Tsiviilasi nr 2-19-6807
Kohtuasja number
2-19-6807
Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
18.11.2019, Narva kohtumaja
Kohtunik
Liina Naaber-Kivisoo
Kohtuasi
A M hagi A V vastu elatise vähendamise nõudes
Tsiviilasja hind
1080 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: A M (IK XXX; elukoht: XXX) Hageja lepinguline esindaja: Ljudmila Tšeussova Kostja: A V (IK XXX; elukoht: XXX) Kostja seaduslik esindaja: S V (IK XXX; elukoht: XXX)
Asja läbivaatamise viis
Kohtuistung 10.09.2019
Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). 1(6)
Tsiviilasi nr 2-19-6807
Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagiavaldus
Hageja on esitanud 03.05.2019 hagi elatise vähendamiseks. Viru Maakohtu 06.03.2019 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-18-5415 rahuldati kostja hagi elatise välja mõistmiseks tagaseljaotsusega. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise summas 270 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, alates 16.03.2017 kuni A V täisealiseks saamiseni.
Hageja palub muuta 06.03.2019 kohtuotsust tsiviilasjas 2-18-5415 ja vähendada elatist 150 euroni kuus. Hagiavalduse kohaselt on peale tagaseljaotsuse tegemist muutunud asjaolud, mis mõjutavad elatise suurust. Hageja sissetulekuks on 650 eurot. Vastavalt kohtuotsusele tsiviilasjas 2-16-3917 maksab hageja igakuiselt elatist summas 150 eurot. Lisaks on kostjal igakuised eluasemekulud 180 eurot, kulud toidule 150 eurot, kulud sideteenustele 20 eurot, kulud hügieenile 20 eurot, kulud riietele 25 eurot. Seega on kostja vältimatud kulud kokku 545 eurot. Hageja palub elatise määramisel võtta arvesse, et lapse ema saab riiklikke toetusi. Hageja palub arvestada oma majanduslikku olukorda ja on seisukohal, et tal ei ole võimalik kohtuotsuses märgitud ulatuses elatist maksta.
Kohus kohustas hagejat 06.05.2019 määrusega (dtl 17) kõrvaldama hagiavalduses esinevad puudused ning selgitada, millised asjaolud on pärast tagaseljaosuse tegemist niivõrd muutunud, et tuleb muuta elatise suurust.
11.06.2019 dokumendis selgitas hageja, et tema majanduslike raskuste põhjuseks on ka tsiviilasjas nr 2-18-5415 välja mõistetud elatise võlgnevus, mille kustutamiseks pidi hageja võtma laenu (dtl 33).
Kostja vastus (dtl 38 jj)
Kostja hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et hagiavaldusest ja puuduste kõrvaldamise dokumendist ei tulene, et pärast 06.03.2019 oleksid elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutunud. Asjaolu, et hageja on võtnud laenu kohtuotsuse täitmiseks ei saa olla alus kostjale makstava elatise suuruse vähendamiseks. Kostjal on kahtlusi nii hageja sissetulekute kui ka laenukohustuse täitmise osas. Lisaks viitab kostja hageja tarbimisharjumustele.
2(6)
Tsiviilasi nr 2-19-6807
10.09.2019 istung ja edasine menetlus
Vahetult enne kohtuistungit esitas hageja seisukoha, milles selgitas, et hageja esimene laps on praktiliselt täies ulatuses hageja ülalpidamisel ja Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-19-12127 A M avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks.
Kohtuistungil selgitas kohus hagejale, et hageja on menetluses esitanud väited, mida ta oleks pidanud esitama tsiviilasja 2-18-5415 menetluses. Kohus selgitas hagejale tõendamiskoormist ning andis tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks. Muuhulgas selgus istungil, et tsiviilasjas nr 2-19-12127 on avaldus tagasi võetud.
Hageja ei esitanud kohtu määratud tähtajaks täiendavaid tõendeid asjaolude kohta, mis tingiks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 kohaldamist ja elatise vähendamist.
Kostja esitas kulusid tõendavad dokumendid, millega kostja tõendab, et elatis summas 270 eurot on põhjendatud ning kostja kulude katteks vajalik.
Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja hageja ning kostja täiendavate seisukohtadega, poolte poolt kohtuistungil esitatuga, ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid kogumis leidis, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
TsMS § 459 alusel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.
Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase
3(6)
Tsiviilasi nr 2-19-6807
hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määruse nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 kohaselt oli 2018. aastal kuutasu alammäär 500 eurot, seega PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatusraha miinimummäär oli 250 eurot. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ §-le 1 on alates 01.01.2019 kuutasu alammäär 540 eurot ning pool sellest ehk PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatusraha miinimummäär on 270 eurot. PKS § 102 lg 2 järgi võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
Rahvastikuregistri elektroonilisest andmebaasist saadud andmete kohaselt on hageja A M kostja A V isaks. Selles osas pooltel vaidlus puudub.
