V. D. hagi S. D. vastu elatise nõudes. Hagihind 1800 eurot. 23. oktoober 2019
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja:
V. D. (isikukood xxxxxx, elukoht xxx xxxx, xxx, xxx)
Hageja esindaja:
A. N. (hageja ema, isikukood xxxxxxx, protokollilise volikirja alusel)
Kostja:
S. D. (isikukood xxxxxxxx, elukoht xxx xxxx, xxx, xxx)
Kostja esindaja:
Maarika Kutser (volikirja alusel, e-post xxx)
RESOLUTSIOON
1.V. D. hagi S. D. vastu elatise nõudes rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista S. D.lt (isikukood xxxxxx) hageja V. D. (isikukood xxxxxxx) kasuks elatis alates 01.09.2019 summas 100 (ükssada) eurot kuus kuni V. D. poolt IdaVirumaa Kutsehariduskeskuse lõpetamiseni, so kuni 26. juuni 2021 (õppeasutuse mittelõpetamise korral kuni eksmatrikuleerimiseni).
3.Väljamõistetud elatis tuleb kanda hageja V. D. arveldusarvele nr. xxxxxxxxx AS-s SEB Pank, selgitusega „elatisraha“.
Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda vastavalt TsMS § 163 lg 1.
5.Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust.
ASJAOLUD JA HAGEJA SEISUKOHT
1.V. D. esitas 01.07.2019 Viru Maakohtule hagi S. D. vastu elatise nõudes. Hagi asjaolude kohasel on kostja hageja isa. Hageja elab koos emaga ja õpib alates 01.09.2018 Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses, nominaalõppeajaga 3 aastat. Hageja kulud moodustavad kokku 474 eurot kuus. Hageja palus välja mõista kostjalt elatis hageja kasuks summas 200 eurot kuus. (tl. 3-26 ).
2.Hageja esitas 13.08.2019 seisukoha kostja 1607.2019 vastusele. Hageja ei nõustunud kostja poolt pakutud summaga 40 eurot, kuna ka riiklik peretoetus on suurem. Lisaks töövõimetushüvitisele saab kostja ka töötasu. Kostjal on elatise võlgnevus 12 429,29 eurot. Ta on nõus sellega, et suvel võib ise töötada ja tegeleb praegu töö otsimisega. (tl. 49-50)
KOSTJA VASTUS
3.Kostja esindaja esitas 16.07.2019 kohtule vastuse, milles nõustus hagiga osaliselt, summas 40 eurot kuus. Kostja väitel ei ole ta võimeline suuremas ulatuses elatist maksma alljärgnevatel põhjendustel: Kostjal on tuvastatud osaline töövõime perioodiga 21.03.2017-20.03.2020; päevade arvust sõltuvalt saab kostja toetust keskmiselt 225 eurot kuus; ravimitoetust kostjale enam ei maksta; alates aprillist töötab kostja kahe korteriühistu, so xxxxx KÜ ja xxxx KÜ kojamehena, töötasu moodustab kokku 150 eurot. Seega moodustab kostja sissetulek keskmiselt 375 eurot. Vara kostjal puudub, kostja elab koos oma vanematega, tema kulutused moodustavad kokku 340 eurot kuus; Hageja kulutused on ülepaisutatud ning ei ole esitatud tõendit hageja sissetulekute ja väljaminekute kohta. Hageja ei ole oma kulutusi piisavalt tõendanud/põhjendanud. Kostja isa, so hageja vanaisa on hagejat võimaluse piires toetanud. Samuti on kostjale teada, et hagejale makstakse stipendiumi. Õppetöö välisel ajal (suvekuudel) on hagejal võimalik tööle asuda ja ise endale ülalpidamist teenida. (tl. 35-48)
KOHTUISTUNG
4.23. oktoobri 2019 kohtuistungil hageja esindaja märkis, et summa võib olla nõutust väiksem, so 100 eurot – selle summa ulatuses maksab kostja eest riik (elatisabi). 40 euroga hageja nõus ei ole, kuna juba jalatsid maksavad 60 eurot. Kuni 19-aastaseks saamiseni saab hageja peretoetust 60 eurot. Suvel hageja töötas xxxx. Kui kostja sissetulek on 300 eurot ja ta elab oma vanemate juures, siis võib ta anda 100 eurot vanematele, 100 eurot pojale ja 100 eurot jääb talle endale. Kostja esindaja nõustus hagiga osaliselt, summas 40 eurot, kuna tegemist on täisealise õppiva lapsega. Kostja ei ole nõus maksma 100 eurot, kuna siis jääks talle endale kätte natuke üle 100
euro. Kostja on osaliselt töövõimetu isik, kes teeb võimalusel lisatööd. Kui kostja maksab elatist suuremas ulatuses, siis ta kahjustab enda ülalpidamist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja poolte seisukohtadega, samuti poolte poolt kohtuistungil antud ütlustega, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
6.Vanemate õigused on sätestatud perekonnaseaduse (PKS) 8-ndas peatükis. Vastavalt PKS § 96 ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt PKS § 97 lg 2 on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21- aastaseks saamiseni.
