1.Võtta vastu G.-A.K.i (isikukood xxxxxxxxxxx) ja K.E.K.i (isikukood xxxxxxxxxxx) loobumine elatise nõudest kostja vastu alates 01.07.2019 kuni hagejate täisealiseks saamiseni.
2-18-14006
2.Rahuldada G.-A.K.i (isikukood xxxxxxxxxxx) ja K.E.K.i (isikukood xxxxxxxxxxx) hagi A.K.i (isikukood xxxxxxxxxxx) vastu perioodi 19.09.2017 – 18.06.2019 eest elatise nõudes osaliselt.
3.Mõista A.K.ilt G.-A.K.i kasuks välja tagasiulatuv elatis perioodi 19.09.2017 – 18.09.2018 eest summas 1432,44 eurot. Nimetatud summa tuleb A.K.il TsMS § 445 lg 1 alusel tasuda osamaksetena 24 kuu jooksul s.o 59,68 eurot kuus alates käesoleva otsuse jõustumisest.
4.Mõista A.K.ilt K.E.K.i kasuks välja tagasiulatuv elatis perioodi 19.09.2017 – 18.09.2018 eest summas 1515,48 eurot. Nimetatud summa tuleb A.K.il TsMS § 445 lg 1 alusel tasuda osamaksetena 24 kuu jooksul s.o 63,14 eurot kuus alates käesoleva otsuse jõustumisest.
5.Mõista A.K.ilt G.-A.K.i kasuks välja elatis perioodi 19.09.2018 – 18.06.2019 eest summas 1156,70 eurot.
6.Mõista A.K.ilt K.E.K.i kasuks välja elatis perioodi 19.09.2018 – 18.06.2019 eest summas 1136,6 eurot.
7.Jätta rahuldamata G.-A.K.i ja K.E.K.i hagi A.K.i vastu elatise nõudes perioodi 19.06.2019 kuni 01.07.2019 eest.
8.Jätta rahuldamata A.K.i taotlus ajatada kohtuotsuse täitmine kohtuotsuse resolutsiooni p-des 5 ja 6 nimetatud kohustuste osas.
9.A.K.il tuleb p-des 3 - 6 nimetatud rahasummad tasuda V.K.i (isikukood xxxxxxxxxxx) pangakontole nr XXXXXXXXXXX selgitusega „laste elatisraha“. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
KIRJELDAV OSA
Hagejate esitatud asjaolud ja tõendid
2-18-14006
1.19.09.2018 esitasid hagejad kostja vastu hagiavalduse igakuise elatise saamiseks alates 31.08.2017. Hagiavalduse asjaolude kohaselt on hagejad kostja alaealised lapsed. Nimetatud asjaolude tõendamiseks esitasid hagejad oma sünni tõendid (I kd, tl 4 ja 5). Hageja 1 on sündinud xxxxxxxxxxx ja hageja 2 on sündinud xxxxxxxxxxx. Kostja andis loa hagejate elama asumiseks Soomest Eestisse hagejate seadusliku esindaja juurde alates 31.08.2017 (I kd, tl 8). Kostja ei ole hagejatele elatist kordagi tasunud. Hagejate seaduslik esindaja ei suuda hagejaid üksinda üleval pidada. Hagejad soovivad käia trennis, mis on hagejate seaduslikule esindajale rahaliselt ülejõu käivad. Kostja on kohustatud tasuma hagejatele elatist.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja 1 vajadused ühes kuus kokku 454 eurot, s.o eluasemekulud 158 eurot, kulutused toidule 145 eurot, kulud transpordile 15 eurot, sidekulud 9 eurot, kulud tervishoiule 8 eurot, kulud hügieenitarvetele 12 eurot, kulud hageja 1 koolikohustuse täitmiseks 14 eurot, kulud riietele ja jalanõudele 80 eurot kuus, muud vältimatud kulud 13 eurot kuus (transport kostja juurde Soome ja tagasi 5 eurot, transport vanaema juurde ja tagasi, millele lisandub kaasa antav söök kokku 8 eurot).
3.Hagiavalduse kohaselt on hageja 2 vajadused ühes kuus kokku 463 eurot, s.o eluasemekulud 158 eurot, kulud toidule 145 eurot, kulud transpordile 25 eurot, sidekulud 9 eurot, kulud tervishoiule 13 eurot, kulud hügieenitarvetele 6 eurot, kulud hageja 2 koolikohustuse täitmiseks 14 eurot, kulud riietele ja jalanõudele 80 eurot ja muud vältimatud püsikulud 13 eurot (transport kostja juurde Soome ja tagasi 5 eurot, transport vanaema juurde ja tagasi, millele lisandub kaasa antav söök kokku 8 eurot).
