Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. november 2019, Tartu
Tsiviilasja number
2-18-17322
Tsiviilasi
A.A. hagi G.K. vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1800 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 10. mai 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
G.K. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
22. oktoober 2019
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): G.K. (isikukood XXXXXXXXXXX ), Irina Vassiljeva Vastustaja (hageja): A.A. (isikukood XXXXXXXXXXX ), seaduslik esindaja A.S. , lepinguline esindaja advokaat Katrin Paulus
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 10. mai 2019 otsus väljamõistetud elatise suuruse ja tagasiulatuvalt perioodi 1. märts kuni 14. november 2018 eest väljamõistetud elatise osas (otsuse resolutsiooni p-d 2 ja 3). Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.Teha tühistatud osas uus otsus ja lugeda Viru Maakohtu 10. mai 2019 otsuse resolutsioon sõnastatuks järgmiselt:
2.1.Rahuldada osaliselt A.A. hagi G.K. vastu elatise nõudes.
Välja mõista G.K. lt elatis A.A. ülalpidamiseks alates 14. novembrist 2018 kuni XX summas 210 eurot kuus.
2.3.Välja mõista G.K. lt elatis A.A. ülalpidamiseks alates 17. märtsist 2020 kuni A.A. täisealiseks saamiseni XX summas 270 eurot kuus.
2.4.Jätta rahuldamata A.A. hagi G.K. vastu tagasiulatuva elatise saamiseks.
2.5.Elatis tuleb kanda hageja seadusliku esindaja A.S. arveldusarvele pangas nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX .
AS SEB
2.6.Menetluskulud maakohtus jätta poolte endi kanda.
3.G.K. apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.A.A. (hageja) esitas 14. novembril 2018 Viru Maakohtule hagi G.K. (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks miinimummääras. Hageja palus mõista kostjalt välja ka tagasiulatuv elatis alates 1. märtsist 2018 kuni 1. novembrini 2018. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja poeg. 2018 a. märtsist alates ei ela kostja perega koos ning ei võta osa hageja ülalpidamisest. Hageja on täielikult oma isa A.S. a ülalpidamisel. Kostja on kandnud hageja esindaja arvele 100 eurot lapse toetuseks 12. juunil 2018 märgistusega „A. raha“. Hageja esindajale teadaolevalt kostja töötab. Hageja igakuised kulutused on järgmised: eluasemele 200 eurot, toidule 150 eurot, transpordile 150 eurot, sidekulud 30 eurot, tervishoiule 30 eurot, hügieenitarvetele 20 eurot, kooliga seoses 30 eurot, riietele ja jalatsitele 100 eurot. Kokku 700 eurot kuus. Hageja viibib kostja juures reedest pühapäevani ja üle nädala neli ööd kuus. Hagejale ostab riideid ja kõiki vajalikke asju lapse isa. Kostja on ostnud peale hagi esitamist lapsele ühe komplekti (müts, jope, alusriided ja kindad) ning aprillis kaks mütsi, jope, jalanõud, fliisi.
2.Kostja vaidles hagile osaliselt vastu ning palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 50 eurot kuni hageja keskkooli lõpetamiseni. Menetluskulud palus kostja jätta poolte endi kanda.
Täidetud ei ole elatise väljamõistmise eeldused ning elatist tuleb vähendada alla miinimummäära. Kostja vaidles vastu hageja kulutustele. Kommunaalmaksed, kulutused toidule, transpordile, riietele, jalanõudele ja sidekulud on ebaselged ning kõrged. Tegemist on pelgalt hageja seadusliku esindaja kulutuste kirjeldustega, mis pole seostatavad hageja kulutustena. Kulutused on tõendamata. Ajavahemikul 9. - 11. novembrini 2018 ja 15. - 16. novembrini 2018 viibis hageja kostja juures.