7.Sünnitunnistusest (tl 7, 25) nähtub, et S. D. on V. D. isa. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse 07.03.2019 tõendist nr. 3.1-13/156 nähtub, et V. D. õpib alates 01.09.2018 neljanda taseme (kutsekeskharidusõppe) õppekaval xxxx statsionaarses-koolipõhises õppevormis, nominaalne õppeaeg 3 aastat, kooli lõpetamise aeg 26.06.2021. (tl. 26) Hageja 23.10.2019 kohtuistungil nõustus elatisega summas 100 eurot kuus.
8.Täisealiseks saanud õpinguid jätkavale lapse elatise nõude lahendamisel tuleb lähtuda PKS § 99 lg 1 (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 p 10). Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Täisealise lapse elatisenõude lahendamisel ei saa lähtuda PKS § 101 lg 1 sätestatud elatise miinimumsuuruse nõudest (mis on sätestatud alaealisele lapsele elatise väljamõistmise puhul). Elatise saamiseks tuleb täisealisel lapsel tõendada oma vajadusi enda tavalisest elulaadist lähtudes. Hageja on hagiavalduses oma vajadusi hinnanud 474 euroni kuus. Hageja on märkinud kulutustena: eluasemekulud 80 eurot, kulud toidule 150 eurot, transpordikulud 30 eurot, sidekulud 14 eurot, kulud tervishoiule 30 eurot, hügieenitarvetele 20 eurot, koolikohustuse täitmisele 20 eurot, riietele ja jalanõudele 100 eurot ja muud vältimatud püsikulud 30 eurot. (tl 22-24). Hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista elatise summas 200 eurot kuus, 23.10.2019 kohtuistungil nõustus hageja elatisega summas 100 eurot kuus. Kostja ei nõustunud hageja kulutustega tervishoiule summas 30 eurot, rõivastele-jalatsitele summas 100 eurot ja vältimatute püsikuludega summas 30 eurot, so kostja ei nõustunud hageja kulutustega summas 160 eurot, seega on kostja sisuliselt tunnistanud hageja kulusid summas 314 eurot (474-160).
9.Kohus nõustub kostja vastuväidetega, et kulutused ravimitele, samuti rõivastele-jalatsitele ei pruugi sellises ulatuses olla igakuised, seega võivad tervishoiuga seotud mõistlikud kulud moodustada igakuiselt 15 eurot kuus ja rõivaste-jalatsite ostuga seotud igakuised kulud võivad moodustada 50 eurot kuus. Mis puudutab hageja vältimatuid püsikulusid summas 30 eurot, siis neid kulusid ei ole hageja põhjendanud, seega nõustub kohus selles osas kostjaga, et hageja ei ole neid tõendanud. Seega leiab kohus, et hageja põhjendatud kulud moodustavad 379 eurot kuus (eluasemekulud 80 eurot, kulutused toidule 150 eurot, transpordikulud 30 eurot, sidekulud 14 eurot, ravimid 15 eurot, hügieenitarbed 20 eurot, koolitarbed 20 eurot ja rõivad-jalatsid 50 eurot).
10.Kuigi ülalpidamise ulatus on PKS § 99 lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada, PKS § 102 ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit.
PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanem üksnes alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab sellises olukorras kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. PKS § 102 lg 2 kohaldub üksnes alaealise lapse ülalpidamise korral ning muudel juhtudel võib ülalpidamist andma kohustatud isik PKS § 102 lg 1 alusel ülalpidamiskohustusest vabaneda (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15).