4.Hagejad täpsustasid hiljem oma vajadusi ja kulusid alljärgnevalt: 4.5.Kuna hagejad elavad oma isa ja tema perega puuküttega elamus, siis telliti 2018 sügiseks 15 ruumi puid, s.o 15*43=645 eurot. Kirjalikke tõendeid puude tellimise osas kohtule ei esitatud. Hagejate seaduslik esindaja on seisukohal, et ei ole vahet, kas puud osteti või langetati samalt kinnistult, kus hagejad elavad. Arvestama peab puude rahalist väärtust, mille tõendamiseks esitasid hagejad lingi www.metsauhistu.ee/millest-soltub kuttepuudehind/. Maja kütte kulud on kuus kokku elekter (II kd, tl 10-17)+puud ligikaudu 250-300 eurot. Kummagi hageja elektrikulu on keskmiselt 176,4 eurot (II kd, tl 10-17). Telia Eesti AS kuutasu on 28,99 eurot (II kd, tl 18 -21), mis on vajalik televiisori vaatamiseks ja majapidamise internetiga varustamiseks. Hagejate seaduslik esindaja kannab hagejate meelelahutuse ja vabaajaga seonduvaid kulusid keskmiselt 20 eurot kuus (II kd, tl 65). Hagejate seadusliku esindaja pere saab peretoetusi 110 eurot kuus (II kd, tl 36-37). 4.1.Hageja 1 kulud hügieenitoodetele, sh tampoonid ja sidemed on ca 10 – 15 eurot kuus. 4.2.Hageja 2 pikapäevarühma toiduraha on 8 eurot kuus (II kd, tl 42). Koolis on ka muid kulutusi, mida tasutakse sularahas, mis on ligikaudu 14 eurot kuus mõlema hageja kohta. 4.6.Hageja 2 käib jalgpallitrennis 2 korda nädalas ja rahvatantsus üks kord nädalas. Treeningutele viimine on 15 km üks ots, seega edasi-tagasi 60 km, 480 km kuus. Seega on hageja II transpordikulu ühes kuus keskmiselt 62,40 eurot kuus, arvestades, et keskmine kütuseühiku hind on 1,3 eurot. Kodust linnas asuvasse toidupoodi on samuti keskmiselt 15 km, seega kui toidupoes tuleb käia nädalas ca 2 korda, siis teeb see kokku 60 km. Kui arvestada, et ka kohalikus maapoes, mis on kodust 6,5 km kaugusel, käiakse keskmiselt kahel korral nädalas, läbitakse poes käimise peale keskmiselt ühes nädalas 86 km ja ühes kuus seega 344 km, s.o keskmiselt 44,72 eurot, millest kummagi hageja kuluks
2-18-14006 on keskmiselt 7,5 eurot. Lisaks transpordikulule kaasnevad hageja 2 huviringidega muud kulutused ligikaudu 15 eurot kuus, s.o kulud esinemistele, riietele, varustusele jne). Tõendeid hageja 2 hobidele kuluvate rahasummade osas hagejate seaduslik esindaja ei esitanud. 4.7.Hageja 2 telefonikulud on ca 4 eurot kuus ja hagejal 1 33,66 eurot kuus. Hageja 1 telefoniarve on niivõrd suur, kuna sisaldab hagejale 1 ostetud telefoni järlemaksu (II kd, tl 22-33). Alates juulikuust 2019 on hageja 1 telefoniarve 36,079 eurot paketihinna tõusmise tõttu ja hageja 2 telefonikulu on suurenenud 25,157 euroni, kuna hagejale 2 osteti uus telefon ja arved sisaldavad telefoni hagejale 2 ostetud telefoni järelmaksu. 4.8.2019 sügisel lisandub pere kuludesse 2179,98 euro suurune väljaminek veesüsteemi korrastamiseks ja omapuhasti rajamiseks. Ühe pereliikme kohta tähendab see 363,33 euro suurust väljaminekut (II kd, tl 163). Kuna lapsed vajavad eraldi tube siis lisanduvad sellele maja teise korruse väljaehitamise kulud (II kd, tl 163). 4.9.Perioodil 14.09.2018 – 10.04.2019 on hagejate vanaema M.L. kandnud hagejate seadusliku esindaja elukaaslase kontole raha hageja 1 jaoks, millest on hagejale 1 kantud 110 eurot (II kd, tl 34-35), kuna sellel hetkel ei ole laste isal olnud võimalik hagejale 1 piisavalt raha anda. Perioodil 20.08.2017 – 20.08.2019 on M.L. kandnud hageja 1 kontole 321 eurot (II kd, tl 167) ja hagejate seadusliku esindaja elukaaslane on hagejale 1 kandnud 455 eurot (II kd, tl 168). Ka hagejate seaduslik esindaja on teinud oma elukaaslase H.K.i kontolt hageja 1 pangakontole ülekandeid ajal, mil hageja 1 on viibinud kostja lähedastega (II kd, tl 16). Hagejate seaduslik esindaja esitas olemasolevad tõendid selle kohta, et detsembris 2018 kulutati peres toidu ja majapidamistarvete peale 119,93 eurot (II kd, tl 44, 49 pöördel) ja hagejatele osteti mängukonsool 199,99 euro eest (II kd, tl 47 pöördel). Jaanuaris 2019 kulutati koolitarvikute peale 28,69 eurot (II kd, tl 45). Veebruaris 2019 kulutati toidu ja majapidamistarvete peale 196,65 eurot. (II kd, tl 43, 45, 51). Samal kuul osteti hagejale 2 jalgpallitreeninguga seotud vahendeid 47,4 euro eest (II kd, tl 45 pöördel, tl 47), pusle 25,19 euro eest (II kd, tl 47 pöördel), hagejatele riideid 98,82 euro eest (II kd, tl 47, 48, 48 pöördel). Märtsis 2019 kulutati toidu ja majapidamistarvete peale 146,08 eurot (II kd, tl 46, 50). Aprillis 2019 kulutati toidu ja majapidamistarvete peale 188,75 eurot (II kd, tl 43 pöördel, 46, 48 pöördel, 49). Hagejate hinnangul tuleb arvesse võtta, et Statistikaameti andmete kohaselt oli 2018 minimaalse toidukorvi maksumus ligikaudu 100 eurot ja mittetoidukulutuste minimaalne maksumus 115,73 eurot (II kd, tl 171). Hagejate seaduslik esindaja arvestab kummagi hageja toidu- ja majapidamistarvete kuluks kuus keskmiselt 157 eurot kuus.
4.10.Hagejaga samas leibkonnas kasvab veel 2 alaealist last, kes ei ole küll bioloogiliselt tema lapsed, kuid kelle kulutusi ta kannab.