20.detsembril 2018 oli hagejal lasteaias jõulupidu ja kostja võttis samuti sellest osa. Peole jõudmiseks rentis kostja sõiduki, sõitmaks Tallinnast Ida-Virumaale XX lasteaeda. Hageja on viibinud kostja juures: 26. - 30. detsember 2018, 18. - 20. jaanuar 2018, 25. - 27. jaanuar 2019;
8.- 10. veebruar 2019 ja 1. - 3. märts 2019. Seega kaks nädalavahetust kuus. Sel ajal, kui hageja viibib kostja juures, on viimane aktiivselt veetnud hagejaga aega, mida tõendavad arved. Lisaks ostab kostja alati hagejale uusi riideid. Kuna hageja on alles kolmeaastane, on kostja ostnud ka mänguasju lapse igakülgseks arendamaks. Kostja ülalpidamisel on veel kaks alaealist last, kelle kulusid kostja kannab. Kostja igakuised vältimatud kulutused seoses korteriga on üür 350 eurot, kommunaalkulud 96- 126 eurot, teleteenused 33,98 eurot, samuti kulutused sidevahendile 192 eurot. Kostja kinnitas kohtuistungil, et tema kuusissetulek on ca 1500 eurot.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt alates 14. novembrist 2018 kuni
31.detsembrini 2018 igakuise elatisena hageja ülalpidamiseks 250 eurot ja alates 1. jaanuarist 2019 270 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni XX või lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutmiseni. Igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise tagasiulatuvalt 1. märtsist 2018 kuni 1. novembrini 2018 2000 eurot. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1). Maakohus on seisukohal, et kui alaealisele lapsele nõutakse elatist perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud määras, puudub vajadus lapsele tehtavate kulutuste tõendamiseks. Maakohus tuvastas kohtuistungil, et kostja on suuteline tasuma hagejale elatist miinimummääras kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Elatise väljamõistmisel miinimummääras ei jää ka teised kostja ülalpidamisel olevat kaks alaealist last hagejaga võrreldes halvemasse olukorda. Kahtlemata tuleb aga kostjal kaaluda seni temaga koos elavatele lastele tehtud kulutuste suuruse põhjendatust ning teha võib-olla muudatusi ka enda elukorralduses. Tänase elukorralduse kohaselt peab kostja põhjendatuks kuludeks B. enam kui 398,63 eurot kuus (arvestus ilma toidule ja riietusele tehtava kulutuseta) ja C. enam kui 124 eurot kuus (sh 50 eurot kuus taskurahana). Hagejale põhjendatud kuluks peab kostja kõigest 50 eurot kuus ehk siis sama palju kui ta annab tütar C. igakuiselt taskuraha. Kostja ei suutnud kohut veenda, et hagejaga kohtumiseks on kõige soodsam lahendus auto rentimine (PKS § 102 lg 2). Vaatamata kohtuistungil esitatud küsimusele, ei pidanud kostja vajalikuks selgitada, kas ta saab B. ja C. ülalpidamiseks elatist ka tütarde isalt. Selline käitumine viitab kostja soovile mitte avaldada kohtule ülevaadet oma tegelikust varanduslikust olukorrast. Sellega rikub kostja PKS § 104 sätestatud kohustust anda teavet oma sissetulekute ja vara kohta, kui see on vajalik ülalpidamiskohustuse või elatise suuruse kindlakstegemiseks. Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve.