11.Kostja 16.07.2019 kohtule esitatud vastuses ja 23.10.2019 kohtuistungil nõustus hagiga osaliselt, summas 40 eurot kuus. Kostja ei ole võimeline maksma elatist suuremas ulatuses, kuna tema netosissetulek moodustab 375 eurot, kulud moodustavad 340 eurot, seega läheb kogu tema sissetulek iseenda ülalpidamiseks (kommunaalkulud 60 eurot, toit 180 eurot, transport 15 eurot, riided, jalanõud 30 eurot, ravimid 25 eurot, telefon 10 eurot ja hügieenitarbed 20 eurot). Kostja on osalise töövõimega isik, tal puudub vara, ta elab oma vanemate juures. Kohtuistungil märkis kostja, et kui ta maksab hagejale elatist summas 100 eurot, siis jääb talle endale kätte natuke rohkem kui 100 eurot, mis ei ole piisav. (tl. 35-36).
12.Kohus, tutvudes kostja poolt esitatud vastuväidetega, peab vajalikuks märkida alljärgnevat: Kohus, tutvudes kostja poolt esitatud pangakonto väljavõttega, tuvastas, et kostja igakuine neto-sissetulek moodustab 320-370 eurot kuus, so keskmiselt 340-350 eurot kuus. Kostja on märkinud igakuiste kuludena 340 eurot kuus. Kohus ei saa täiel määral nõustuda kostja poolt märgitud kulutustega, kuna kostja on ise kinnitanud, et ta elab oma vanemate juures, st kostjal sisuliselt puuduvad korteri hooldamisega seotud kulutused (maksed korteriühistule, kuna antud maksed tasuvad tõenäoliselt kostja vanemad, kellele korter kuulub). Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et just tema tasuks korteri hooldamisega (sh elekter, TV) soetud kulud. Ülaltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja on oma igakuiseid kulutusi tõendanud osaliselt, kuna osade kulutuste osas langeb nende kandmise koormus kas täielikult või osaliselt kostja vanematele. Kostja märgib, et hageja saab stipendiumi. Hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et hagejale on 2019.a kevadsemestril Haridus- ja teadusministeeriumi poolt makstud põhitoetust summas 60 eurot kuus, kuid antud juhul ei ole teada, kas tegemist on pidevalt, so igakuiselt saadava summaga.
13.Kohtu enda algatusel tegi kohus hageja ja kostja varalise seisundi hindamiseks päringud Maksu- ja Tolliametile ja Töötamise registrisse (TÖR).
14.Maksu- ja Tolliameti 08.10.2019 vastuse kohaselt moodustas hageja V. D. neto-sissetulek ajavahemikul 01.09.2018-31.08.2019 kokku 1 455,90 eurot. TÖR andmetel töötas hageja ajavahemikul 27.06.2019-27.08.2019, so alates 28.08.2019 hageja ei tööta. Maksu- ja Tolliameti 08.10.2019 vastuse kohaselt moodustas kostja S. D. neto-sissetulek ajavahemikul 01.09.2018-31.08.2019 kokku 1537,16 eurot. TÖR andmetel töötab kostja ajavahemikul alates 01.04.2019 Kohtla-Järve linn, xxxx KÜ-s ja xxx KÜ-s (Kohtla-Järve linn, xxx KÜ). Ülaltoodust nähtub, et hageja töötas ainult suveperioodil, õppeperioodi vältel on hageja töötamine piiratud/välistatud seoses õpingutega – seega puudub hagejal võimalus ise ennast üleval pidada. Kohus leiab, et hariduse omandamise ajal, kui see toimub enne 21-aastaseks saamist (seadusega sätestatud vanusepiir), puudub hagejal kohustus ise ennast täiel määral üleval pidada, tema peaülesandeks on siiski hariduse omandamine, mitte endale ülalpidamise teenimine, seega tuleb
lapsevanemal vähemalt sellel perioodil arvestada asjaoluga, et tema täisealine laps vajab ülalpidamist.