5.Hagejate seaduslik esindaja on seisukohal, et kostja sissetulekud on piisavad, et tasuda kolmele lapsele, sh tema endaga elavale lapsele miinimummääras elatist. Hagejad vaidlustasid kostja väited tema poolt hagejatega veedetud päevade arvu ja pidas oma 21.08.2019 seisukohas õigeks, et kostja veedab lastega keskmiselt 4 päeva kuus. Aja eest, mil hagejad veedavad kostja lähedaste juures, ei ole õige vähendada kostjalt väljamõistetavat elatist, kuna kostja ei pea sellel ajal hagejaid üleval, vaid seda teevad tema lähedased, mille kostja võttis omaks 28.05.2019 kohtuistungil. Kostja on ostnud hagejatele riideid nende vajadustest mittelähtuvalt; vähemalt 28.02.2019 ostetud 10-euroste kõrvaklappide ostuks andis raha hagejate seadusliku esindaja ema, kes tegi hagejale 1 selleks 45-eurose ülekande (II kd, tl tl 167 pos. 13), kuid kostja väidab, et tegemist oli tema tehtud kulutusega. Kostja ja
2-18-14006 H.K.gu toidukulude osas olid hagejad seisukohal, et need on põhjendamatult suured, mh kiirtoidule tehtud kulutuste pärast; samuti nähtub hagejate seadusliku esindaja seisukohast, et osa toidukulusid on tehtud kostja poolt ka hagejatele, mille osas kostja on väitnud, et need on tema ja H.K.gu kulud. Hagejate seaduslik esindaja vaidlustas H.K.gu kulud transpordile, reisimisele, vabale ajale. Hagejate seaduslik esindaja oli seisukohal, et H.K.gu kulud ei saa olla nii suured, kuna laps veedab olulise osa ajast oma isaga. Hagejate seadusliku esindaja hinnangul ei ole põhjendatud olukord, kus kostja kulutab temaga elavale lapsele 640 eurot kuus, väites samas, et kummagi hageja vajadused ei ületa 220 eurot kuus. H.K.gu igakuiste kulutuste hulka ei saa lugeda kulutusi sünnipäevapeo pidamiseks, kuna tegemist on ühekordse kulutusega. Ainuüksi hagejate seaduslikule esindajale peretoetuste maksmine ei võimalda elatise vähendamist alla miinimumäära. Kostja esitatud asjaolud ja tõendid
6.Kostja töötasu on igakuiselt ca 1400 eurot kuus (I kd, tl 184 – 189). Kostja saab lasteraha 148,18 eurot kuus (tl 172), elatist oma kolmanda lapse isalt 156,39 eurot kuus ja üüri toetust 564,80 eurot (tl 172), alates 26.04.2019 on üüritoetuse summaks 337,66 eurot (II kd, tl 97).
7.Kostja ülalpidamisel on kolmas laps H.K.g. H.K.gu toidukulud alates 01.01.2019 – 31.03.2019 on olnud kokku 152,49 kuus (II kd, tl 69 -86), transpordikulud samal perioodil on olnud 40,58 eurot kuus (II kd, tl 69-86), ravimid/vitamiinid on maksnud 14,33 eurot kuus (II kd, tl 69-86), kulutused kinole/vabale ajale 19,50 eurot kuus (II kd, tl 69-86), riidekulu 79,28 eurot kuus (II kd, tl 69-86, 87-88), kulud mänguaasjadele 30,33 eurot kuus (II kd, tl 69-86) ja elektrikulu 9,29 eurot kuus (II kd, tl 64 – 65), üür 156 eurot kuus, alates 26.04.2019 on üürikulu 269,17 eurot (II kd, tl 66-68, tl 98), ujumise kulud 4,66 eurot kuus (II kd, tl 69-86). Märtsis 2019 olid H.K.gu sünnipäevakulud 209,25 eurot (II kd, tl 89 – 90).
8.Kostja enda igakuised kulud on toidukulud 400 eurot, järelmaksud (pesumasin, televiisor, sülearvuti ja tolmuimeja) 122 eurot, korteri üür 876 eurot (I kd, tl 174, II kd, tl 66-68), elektrikulu 36,55 eurot (II kd, tl 64-65), transpordikulu 100 eurot, hügieeni- ja majapidamise tarbed 50 eurot kuus, psühholoogikulu 50 eurot kuus.
9.17.01.2019 vastuses väitis kostja, et ta veedab hagejatega koos keskmiselt 6 päeva igas kuus, mida tuleb elatise välja mõistmisel arvestada, kuna sellel ajaperioodil annab kostja hagejatele vahetult ülalpidamist. 22.04.2019 menetlusdokumendis märkis hageja, et detsembris 2018 olid lapsed temaga koos 8 päeva, 2019 jaanuaris 6 päeva, 2019 veebruaris 9 päeva, 2019 märtsis 6 päeva ja 2019 aprillis ligikaudu 10 päeva. Seega keskmiselt 8 päeva kuus. Hageja 1 veetis praktiliselt kogu 2018 suvevaheaja ja osaliselt teised vaheajad oma täditütre elukohas. Hageja 1 veedab täditütre elukohas ligikaudu 3-4 päeva kuus. 21.08.2019 menetlusdokumendis väitis kostja, et hageja 1 on alates oktoobrist 2017 kuni augustini 2019 veetnud kostjaga keskmiselt 5,57 päeva kuus ja hageja 2 on kostjaga viibinud keskmiselt 5,17 päeva kuus. Hageja 1 on viibinud kostja lähedastega koos keskmiselt 3.17 päeva kuus. Nimetatud asjaolude tõendamiseks esitas kostja enda koostatud tabeli (II kd, tl 120) ja laevapiletid (II kd, tl 121-152); samuti taotles kostja nimetatud asjaolude tõendamiseks L.F.i ja T.F.i ülekuulamist tunnistajatena.