Arvestada tuleb sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk (lapse igapäevased vajadused saaksid rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud) ning ka kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega. Maakohus selliseid mõjuvaid põhjuseid ei tuvastanud. Maakohus rahuldab tagasiulatuva elatise nõude (8 kuud x 250 eurot) 2000 eurot. Asjaolu, et hageja viibib kostja juures keskmiselt neli ööd, aeg-ajalt lapsele riietusesemete ja mänguasjade ostmine või kulutuste tegemine lapsele mõeldud meelelahutuseks, ei anna alust elatise nõude vähendamiseks.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada täies ulatuses ja teha uus otsus, millega jätta tagasiulatuv elatise nõue rahuldamata ning mõista kostjalt hageja kasuks välja alates 14. novembrist 2018 50 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni XX või lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni ning kohustada kostjat tasuma hageja lasteaiamaksu. Alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda. Maakohus ei ole võtnud seisukohta kõigi kostja väidete ja tõendite kohta ega selgitanud, miks kostja esile toodud asjaolud ei oma asja lahendamisel tähtsust. Kostja taotles maakohtult istungi tähtaega täiendavate tõendite esitamiseks hageja kulutuste kohta. Kohus jättis taotluse rahuldamata ning rikkus sellega menetlusõiguse normi. Kohus keelas kostjal esitada istungil küsimusi hageja kulutuste kohta. Hageja esindaja väitis istungil, et ta saab miinimumpalka. Jääb arusaamatuks, kuidas hageja seaduslik esindaja peab hagejat ülal, kui juba ainuüksi hageja kulud on väidetavalt 700 eurot kuus. Kulutuste suurused kolmeaastase kohta ei ole usutavad. Kostja ei nõustu, et hageja kostja pool viibimised ning riiete, mänguasjade ja muude kulutuste tegemine ei anna alust elatise vähendamiseks. Kostja teeb nimetatuid kulutusi igakuiselt ning esitas selle kohta tõendid. Aprillis oli hageja kostja juures seitse ööd, mais kuus ööd. Ka siis tekkis lisakulutusi. Kostja rendib autot üksnes siis, kui hageja veedab kostjaga aega. Kolme lapsega ühistranspordiga liigelda ei ole mõistlik ning on lastele väsitav. Kostja teiste laste isa elatist ei maksa, sest on 100% töövõimetu seoses kolju luu murruga mõlemal pool pead. Lisaks epilepsia ja vasaku kehapoole paralüüs. Kostja ei ole oma varalist seisu kohtu eest varjanud. Tagasiulatuva elatise suuruse määramisel tuleb arvestada Riigikohtu seisukohaga, et selle väljamõistmine võib asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla ebamõistlikult koormav. Hageja elab kostjast eraldi alates 19. märtsist 2018, kuid tagasiulatuv elatis mõisteti välja 1. märtsist 2018. Lisaks jättis maakohus tähelepanuta, et kostja tegi 12. juunil 2018,
21.detsembril 2018 ja 12. veebruaril 2019 hageja seaduslikule esindajale ülekandeid kokku 200 eurot.
5.Hageja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata. Alternatiivselt palub hageja jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja ei ole täpsustanud, milliste kostja väidete ja tõendite kohta ei ole maakohus seisukohta võtnud ega ole andnud hinnangut, kuidas on see toonud kaasa ebaõige lahendi. Arved, mida kostja on tasunud elades 2017. a koos hagejaga, ei oma asjas tähtsust, kuna hageja selle perioodi eest elatist ei nõua. Kostjal oli võimalus esitada samad tõendid hagile vastates.
Seega pole õige, et kohus ei ole andnud talle vastuväidete ja tõendite esitamiseks võimalust. Kostja ei esitanud kohtu tegevusele vastuväidet, kui kohus jättis istungil kostja taotluse täiendavate tõendite esitamiseks rahuldamata. Kostja väide laenumaksete osas on esmakordne. Riigikohtu praktika kohaselt on vanemal kohustus hoolitseda lapse eest ning see hõlmab ka lapsele eluruumi pakkumist. Hageja ei ela osa aega kostja juures, vaid hageja elukoht on hageja seadusliku esindaja juures. Hageja käib aegajalt kostjal külas. Kostja väited teiste laste isa tervise kohta on tõendamata ning näitab pigem, et kostjal ei ole rahalisi raskusi laste ülalpidamisel.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaal- ja menetlusõigusnormide ebaõige kohaldamise tõttu osaliselt, tagasiulatuva elatise väljamõistmise ja väljamõistetava elatise sidumise osas Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammääraga, samuti elatise väljamõistmise osas tagasiulatuvalt. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi tagasiulatuva elatise nõudes rahuldamata ja kostjalt hageja kasuks välja mõistetava elatise Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammääraga sidumata. Muuta ja täiendada tuleb maakohtu otsuse põhjendusi hagi rahuldamise osas. Apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.