15.Kohtu poolt on tuvastatud, et hageja vajalikud ja põhjendatud kulud moodustavad vähemalt 379 eurot kuus (võttes arvesse kostja vastuväiteid). Kohtu poolt on tuvastatud, et kuni 19aastaseks saamiseni, so kuni 22.02.2020 saab hageja peretoetust, mis 2019. aastal moodustab 60 eurot kuus. Alates märtsist 2020 hageja nimetatud toetust enam saama ei hakka. Mis puudutab hageja poolt 2019.a. esimesel poolaastal saadud põhitoetust summas 60 eurot kuus, siis, isegi kui võtta arvesse hageja poolt saadud toetusi, moodustavad tema katmata kulud keskmiselt 259 eurot kuus (379-120). Seega on põhjendatud mõista kostjalt välja elatis hageja poolt 23.10.2019 kohtuistungil palutud summas, so 100 eurot kuus. Kostja keskmine sissetulek moodustab keskmiselt 340-350 eurot kuus ning juhul, kui kostja maksab elatist summas 100 eurot, jääb tema enda vajaduste katteks keskmiselt 240-250 eurot kuus, mis on kohtu äranägemisel piisav summa, võttes arvesse, et kostja elab oma vanemate juures ja kostja ei ole esitanud tõendeid oma kulude kohta. Kohus võtab arvesse ka seda, et kostja kasutas antud menetluses lepingulise esindaja teenust, kostja ei palunud tasuta riigi õigusabi, mis tähendab, et kostja omas/omab piisavalt rahalisi vahendeid õigusteenuse eest tasumiseks. Seega peaks kostja omama ka piisavalt rahalisi vahendeid elatise maksmiseks.
16.Kohus arvestab ka sellega, et juhul, kui kostja ei maksa kohtulahendiga väljamõistetud elatist, siis on hagejal õigus/võimalus Perehüvitiste seaduse (PHS) § 47, § 48 lg 1 p 2, § 50, § 51 alusel pöörduda Sotsiaalkindlustusameti poole elatisabi saamiseks. Elatisabi eesmärk on tagada lapsele ülalpidamine, kui kohustatud isik (edaspidi võlgnik) ei täida ülalpidamiskohustust kohtumenetluse (edaspidi kohtumenetlusaegne elatisabi) või täitemenetluse ajal (edaspidi täitemenetlusaegne elatisabi). (PHS § 47). PHS § 48 lg 1 p 2 kohaselt, elatisabi saama õigustatud isik on laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni ja kelle vanem ei täida ülalpidamiskohustust. PHS § 50 lg 1, 4 kohaselt, täitemenetlusaegset elatisabi makstakse elatist väljamõistva kohtulahendi või kohtulahendiga võrdsustatud haldusorgani otsuse alusel. Täitemenetlusaegse elatisabi suurus ühele lapsele on kuni 100 eurot kalendrikuus ja selle maksmise aluseks on võlgniku makstud elatise summa. Kui kohtulahendiga võlgnikult välja mõistetud elatise summa on väiksem kui 100 eurot kalendrikuus, on täitemenetlusaegse elatisabi maksimaalne suurus jõustunud kohtulahendiga kindlaks määratud suurus. Seega sõltub elatisabi saamine otseselt kohtuotsusega väljamõistetud summast juhul, kui väljamõistetud elatise summa on väiksem, kui 100 eurot, mis tähendab, et kui kohus rahuldaks hagi summas 40 eurot kuus, siis saaks hageja ka elatisabina riigilt ainult 40 eurot kuus, kohus leiab, et see ei ole õiglane hageja suhtes.
17.Kohus arvestab elatise väljamõistmisel ka sellega, et kuna hageja suvekuudel töötas, siis mõistab kohus elatise välja mitte alates hagi esitamisest, so 01.07.2019, vaid alates õppeaasta algusest, so alates 01.09.2019. Seega leiab kohus, et on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis alates 01.09.2019 summas 100 eurot kuus, kuni V. D. poolt Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse lõpetamiseni, so kuni 26. juuni 2021.a. (õppeasutuse mittelõpetamise korral kuni eksmatrikuleerimiseni). Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus hagi TsMS § 3 lg 2, perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 2, § 100; toodud õiguslikel alustel osaliselt.
Menetluskulude jaotus
18.TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise ja muutmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 164 lg 3 kohaselt, ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta.
19.Kuna hageja ja kostja on riigilõivu tasumisest vabastatud, TsMS § 164 lg 3 märgitud asjaolusid ei esine, siis jätab kohus muud menetluskulud lähtuvalt TsMS § 163 lg 1 poolte endi kanda Helgi Vinni Kohtunik /digitaalallkiri/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.