10.Arvestada tuleb hagejatelt makstavate peretoetustega, mis 2018 oli 55 eurot lapse kohta ja 2019 60 eurot lapse kohta. Samuti tuleb arvestada, et hagejad, hagejate seaduslik esindaja ja kostja elasid ajutise leppimise tõttu ühe perena koos mais 2018 – augustis 2018.
2-18-14006
11.Kostja teeb hagejatele kulutusi hagejatele ligikaudu 350 eurot kuus, lisaks tasub kostja hageja 1 Netflixi kuumakset 8 eurot kuus. Nimetatud asjaolude tõendamiseks esitas kostja oma pangakonto väljavõtte, millest nähtub, et perioodil 01.08.2017 – 31.12.2018 on kostja andnud hagejale 1 taskuraha ja raha vajalike asjade ostmiseks kokku 383,90 eurot (I kd, tl 173) ja kviitungid erinevatest poodidest (I kd, tl 175 – 183). 2018 detsembris ostis kostja hagejatele riideid 51,56 euro eest (II kd, tl 56). 2019 jaanuaris andis kostja hagejale 1 taskuraha 10 eurot (II kd, tl 62). Veebruaris 2019 ostis kostja hagejatele riideid 272,78 euro eest (II kd, tl 57-58), andis hagejale 1 taskuraha 8 eurot (II kd, tl 61), maksis hageja 1 toitumiskava eest 14,99 eurot (II kd, tl 59), andis hagejale 1 raha kingituse ostmiseks 15 eurot (II kd, tl 61). Märtsis 2019 ostis kostja hagejatele riideid 38,98 euro eest (II kd, tl 61), maksis hageja 1 haigla tasu eest 10 eurot (II kd, tl 60 pöördel) ja lapse juukselõikuse eest 10 eurot (II kd, tl 60). Aprillis 2019 ostis kostja hagejale 1 kooli lõpetamiseks kleidi ja koti kleidi jaoks kokku hinnaga74,89 eurot (II kd, tl 99), sokid hinnaga 7,99 eurot (II kd, tl 101), samuti ostis kostja aprillis hagejatele rulluisud hinnaga 40 eurot (II kd, tl 100), kõrvaklapid hinnaga 2,50 eurot (II kd, tl 100) ja Playstation Network rahakaardi hinnaga 20 eurot (II kd, tl 101). Kostja ostis hagejale 1 riideid ja vahendeid mais ja juunis 2019 39,95 eurot. (II kd, tl 153). Kostja ostis hagejale 2 juunis 2019 riideid summas 63,09 eurot (II kd, tl 154) ja augustis 2019 summas 44,91 eurot (II kd, tl 155). Lisaks kandis kostja hagejale 1 või oma täditütrele hagejaga 1 seoses juunis 2019 55 eurot ja juulis 338 eurot (II kd, tl 156).
12.Hagiavalduses esitatud vajaduste ja kuluarvestus kummagi hageja kohta on ebaõige. Hagejate vajadused on olulisel määral tõendamata. Kostja kannab suure osa hagejate rõivaste kuludest. 28.05.2019 istungil võttis hageja omaks, et hagejate toidukulu võib olla 50 eurot kuus kummagi hageja kohta, s.o aja eest, mil lapsed on hagejate seadusliku esindajaga, transpordikulud hageja 1 osas 15 eurot kuus ja hageja 2 osas 25 eurot kuus, sidekulud summas 17 eurot hageja 1 osas ja 18 eurot hageja 2 osas, arvestusega, et sidekulud on sellises suuruses ajutiselt (hageja 1 kulu on seotud osaliselt talle ostetud telefoni järelmaksuga), kulutused tervishoiule 8 eurot hageja 1 osas ja 13 eurot hageja 2 osas, kulutused hügieenitarvetele summas 10 eurot hageja 1 osas ja 4 eurot hageja 2 osas, kooliga seotud kulud summas 14 eurot kummagi hageja kohta. Ülejäänud osas on kostja seisukohal, et kulud on tõendamata ja ülepaisutatud. Hageja 1 ei käi trennis, seega ei saa olla tal trennikulusid. Kulud riiete peale ja eluasemekulud on liiga suured. Kostja oli seisukohal, et kummagi hageja kohta kulub elektri peale mitte rohkem kui 11,7 eurot. Küttepuude ostmist ei ole hagejad tõendanud, mistõttu vajadust puudele ei ole. Kostja ei vaidlustanud hageja 2 kooli toiduraha 8 eurot kuus. Arvestada tuleb asjaoluga, et kahe lapse pealt esineb mastaabisääst. Hagejatele on antud liiga suures ulatuses taskuraha. H.K.i poolt M.L.ile kantud summad ei tõenda, et neid summasid oleks kasutatud hagejate ülalpidamiseks. H.K.i poolt hagejale 1 kantud summadest saab ülalpidamiskuluna arvestada ainult 100 eurot. Hagejate väide, et hagejate seaduslik esindaja on pidanud hagejate ülalpidamiseks kulutusi tegema ajal, mil hagejad on olnud kostjaga või tema lähedastega, on tõendamata. Hagejad ei ole tõendanud, et hagejate seaduslik esindaja on pidanud tegema sularahakulutusi.
13.Hageja 1 ei ole hagejate seadusliku esindaja juures elanud alates juuni keskpaigast 2019. Alates septembrist 2019 elab hageja 1 kostjaga.
