2-19-14929/4 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

2-19-14929 aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Asjaolud ja menetluse käik Hageja esitas 27.09.2019 kohtule hagiavalduse kostja vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt tuvastati Tartu Maakohtu 05.11.2018.a otsusega tsiviilasjas nr 2-18-9635, et hageja põlvneb kostjast. Hageja elab koos emaga. Kostja lubas last toetada miinimumelatisega. Kostja on tasunud elatist kokku summas 670 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista elatise hagi esitamisest 150 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni. Tagasiulatuvalt palus hageja välja mõista elatise perioodi 01.11.2018-31.08.2019 eest summas 830 eurot. Tartu Maakohtu 09.10.2019.a määrusega võeti hagi menetlusse. Kohus saatis hagimaterjalid kostjale ja kohustas teda hagile vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte 09.10.2019. Kättetoimetamisest 21 päeva jooksul ega hiljem kostja hagile ei vastanud. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus ei tuvastanud TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja selle lisadega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus tegi kindlaks alljärgnevad vaidlustamata asjaolud: Tartu Maakohtu 05.11.2018.a otsusega tsiviilasjas nr 2-18-9635 on tuvastatud, et Vxxxxxx Vxxxx põlvneb GxxxxxVxxxxxx. Otsus jõustus 05.11.2018.a. Gxxxx Vxxxxxon Vxxxxxx Vxxxx isana kantud lapse sünnitunnistusele. Kostja ei ela lapsega koos. Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p-le 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018.a määrusega nr 117 on alates 1. jaanuarist 2019 kehtestatud töötasu alammääraks 540 eurot, seega alates 1. jaanuarist 2019 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui 270 eurot. Hageja esindaja nõuab kostjalt elatist 150 eurot kuus, s.o alla miinimummäära. Kohtu hinnangul ei pea lapse kulusid ja elatise suurust selles ulatuses eraldi põhjendama ega tõendama.