7.Asjas puudub vaidlus, et hageja elukoht on alates 12. märtsist 2018 isa juures. Sellest tulenevalt täpsustas hageja ringkonnakohtu istungil oma nõuet ja taotleb elatise väljamõistmist PKS § 108 alusel alates 12. märtsist 2018. Asjas on tõendatud Harju Maakohtu 12. märtsi 2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-3471, et maakohus andis sellest kuupäevast esialgse õiguskaitse korras hageja elukoha osas ainuotsustusõiguse tema isale ning hageja elab sellest ajast koos isaga Ida-Virumaal. Hageja ema (kostja) elab Tallinnas ja tal on lisaks hagejale veel kaks alaealist tütart: B.B. (sünd XXXXX ) ja C.C. (sünd XXXXXXXX ). Kostja kohtub hagejaga vastavalt kokkulepetele hageja isaga üldjuhul kahel nädalavahetusel kuus koos ööbimistega kostja juures. Perioodil 12. märts kuni 1. september 2018 kohtus kostja hagejaga üksnes päevasel ajal Rakvere linnas mänguväljakul. Kostja andis ütlusi, et ta ei ole tasunud hagejale alates 12. märtsist 2018 perioodilist elatist, kuid on teinud lapsele kulutusi ajal, mil laps on viibinud tema juures, sh ostnud lapsele riideid ja mänguasju. Ringkonnakohtu istungil nõustus kostja tasuma elatist alates hagi esitamisest 150 eurot kuus.
8.Maakohus leidis, et vaatamata asjaolule, et kostja kasvatab kahte alaealist last, on kostja suuteline maksma hagejale elatist PKS § 101 lg 1 sätestatud määras ning jättis rahuldamata kostja taotluse PKS § 102 alusel elatise vähendamiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus ei ole piisavalt põhjendatud ning ei vasta seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse nõuetele (TsMS § 436 lg 1). Maakohus ei ole hagiavalduse rahuldamisel ja kostjalt elatise väljamõistmisel hinnanud ei kostja leibkonna sissetulekuid ega PKS § 102 lg 2 järgi elatise vähendamise aluseks olla võivaid asjaolusid. Arvestades kostja vastuväiteid pidi maakohus hindama, kas elatise väljamõistmisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuksid kostja teised lapsed varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps, samuti seda, kas sellise suurusega elatise maksmisel võib saada kahjustatud kostja enda tavaline ülalpidamine ja seda ka juhul, kui kostja kasutab tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.
9.Kostja on nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu istungil avaldanud, et ta töötab mitmel töökohal (kolm kuni neli tööandjat) puhastusteenindajana ja tema sissetulekuks on alates detsembrist 2018 ca 1500 eurot kuus (neto), millele lisandub lastetoetus 120 eurot. Kostja leibkond on kolmeliikmeline, koos kostjaga elavad tema alaealised tütred. Tütarde isa lastele elatist ei maksa ja kostja ei ole seda ka nõudnud. Kostja väited laste isa tervise ja tema võimetuse kohta maksta lastele elatist on ringkonnakohtu hinnangul tõendamata.
10.Maakohus on jätnud kostja sissetulekute suuruse üldse tuvastamata, sh ei ole maakohus kontrollinud kostja väidet sissetuleku suuruse osas. Ringkonnakohtu istungil avaldas kostja, et enne novembrit 2018 oli tema sissetulek väiksem. Maakohus ei ole hinnanud asjakohase tõendina Maksu- ja Tolliameti 25. aprill 2019 teatist (lk 121) ja selle lisasid, millest nähtub, et kostja sissetulek (pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist) on perioodil 1. aprill 2018 – 31.märts 2019 14886,31 eurot. Teatise lisadest nähtub, et kostja sissetulekud on olnud kuude lõikes väga erinevad, ulatudes 176 eurost aprillis 2018 kuni 2298, 69 euroni veebruaris 2019. Märtsis 2019 on kostja tõendatud sissetulek 1415,48 eurot. Kostja väitele ringkonnakohtu istungil, et tema keskmine sissetulek on ca 1500 eurot kuus, ei vaielnud hageja vastu, mistõttu lähtub ringkonnakohus sellest sissetuleku suurusest kostja varalise võimekuse hindamisel. Puuduvad tõendid, et kostja kuusissetulekud oleksid võrreldes selle ajaga suurenenud.