14.Elatise suuruse määramisel tuleb muuhulgas arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Väljamõistetud elatis ei või olla kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav. Kostja esitas 26.09.2019 kohtuistungil taotluse määrata kindlaks kohtulahendi täitmise kord selliselt, et tal oleks võimalik tasuda väljamõistetav elatis maksegraafiku alusel. Menetluse käik
2-18-14006
15.20.09.2019 võttis kohus hagi menetlusse (I kd, tl 9-14), milles selgitas, et PKS § 108 kohaselt on võimalik elatist tagasiulatuvalt välja mõista kuni üks aasta enne hagi esitamist ja üksnes selle aja eest, mil teine vanem ei ole lapsele elatist andnud. Kuna hagi esitati kohtule 19.09.2018, saab kohus elatise välja mõista ainult alates 19.09.2017 mitte alates 31.08.2017.
16.19.12.2018 tegi kohus asjas tagaseljaotsuse, millega rahuldas hagejate hagid kostja vastu (I kd, tl 156 – 159).
17.17.01.2019 esitas kostja tagaseljaotsuse peale kaja ja vastuse hagiavaldusele (I kd, tl 163 – 171).
18.11.02.2019 määrusega rahuldas kohus kaja ja taastas asjas menetluse (II kd, tl 1-3).
19.Kohus pidas asjas kaks eelistungit, s.o 25.03.2019 (II kd, tl 6 -7) ja 28.05.2019 (II kd, tl 102 – 105). Kohus rahuldas 26.09.2019 kohtuistungil kostja taotluse kuulata tunnistajana üle L.F. ja jättis taotluse rahuldamata T.F.i osas. Hagejad loobusid kohtuistungil edasiulatuva elatise nõudest ja menetlusse jäi hagejate nõue elatise tasumiseks alates 31.08.2017 kuni 01.07.2019. Kostja esitas kohtuistungil TsMS § 445 lg 1 kohase taotluse. Kohus lõpetas samal istungil poolte nõusolekul eelmenetluse ja vaatas asja sisuliselt läbi (II kd, tl 188-191). Kohtuotsuse põjendused
20.Perekonnaseadus (edaspidi PKS) § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 punkti 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.
21.Vanem on kohustatud oma alaealist last perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 1 kohaselt ülal pidama. Kohus tuvastab, et hageja 1 ja 2 on kostja lapsed Eesti Rahvastikuregistri väljavõtete alusel (I kd, tl 4-5). Seega on kostja PKS § 97 lg 1 kohaselt kohustatud hagejaid 1 ja 2 ülal pidama. Kohus tuvastab, et hagejad asusid hagejate seadusliku esindaja juurde elama alates 31.08.2017 (I kd, tl 8). Hageja 1 elab kostja juures alates 01.09.2019. Nimetatud asjaolu loeb kohus tuvastatuks 26.09.2019 kohtuistungil poolte antud selgituste alusel (II kd, tl 188-189).
22.Hagejad on taotlenud elatise väljamõistmist alates 31.08.2017. Hagejad esitasid oma hagiavaldused (vormistatuna ühe dokumendina) kohtule 19.09.2018 (I kd, tl 1). PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejate hagid kostja vastu perioodi 31.08.2017 – 18.09.2018 eest põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
23.Kohus tuvastab tunnistaja L.F.i ütluste alusel, et alates 18.06.2019 on hageja 1 elanud nende pere juures, s.t mitte hagejate seadusliku esindaja juures ja teda on üleval pidanud kostja (II kd, tl 190 pöördel). Hagejate seaduslik esindaja ei ole esile toonud asjaolusid, et ta oleks pärast 18.06.2019 hagejat 1 üleval pidanud. Kohus on seisukohal, et antud olukorras, kuna hagejate igakuised vajadused on peaaegu võrdselt, kui hageja 1 elab hagejate seaduslikust esindajast eraldi ja hagejate seaduslik esindaja teda enam üleval ei pea, seda teeb teine vanem ja hageja 2 elab jätkuvalt hagejate seadusliku esindaja juures, kes teda üleval peab, siis ei tule kostjalt elatist välja mõista, kuna kumbki vanem kannab tema juures elava lapse kulud ainuisikuliselt. Kohus
2-18-14006 jätab eeltoodust tulenevalt rahuldamata hagejate hagid perioodi 18.06.2019 kuni 01.07.2019 eest. 26.09.2019 toimunud kohtuistungil loobusid hagejad elatise nõuetest kostja vastu alates 01.07.2019 (vt kohtuotsuse p 30).
24.Järgnevalt käsitab kohus hagejate hagisid perioodi 19.09.2017 – 18.06.2019 osas.
25.PKS § 99 lõike 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o 2017.a 235 eurot kuus, 2018. a 250 eurot kuus ja 2019.a 270 eurot kuus. Hagejad on taotlenud elatist miinimummääras (PKS § 101 lg 1). Hagiavalduse asjaolude kohaselt on hageja 1 vajadused kuus 454 eurot ja hageja 2 vajadused 463 eurot kuus. Eelduslikult peavad vanemad pidama last üleval võrdsetes osades. Hagejate seaduslik esindaja ja kostja ei ole esile toonud asjaolusid selle kohta, et hagejate ülalpidamiskulude jaotus vanemate vahel peaks olema teistsuguses proportsioonis. Eeltoodust tulenevalt on hagejate poolt hagiavalduses esile toodud vajaduste rahaline suurus selline, et kostjale eelduslikult langev osa, s.o hageja 1 kohta 454/2=227 eurot ja hageja 2 kohta 463/2=231,5 eurot, on alla seaduses sätestatud miinimummäära. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul alus määrata kostjalt väljamõistetava elatise suuruseks kummagi hageja osas seaduses sätestatud miinimumsuurust.