Viru Maakohtu 06.03.2019 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-18-5415 on kohus kostjalt hageja kasuks mõistnud välja igakuise elatise summas 270 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, alates 16.03.2017 kuni A V täisealiseks saamiseni. Kostja palub nimetatud otsuse muutmist ja elatise vähendamist 150 euroni kuus.
Riigikohtu on selgitanud, et: „[...] võib üksnes TsMS §-s 459 sätestatud eeldustel nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 32, 36; 28. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-124-15, p 11, Riigikohtu 17.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-135, p 12.2.4).
Kohus on hagejale nii puuduste kõrvaldamise määruses (dtl 17), kui ka 10.09.2019 selgitanud, et hageja peab tooma välja asjaolud, mis on muutunud peale tagaseljaotsuse tegemist. Hageja ei ole seda teinud.
Hageja on tuginenud asjaolule, et tal on vajalik pidada ülal veel ühte last. Tsiviilasjas nr 2-16-3917 oli 10.06.2016 kompromissiga kostjalt välja mõistetud lapse A M kasuks elatis igakuise elatusrahana 215 eurot alates 01.06.2016 kuni A M täisealiseks saamiseni, elatise suurus muutub vastavalt töötasu alammäära muutmisele. Seega ei saa tsiviilasjas nr 2-16-3917 sõlmitud kompromiss ja elatise maksmine A M olla uueks asjaoluks, mis selgus alles pärast 06.03.2019 tagaseljaotsuse tegemist. Hageja on viidanud ka asjaolule, et kevadest 2019 on A M hageja täielikul ülalpidamisel ning hageja on viidanud tsiviilasjale 2-19-12127 A M avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. 10.09.2019 kohtuistungil selgus, et nimetatud asjas on avaldus tagasi võetud. Olenemata kohtu poolt antud tähtajast ei ole hageja nimetatud küsimuses 4(6)
Tsiviilasi nr 2-19-6807
kohtule täiendavaid tõendeid ei esitanud, seega on tõendamata, et hageja kohustused A M osas oleksid suurenenud võrreldes ajaga, millal tehti tagaseljaotsus või et oleks midagi A M hooldusõiguse küsimuses muutunud.
Hageja väidab, et tal on raseke majanduslik olukord. Hagiavaldusele lisatud töölepingu muutmisest nähtub, et hageja töötingimused muutusid alates 01.11.2018 ja tema töötasu suuruseks sai 590 eurot kuus. Seega toimus töölepingu muutmine enne tagaseljaotsuse tegemist ja hagejale oli teada tema töötasu suurust enne otsuse tegemist. Hagiavalduse kohaselt moodustab hageja sissetulek 650 eurot kuus ehk suurem kui töölepingus ettenähtud, mistõttu ei saa öelda, et pärast tagaseljaotsuse tegemist muutus hageja majanduslik olukord halvemaks. Samuti leiab kohus, et elatise maksmise kohustuse täitmine ei saa olla asjaoluks, mis tingiks elatise vähendamise. Asjaolu, et hagejal ei olnud ressursse elatisevõla maksmiseks, oleks hageja pidanud esitama tsiviilasja 2-18-5415 menetluses. Laenu võtmine oli hageja otsus oma kohustuste täitmiseks ning see ei ole alus elatise summa vähendamiseks.
Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja ei ole esitanud ega tõendanud ühegi asjaolu esinemist, mis oleks tekkinud peale tsiviilasja nr 2-18-5415 arutamise lõpetamist, mis täidaks TsMS § 459 eeldusi ja annaksid aluse hagi rahuldamiseks. Sellest tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.
Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Kohus ei käsitle kostja tõendeid oma kulude osas, kuna hageja ei ole tõendanud TsMS § 459 kohaldamise eeldusi, mis annaks alust elatise vähendamist arutada ning sellest tulenevalt ei ole käesoleval juhul vajalik hinnata ka elatise suurust.
Hageja nõudeks on elatise vähendamine 150 euroni. Hagi hinnaks on hageja haginõude osas tagaseljaotsusega välja mõistetud ja käesolevas asjas taotletud vähendatud elatise vahe. Tagaseljaotsuse järgi peab hageja maksma kostjale elatist 270 kuus. Hagis palus hageja vähendada elatist 150 euroni kuus. Seega saab asja hinna määramisel lähtuda hagi esitamise aegsest erinevusest 120 eurot (270 - 150) kuus, mis teeb hagi hinnaks TsMS § 129 lg 2 järgi 1080 eurot (120×9; vt Riigikohtu 9.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 15).
Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu mh ka elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Kostjat esindas menetluses seaduslik esindaja. 5(6)
Tsiviilasi nr 2-19-6807
Pooled ei ole kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ning kohtule teadaolevalt ei ole kostjal menetluskulusid, seega hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.