11.Arvestades kostja leibkonna kogusissetulekust (1620 eurot) maha korteriga seotud põhjendatud kulud (510 eurot) ja hageja nõutav elatis (alates 1. jaanuarist 2019 270 eurot kuus), jääks kostjale tema enda ja oma kahe alaealise tütre ülalpidamiseks (välja arvatud eluasemega seotud kulud) kokku 840 eurot. Tegemist on peaaegu sama suure rahasummaga, kui hageja väidab end kulutavat üksinda (710 eurot, tl 17). Siinjuures tuleb arvestada, et hageja ülalpidamises osaleb ka tema isa vähemalt samaväärse rahasummaga kui hageja nõuab kostjalt, lisaks saab hageja lastetoetust 60 eurot kuus. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et elatise nõudmisel ja väljamõistmisel PKS § 101 lg 1 määras puudub vajadus lapsele tehtavate kulutuste tõendamiseks. Hagejal on seaduse järgi nõudeõigus alates 1. jaanuarist 2019 ülalpidamisele mõlema vanema poolt kokku vähemalt 600 euro ulatuses kuus.
12.Kostja on avaldanud, et tema kaks tütart oma isalt ülalpidamist ei saa. Kuigi kostja ei ole asjas tõendanud, et tütarde isalt ei ole võimalik ülalpidamist saada, ei ole hageja sellele kostja väitele vastu vaielnud. Hageja isa avaldas ringkonnakohtu istungil, et ka tema ja kostja kooselu ajal olid kostja tütred nende ühisel ülalpidamisel ja tütarde isa neile ülalpidamist ei andnud. Seetõttu arvestab ringkonnakohus ka asjaoluga, et kostja tütred on kuni täisealiseks saamiseni faktiliselt üksnes ühe vanema ülalpidamisel ja kostjalt hageja kasuks väljamõistetav elatise suurus ei tohi muuta neid PKS § 102 lg 2 mõttes võrreldes hagejaga varaliselt oluliselt vähem kindlustatuks.
13.Kostja on avaldanud üksikuid kulutusi tütardele (treeningud, kindlustusmakse, ripsmekoolitus, kooli toiduraha, igakuuline taskuraha), mida maakohus on hinnanud ebamõistlikeks. Seejuures on maakohus jätnud hindamata, kas tegemist on ühekordse (näiteks ripsmekoolitus) või igakuuliste kulutustega ja millised on tütarde igakuulised jooksvad vajalikud kulutused. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16 märkinud, et kuna lapse ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal ja vanemate kohustuse ulatus on eelduslikult võrdne (PKS § 116 lg 1), on kohtupraktikas lähtutud sellest, et PKS § 101 lg-s 1 elatise miinimummäära sätestades on seadusandja pidanud lapse vajadusteks üldjuhul elatise kahekordset miinimummäära. Samas on Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE uurinud laste tegelikke vajadusi. 2013. a novembris koostatud uuringus „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise
metoodika uuendamine ja analüüs" (http://skytte.ut.ee/sites/default/files/ec/lapse_ulalpidamiskulud_lopparuanne_2014.pdf) leiti, et aastatel 2010-2012 oli keskmine lapse ülalpidamiskulu Eestis 280 eurot kuus ühe lapse kohta. Seega leiti, et lapse keskmised vajadused on madalamad kui praegune elatise seaduses sätestatud miinimummäär. Kusjuures uuringus rõhutati, et kõige suuremad on lapse ülalpidamiskulud ühelapselistes leibkondades ning madalamad ülalpidamiskulud kahe ja enamalapselistes leibkondades, mis on selgitatav otseste elamiskulude (toit, eluase jms) jagunemisega suurema arvu leibkonnaliikmete vahel (mastaabisääst), samuti on nooremal lapsel võimalus kasutada vanematest lastest jäänud mänguasju, riideid jms. 2018. aastal oli tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes 2012. aastaga 9,4%. Kui korrigeerida uuringu leitud 280 euro suurust