26.Kostja tunnistas kohtumenetluses, et hageja 1 transpordivajadus ühes kuus on 15 eurot ja hageja 2 transpordivajadused on 25 eurot kuus, kummagi hageja toiduvajadus on 50 eurot kuus aja eest, kui hagejad on isaga, hageja 1 sidekulud on 17 eurot kuus ja hageja 2 osas 18 eurot kuus, tervishoiukulud hageja 1 koht on 8 eurot ja hageja 2 osas 13 eurot kuus, hügieenitarvete kulu hageja 1 osas 10 eurot ja hageja 2 osas 4 eurot kuus, kummagi hageja koolikohustuse täitmise kulu kummagi hageja osas 14 eurot kuus. Samuti tunnistas kostja, et hageja 2 koolitoidu kulu on 8 eurot kuus, kummagi hageja kohta teleteenuste kulu 4,8 eurot kuus ja elektrikulu kummagi hageja kohta 11,7 eurot kuus. Seega tunnistas kostja hageja 1 vajadusi summas 130,5 eurot kuus ja hageja 2 vajadusi 148,50 eurot. Kohus on seisukohal, et nimetatud ulatuses saab hagejate vajadused lugeda tuvastatuks TsMS § 231 lg 2 alusel.
27.Pooled vaidlesid menetluses osaliselt hagejate eluasemekulude, toidukulu, transpordikulu, riiete ja jalanõude kulu, sidekulu, hügieenikulu ja vabaaja veetmise kulude suuruse üle. 26.1.Hagejad esitasid asjas toidu-ja majapidamiskulude tõendamiseks olemasolevad tšekid, mille kohaselt detsembris 2018 kulutati hagejate peres toidu ja majapidamistarvete peale 119,93 eurot (II kd, tl 44, 49 pöördel). Veebruaris 2019 kulutati toidu ja majapidamistarvete peale 196,65 eurot. (II kd, tl 43, 45, 51). Märtsis 2019 kulutati toidu ja majapidamistarvete peale 146,08 eurot (II kd, tl 46, 50). Aprillis 2019 kulutati toidu ja majapidamistarvete peale 188,75 eurot (II kd, tl 43 pöördel, 46, 48 pöördel, 49). Kohus loeb hagejate poolt esitatud tšekkidel kajastatud kulud tuvastatuks. Hagejad on esile toonud, et tegemist ei ole ammendavate kuludega, kuna kõik tšekid ei ole säilinud. Hagejad on tuginenud Statistikaameti 2018 statistikale LE27, s.o ühe liikmega leibkonna arvestuslik elatusmiinimum, 30 päeva minimaalse toidukorvi ja mittetoidukulutuste maksumus (II kd, tl 171), mille kohaselt on 2018 olnud minimaalse toidukorvi maksumuseks 99,71 eurot ehk ca 100 eurot. Kostja on tuginenud mastaabisäästule, kuna hagejad elavad 6-liikmelises
2-18-14006 leibkonnas. Kohus on seisukohal, et Statistikaameti statistika LE27 toob välja arvestusliku elatusmiinimumi, tegemist on minimaalse toidukorvi hinnaga. Kohtul puudub alus järeldada, et hagejate toiduvajaduste rahuldamine maksaks vähem kui 100 eurot hageja kohta kuus. Kohus arvestab seejuures, et hagejate toiduvajadus ei piirdu elatusmiinimumi tasemega. Hagejad einestavad ka restoranides/söögikohtades ja külastasid perioodil 19.09.2017 kuni 01.07.2019 kostjat Soome Vabariigis. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal ja tuvastab, et kummagi hageja toiduvajadus perioodil 19.09.2017 – 01.07.2019 oli vähemalt 100 eurot kuus. 26.2.Pooled vaidlesid hagejate eluasemevajaduse rahalise suuruse kohta. Hagejad märksid hagiavalduses, et nende vajadused eluasemele on 158 eurot kuus hageja kohta. Kostja võttis omaks, et hagejate vajadused teleteenustele on 4,8 eurot kuus ja eletrikulu kummagi hageja kohta 11,7 eurot kuus. Elektrikulu tõendamiseks esitasid hagejad arved november 2018, detsember 2018, jaanuar 2019, veebruar 2019 kohta (II kd, tl 10-17). Nimetatud arvete alusel tuvastab kohus, et talveperioodil on hagejate eluaseme elektrikulu olnud keskmiselt 176,39 eurot (112,85+164,57+153,2+274,94/4 kuuga). Kohtu hinnangul sisaldab nimetatud summa vähemalt osaliselt õhksoojuspumbale/-pumpadele kuluvat energiat. Hagejate seaduslik esindaja on oma 22.04.2019 seisukohas avaldanud, et nüüd on puudega rohkem köetud (II kd, tl 9), mis ei välista seega, et õhksoojuspumpasid üldse ei kasutada. Arvestades asjaolu, et nimetatud eluaset kasutab kokku 6 inimest, siis on kummagi hageja elektrikulu kütteperioodil, s.o septembrist aprillini, k.a 176,39/6=29,40 eurot kuus, s.o kogu kütteperioodi peale 29,4*8 kuud=235,2 eurot. Kohus peab eluliselt usutavaks, et maja elektrikulu suvel ei saa olla sama, mis talvel. Kohus peab põhjendatuks, et elektrikulu suvel on ca 80 eurot, arvestades et voolutarbijaid on vähem (külmkapp, valgustid, kodumasinad, v.a õhksoojuspump). Arvestusega 80 eurot kuus küttevälisel perioodil, s.o maist augustini, k.a on kummagi hageja elektrikulu 80/6*4=53,33 eurot. Eeltoodu teeb kokku kummagi hageja ligikaudseks elektrikuluks ühes aastas 235,2+53,33=288,53 eurot ja igakuiseks kuluks 288,53/12 kuuga=24,04 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejate eluaset köetakse osaliselt küttepuudega. Kohtu hinnangul ei ole küttepuude vajaduse kulu määramisel tähtsust, kas lastega koos olev vanem suudab hankida küttepuud tasuta või tasu eest, vaid oluline on hageja poolt tarbitav väärtus. Kohus arvestab seejuures Riigikohtu 16.10.2013 otsuse nr 3-2-1-69-13 p-des 19 – 23 esitatud seisukohti, kus kohus arvestades lapse vajaduste hulka vanemale kuuluva eluaseme kasutamisest tingitud kasutuseeliseid. Kohtu hinnangul on küttepuude vajadus oma olemuselt sarnane vanemale kuuluva eluaseme kasutamisega. Vanemale kuuluva eluaseme kasutamise korral puuduvad vanemal otsesed igakuised kulud seoses eluasemega (v.a kommunaalkulud) vastupidiselt üürikorteri kasutamisega, kuid arvestada tuleb, millist väärtust laps tarbib. Ka küttepuudega tuleb arvestada, millist väärtust laps tarbib, olenemata sellest, kas vanem omandab puud tasuta või tasu eest. Hagejate seaduslik esindaja on välja toonud, et ühel kütteperioodil kulub 15 ruumi puid. Kohtul puudub alus teistsuguse järelduse tegemiseks. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tegelikult on puude vajdus väiksem. Kohtu hinnangul saab küttepuude väärtuse määramisel lähtuda väärtusest 43 eurot ruummeetrilt nagu hagejad on esile toonud, arvestades www.metsauhistu.ee/millest-soltubkuttepuude-hind esile toodud, kui minimaalsemat hinda halupuudelt. Arvestades, et kütteperiood kestab üldteadaolevalt keskmiselt septembrist aprillini, k.a, s.o 8 kuud, siis kulub ühes kuus puukütet 15/8=1,875 ruummeetrit, mille väärtus on vähemalt 1,875*43=80,63 eurot, mis jaotatuna kuue pereliikme peale on ühe isiku, sh iga hageja kuluks 13,44 eurot kuus ja kogu kütteperioodi peale 107,52 eurot kummagi hageja kohta.
2-18-14006 Kohtu hinnangul puudub alus arvestada hagejate eluaseme vajaduse hindamisel hagejate 21.08.2019 menetlusdokumendis esile toodud väidetega 2019 sügisel perekuludesse lisanduva 2179,98-eurose kuluga veesüsteemi korrastamiseks ja omapuhasti rajamiseks ning hagejate poolt avaldamata suuruses kuluga maha teise korruse välja ehitamiseks. Esiteks jäävad need kulud perioodi, mille osas hagejad loobusid hagist (vt kohtuotsuse p 30) ja teiseks on hagejate nimetatud väited kulutuste osas paljasõnalised ja tõendamata. Eeltoodust järeldub, et kummagi hageja vajadused eluasemele, s.o elekter, küte, teleteenus moodustab kummagi hageja kohta ühes kuus järgmiselt aastane ligikaudne elektrikulu 288,53+aastane küttekulu kummagi hageja kohta 107,52 eurot+kummagi hageja aastane teleteenuste kulu 57,6 eurot (12 kuud*4,8 eurot)=453,65 eurot. Saadud tulemus tuleb jagada 12 kuu peale, mis teeb eluasemekulude vajaduseks ühes kuus keskmiselt 37,80 eurot kummagi hageja kohta, millises ulatuses tuvastab kohus kummagi hageja vajadused eluasemele. Kuna hagejad ei ole oma eluasemevajadust sisustanud muude vajadustega peale elektri-, kütte- ja teleteenuste kulu, siis puudub kohtul alus tuvastada eluasemevajadused suuremas ulatuses. 26.3.Hagejate seaduslik esindaja on hagiavalduses toonud hageja 1 transpordi kuluna välja 15 eurot ja hageja 2 osas on vastav summa 25 eurot (I kd, tl 3). 22.04.2019 menetlusdokumendis on hagejad transpordivajaduse osakaalu suurendanud. Hagejal 2 on treening kolmel päeval nädalas, s.o jalgpallitreening teisipäeviti ja neljapäeviti ning rahvatants neljapäeviti. Hageja 2 viiakse treeningutele autoga ja kodunt treeningusse on 15 km, s.o edasi-tagasi 30 km. Kohus peab nimetatut usutavaks, kuna Saari küla on üldteadaolevalt Pärnust ca 15 km kaugusel1. Kuna neljapäeval on kaks treeningut, siis on usutav, et hagejate seaduslik esindaja peab hageja 2 treeningute pärast sõitma nädalas ligikaudu 60 km. Sõidukiga, mille keskmine kütusekulu on 10l/100 km, teeb see 10l*60/100=6 l nädalas ja 24 l kuus, mis hinnaga keskmiselt 1,3 eurot on 31,2 eurot kuus. Kostja on väitnud, et kütusekulu arvestuse puhul tuleb arvestada, et hagejate seadusliku esindaja teised lapsed käivad ka treeningutest, millest tulenevalt tuleb kulu jagada ka nendega. Samas ei ole kostja esile toonud, et hageja 2 treeningute ajad kattuksid mingilgi määral hagejate esindaja leibkonnas kasvavate teiste laste treeningute aegadega, millest tulenevalt puudub alus hageja 2 treeningutele transportimiseks vajaliku kütusekulu jagamiseks. Kohtu hinnangul puudub siiski alus võtta eraldi arvesse Pärnu linnas poeskäimisi. Hagejate seaduslik esindaja on oma 22.04.2019 seisukohtades toonud välja, et Pärnu linnas tuleb poes käia ca 2 korda nädalas. Kuna hageja 2 tuuakse Pärnu linna treeningutele kaks korda nädalas, siis puudub mõistlikult alus eeldada, et poes käiakse veel eraldi päevadel. Kohtul puudub võimalus hinnata transpordikulu kummagi hageja kohta kohalikus maatoidupoes käimiseks, kuna kohtule ei ole esitatud tõendeid kinnistu ja toidupoe vahelise kauguse kohta. 