Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

EDASIKAEBE KORD

1(4)

2-19-15471 Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas 04. oktoobril 2019 Viru Maakohtule hagi kostja vastu elatise suurendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt ei osale kostja hageja kasvatamises ja ülalpidamises ning ei maksa elatist. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis igakuise elatusrahana 270 eurot, kuid mitte vähem kui pool Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud minimaalpalga määrast. Kostja esitas 11. novembril 2019 kohtule vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt tunnistab kostja hagi ja on nõus maksma hagejale elatist hageja nõutud määras.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtuotsusega. Kostja esitas kohtule vastuse hagiavaldusele, milles võtab hagi õigeks. Lähtuvalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 440 lg 1 ja 3, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 3 kohaselt, hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus tuvastas, et Viru Maakohtu 14. novembri 2018 otsuse kohaselt tsiviilasjas nr 2-17-8989 maksab kostja hagejale elatis summas 200 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, millest on maha arvestatud 1/5 elatise minimaalmäärast kuus, alates 29. juunist 2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohtuotsus jõustus 15. detsembril 2018. TsMS § 459 lg 1 p l ja 2, TsMS § 459 lg 2, perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96, PKS § 97 p 1, PKS § 100 lg 1, 2 ja PKS § 101 lg 1 ja 2 alusel ning lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018 määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ §-st 1 rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega, muudab Viru Maakohtu 14. novembri 2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-8989 kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatist ja mõistab kostjalt välja elatis hageja kasuks alates

2-19-15471

Kostja taotluse lahendamine Koos vastusega hagiavaldusele esitas kostja kohtule taotluse, milles palub tühistada kohtuasjas nr 2-17-14347 lõpplahendi suhtlemiskorra määramise osas. Kohus tuvastas, et tsiviilasjas nr 2-17-14347 rahuldas kohus 29. mai 2018 määrusega hageja ema avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja lapsega suhtlemise korra määramiseks, lõpetas hageja ema ja kostja ühise hooldusõiguse osaliselt hageja osas ja andis hageja emale otsustusõigus hageja viibimiskoha määramise osas ja raviotsuste tegemisel ning määras kindlaks hageja ja kostja suhtlemiskorra. Kohtumäärus jõustus 15. juunil 2018. Kooskõlas TsMS § 475 lg 1 p 8 ja 550 lg 1 p 2 lahendatakse lapsega suhtlemise korraldamine (hooldusõiguse asjad) hagita menetluses. Elatise nõue lahendatakse hagimenetluses. Seega käesoleval juhul on tegemist kahe erinevate menetluse liikidega, s.o hagimenetluse ja hagita menetlusega ning järelikult ei ole elatise nõude hagi seotud suhtlemiskorra kindlaksmääramise avaldusega. Kohus selgitab, et kui kostja ei ole nõus kindlaksmääratud suhtlemiskorraga, peab ta esitama kohtule vastava avalduse hagita menetluses, kuna kohus ei lahenda hagita perekonnaasju hagimenetluses. Kohus jätab kostja taotluse suhtlemiskorra kindlaksmääramise osas läbi vaatamata. Hagi hind Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 129 lg 2 ning taotletava elatise suurusest on hagi hinnaks 486 eurot (270-216)*9). Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 6 alusel kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hagiavalduse kohaselt ei täitnud kostja enne hagiavalduse kohtusse esitamist ülalpidamiskohustust oma lapse eest täies ulatuses. Pärast hagi esitamist võttis kostja hagi elatise nõudes õigeks. Kohus leiab, et kostja põhjustas oma käitumisega hagiavalduse kohtusse esitamist, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja ei esitanud kohtule määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Kohtumenetluses oli hagejal lepinguline esindaja, kuid hageja ei esitanud kohtule määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et hageja 3(4)

2-19-15471 oleks teinud muid toiminguid, millega kaasnevad hagejale kohtukulud. Seega hagejale hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1 kuulub kohtuotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.