keskmist ülalpidamiskulu lapse kohta 2018. a tarbijahinnaindeksiga, on keskmiseks ülalpidamiskuluks lapse kohta 306,32 eurot. Kui võtta aluseks 304 eurot, mis on RAKE uuringu järgi ülalpidamiskulu ühe täiskasvanu ja kahe lapsega leibkondades (RAKE uuringu p 6.1, tabel 3) ja tarbijahinnaindeksi muutust 2012. aastaga võrreldes 9,4%., on keskmiseks ülalpidamiskuluks lapse kohta 332,60 eurot. Seega tuleb lähtudes RAKE uuringust kostja sissetulekust vähemalt 2 x 332,60 = 665, 20 eurot kuus arvestada tema tütarde ülalpidamiskulude katteks kuni laste täisealiseks saamiseni. Samas on kostja leibkonna tuvastatud ja põhjendatud kulutused eluasemele (1-toaline üürikorter) ca 510 eurot kuus suurem, kui on arvestatud RAKE uuringus (uuringus on lähtutud arvestusest kulu eluasemele 23 ja majapidamiskulud 28 eurot kuus lapse kohta, uuringu lk 16).
14.Ringkonnakohus arvestab hagejale elatise määramisel PKS § 102 lg 2 teisest lausest tuleneva nõudega, et kui vanem ei suuda maksta elatist vähemalt miinimummääras, peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Nimetatu ei tähenda seda, et kulude absoluutsummad alaealisele lapsele sõltumata tema vanusest ja täiskasvanule peaksid olema võrdsed. Lisaks tuleb arvestada asjaoluga, et kui hageja kulutusi peavad eelduslikult katma tema vanemad võrdselt, siis kostja peab kõik oma põhjendatud kulud katma ise. Sellest tulenevalt olukorras, kus hageja kulud on eelduslikult 600 eurot (millest kostja peaks tasuma 270 eurot), siis tuleb kostja vajalikuks kuluks vahendite ühetaolise kasutamise korral lugeda minimaalselt samaväärne summa ehk 600 eurot. Üldteadaoleva asjaoluna on täiskasvanud tööl käiva isiku põhjendatud kulutused enda ülalpidamiseks tavapäraselt siiski suuremad kui 4-aastasel lapsel (hagejal) ja sellega tuleb kohtul vahendite ühetaolise kasutamise nõude hindamisel arvestada.
15.Kuna kostja kasvatab oma kahte alaealist vanemat last üksinda ilma laste isa poolse materiaalse abita, kelle kulude katteks tuleb arvestada lähtuvalt RAKE uuringust vähemalt 665 eurot (mis peab katma osaliselt ka eluaseme kulusid) ja, kostja enda ülalpidamiseks võrdväärselt hagejaga kulub vähemalt 600 eurot kuus (peab katma osaliselt ka eluasemekulusid), kostja leibkonna mõistlikud eluasemekulud moodustavad ca 1/3 kostja sissetulekust, on põhjendatud mõista kostjalt välja hageja kasuks alates hagi esitamisest 14. novembril 2018 elatisena 210 eurot kuus. Ringkonnakohus arvestab elatise summa määramisel mh poolte seletustega ja kostja esitatud tõenditega selle kohta, et hageja viibib keskmiselt kahel nädalavahetusel kuus kostja juures, kus ta ka ööbib. Sel perioodil on hageja kostja ülalpidamisel. Asjas on tõendatud, et kostja on teinud kulutusi hageja riietele, mänguasjadele ja meelelahutusele. Kui ka kõik hageja tarbeks ostetu ei ole kogu aeg hagejaga kaasas (sh hageja isa elukohas), ei saa sellest teha järeldust, et kostja ei ole teinud kulutusi hageja huvides ja ülalpidamiseks. Samas ei pea ringkonnakohus olukorras, kus ringkonnakohus mõistab kostjalt välja elatise alla PKS § 101 lg 1 sätestatud minimaalmäära, vajalikuks arvestada kokku ja hinnata kõiki kostja väitel lapsele tehtud kulutusi. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses esitanud täpset kulude summat, mida ta käsitleb
elatise maksmisena, mistõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik ka kostja arvestuste õigsust kontrollida.
16.Hageja taotleb elatise väljamõistmist kuni tema täisealiseks saamiseni. Seetõttu on põhjendatud juba käesoleva otsuse tegemisel arvestada asjaoludega, mis võivad anda alust elatise summa muutmiseks tulevikus. Kostja ülalpidamisel olev tütar B.B. saab täisealiseks XX ning sellega lõpeb kostja kohustus tema kui alaealise lapse ülalpidamiseks PKS § 97 p 1 alusel. Ringkonnakohus leiab, et seetõttu on kostja võimeline andma alates sellest ajast hagejale suuremas ulatuses ülalpidamist ja temalt tuleb alates XX välja mõista elatisena hageja kasuks 270 eurot, mis on käesoleva otsuse tegemise ajal kooskõlas PKS § 101 lg-s 1 sätestatuga. Ringkonnakohus ei seo alates XX kostjalt välja mõistetavat elatist Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraga. Kostja on avaldanud, et ta teenib oma sissetuleku 1500 eurot kuus töötades samal ajal neljal töökohal. Ringkonnakohus ei saa olla kindel, et kostja on võimeline teenima sellisel viisil samaväärset sissetulekut ka edaspidi. Asjas on tuvastatud, et 12 kuu jooksul on kostja sissetulekud olnud kuude lõikes väga kõikuva suurusega. Ringkonnakohus ei saa eeldada, et neljal töökohal töötades suurenevad kostja sissetulekud ajas proportsionaalselt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära suurenemisega. Ringkonnakohus märgib, et hageja on näidanud oma kulutusi arvestades hageja vanust ülepaisutatutena. Hagiavalduse kohaselt on hageja kulud 710 eurot kuus, sh eluasemekulud 200 eurot, kulutused transpordile 150 eurot ja sidekulud 30 eurot. Hageja isa avaldas ringkonnakohtu istungil, et ta elab hagejaga kahekesi isale pärandatud eramajas, mille renoveerimiseks on võetud pangalaen, mille eest isa tasub 270 eurot kuus. Seega on väheusutav hageja kulud suurus eluasemele 200 eurot kuus. Seetõttu on vähemalt käesoleva otsuse tegemise ajal ringkonnakohtul võimalik asuda seisukohale, et hageja piisav ülalpidamine on võimalik tagada ka olukorras, kus hageja ema ei tasu elatist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras.
17.Maakohus on otsuse resolutsiooni p-s 2 märkinud, et mõistab kostjalt elatise välja kuni hageja täisealisuseni või lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni. TsMS § 442 lg 5 kohaselt peab otsuse resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Ringkonnakohus leiab, et elatis tuleb välja mõista konkreetsetes summades ja konkreetseteks perioodideks ning maakohtu otsuse resolutsioonist tuleb ebaselguse tõttu välja jätta formuleering „lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni“. Ringkonnakohus märgib, et TsMS §-s 459 sätestatud eeldustel võib isik nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta (RKTKo nr 3-2-1-35-17, p-d 32, 36; RKTKo nr 3-2-1-124-15, p 11). (p 9)
18.PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist kuni ühe aasta eest enne elatishagi esitamist Hageja nõuab tagasiulatuvat elatist perioodi 12. märts 2018 (maakohtu menetluses 1. märts) – 14. november 2018 eest. Ringkonnakohus leiab, et hageja nõue tuleb selles osas jätta rahuldamata. Hageja on kinnitanud, et kostja on tasunud 12. juunil 2018 hageja ülalpidamiseks 100 eurot. Ringkonnakohtu istungil nõustus hageja isa, et kostja on ostnud enne hagi esitamist hagejale riidekomplekti, sh kombenesiooni väärtusega 100 eurot ja on teinud sel perioodil lapsele muid väiksemaid kulutusi. Elatise mittemaksmist rahas enne hagi esitamist põhjendab kostja asjaoluga, et hageja isa seda temalt ei nõudnud.
Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16 selgitanud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Riigikohus on samas lahendis leidnud, et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates (vt Riigikohtu 4. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-136-13, p 11-12). Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel. Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu 26. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13; 4. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu 4. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 14).
19.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on tagasiulatuva ülalpidamisnõude rahuldamise osas põhjendamata, mis on TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud kohtuotsuse sisunõude rikkumine. Maakohus ei ole võtnud seisukohta kostja väite osas, et hageja seaduslik esindaja ei ole temalt enne hagi esitamist seadusega ettenähtud minimaalmääras elatist nõudnud ning et tagasiulatuvalt väljamõistetav elatis võib aseta kostja raskesse olukorda (lk 40). Maakohus ei ole menetluses välja selgitanud kostja sissetulekute suurust enne hagi esitamist. Kostja avaldas ringkonnakohtuistungil, et tema sissetulek oli sel perioodil 500 – 600 eurot kuus. Ringkonnakohus tuvastab, et kostja sissetulek oli 2018. aasta aprillis 2018 176,7 eurot, mais 299,32 eurot, juunis 496,9 eurot, juulis 677,93 eurot, seega oluliselt väiksem kui käesoleval ajal. Seega on tõendatud kostja väited, et perioodil märts- november 2018 teenis ta praegusest sissetulekust väiksemat sissetulekut. Arvestades ka kostja vajalikke kulutusi kahe vanema lapse ülalpidamisele ei oleks kostja suutnud sel perioodil tasuda hagejale elatist PKS § 101 lg 1 kehtestatud määras ehk 250 eurot kuus nagu hageja nõuab ja maakohus välja mõistis, mistõttu tuleks elatise väljamõistmise korral vähendada seda PKS § 102 alusel alla § 101 lg 1 sätestatud määra. Arvestada tuleks sel juhul kostja poolt tasutut 100 eurot ja lapse heaks tehtud muid kulutusi (hinnanguliselt ca 200 eurot), millega maakohus ei ole arvestanud. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine paneb kostja majanduslikult raskesse olukorda. Hageja ei ole kostjalt enne hagi esitamist (perioodil kui hageja vanemad vaidlesid kohtus hageja hooldusõiguse üle) elatist nõudnud. Ringkonnakohus arvestab sh asjaoluga, et lisaks igakuulisele elatisele peab kostja tasuma hagejale ka elatise võla, mis on tekkinud alates 14. märtsist 2018 käesoleva ajani.
20.Maakohus on 20. novembril 2018 määrusega jätnud hagiavalduse käiguta ja kohustanud hagejat täitma hagiavalduse blanketi. Maakohus on seejuures hagejale selgitanud, et kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata jätmisel võib kohus keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et hagiavalduse sisunõuded on sätestatud TsMS §-s 363. Menetlusosaliste poolt esitatavate menetlusdokumentide vorminõuded on sätestatud TsMS §-des 334- 340. Nimetatud sätetest ei tulene kohustust hagiavalduse blanketi täitmiseks elatisehagi esitamise eeldusena. Vastav blankett on välja töötatud üksnes hageja abistamiseks hagi esitamisel.
21.Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega rahuldab ringkonnakohus hageja nõude osaliselt, mistõttu jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 ja § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi
(allkirjastatud digitaalselt) Viivi Tomson
(allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.