26.4.Pooled vaidlesid menetluses hagejate rõivaste ja jalanõude vajaduse üle kuus. Kumbki hageja tõi välja oma rõiva-ja jalanõu vajadusteks vajaminevaks summaks 80 eurot kuus. Kostja on leidnud, et hagejatel ei saa kuluda rõivaste ja jalanõude ostmiseks 80 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et hagejate riide- ja jalanõu vajadus perioodil 2017 – 2019 oli ligikaudu 65 eurot kummagi hageja kohta. Kohus arvestab seejuures, et hagejad olid nimetatud perioodil seotud nii Soome kui ka Eestiga, tegemist on eri vanuses ja eri soost
2-18-14006 (hageja 1 on 16-aastane tüdruk ja hageja 2 12-aastane poiss) kasvavate lastega. Kohtu hinnangul ei ole hagejate riide-ja jalanõude kulu puhul võimalik tuvastada mastaabisäästu, kuna 28.05.2019 toimunud kohtuistungil avaldas hagejate seaduslik esindaja, et nende leibkonna ülejäänud lapsed on 10-aastased poiss ja tüdruk. Kohtu hinnangul ei ole mõeldav, et hagejad peaksid kasutama endist nooremate laste riideid. Kohus arvestab riide-ja jalanõu vajaduse suuruse määramisel võrdlusandmeid Soome Vabariigiga. Soome tarbijauuringute keskuse andmetel on 7-12-aastaste poiste riidekulu 68 eurot ja 13-17-aastaste tüdrukute riidekulu 70 eurot2. Kohtu hinnangul on riiete hinnad Eestis ja Soomes võrreldavad, millest tulenevalt on võimalik vastavatest andmetest lähtuda. 26.5.Pooled vaidlesid menetluses hageja 2 huviringidega seonduvate kulutuste üle. Kohus tuvastab, et hageja 2 käib jalgpalli treeningus ja rahvatantsuringis. Hagejate seaduslik esindaja on avaldanud, et nimetatud huvialaringidel puuduvad kuutasud. Samas on vajalik osta hagejale 2 treeninguteks vajalikud riided ja varustust, lisanduvad kulud esinemistel ja võistlustel käimiseks. Hagejate seaduslik esindaja hindab kulutuste suuruseks ca 15 eurot kuus. Kohus peab eeltoodud kulude suurust eluliselt usutavaks ja tuvastab hageja 2 huviringidega seotud kulutuste suuruseks 15 eurot kuus. 26.6.Hagejad tõid hagiavalduses esile, et hageja 1 hügieenitarvete kulu kuus on ca 12 eurot ja hageja 2 hügieenitarvete kulu kuus on ca 6 eurot. Kohus on seisukohal, et nimetatud kulu on eluliselt usutav ega ülemäära suur. Kohus tuvastab hagejate hügieenitarvete kulu vajaduse eelnimetatud ulatuses. Kostja ei ole põhjendanud ega tõendanud omi väiteid selle kohta, et põhjendatud oleks hageja 1 kuluna 10 eurot ja hageja 2 kuluna 4 eurot. 26.7.Hagejate väitel on nende vabaaja- ja meelelahutuse kulu vajadus igakuiselt ca 20 eurot. Kohus on seisukohal, et on üldteadaolev asjaolu, et lapse vajadused hõlmavad ka vabaaja-ja meelelahutuse kulusid. Kuigi hagejad ei ole nimetatud osas kohtule tõendeid esitanud, on on kohus seisukohal, et nimetatud ulatuses vabaaja-ja meelelahutuse kulu vajadus on eluliselt usutav, see ei ole ülemäära suur ja vastab keskmise lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajadustele. Riigikohus on selgitanud, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on piiratud üldjuhul PKS § 101 lg 1 järgi seaduses sätestatud miinimumelatisega. Hagejate vajadused jäävad koos vabaaja- ja meelelahutuse kuludega alla seaduses sätestatud miinimumi. Kohus arvestab seejuures, et kostja on toonud temaga koos elava 5-aastase lapse H.K.gu vabaaja-ja meelelahutuse vajadusena välja sama suurusjärgu, s.o 19,50 eurot. Kohus tuvastab hagejate vabaaja- ja meelelahutuse kuluna 20 eurot kummagi hageja kohta kuus. 26.8.Pooled vaidlesid osaliselt seoses hageja 1 sidekulude vajadusega. Kostja oli seisukohal, et mõistlikud sidekulud oleksid 18 eurot kuus, s.t hagejale 1 osteti kostja hinnangul liiga kallis telefon. Kostja pidas mõistlikuks kuluks 18 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et telefoni ost on ühekordne erakorraline väljaminek, samas on telefon tänapäeval seotud ka alaealiste laste igapäevaelu vajaduste rahuldamisega, et võimaldada sidepidamist. Kostja ei ole millegagi põhjendanud oma väidet, et hagejale 1 ostetud Samsung Galaxy A7 (2018) oleks ebamõistlikult kallis telefon, mille hind ületaks hageja 1 igapäevaste vajaduste määra. Samuti peab kohus mõistlikuks nutiseadme kindlustamist, kuivõrd võimaldab raha säästa olukorras, kus telefoniga midagi juhtub.
2-18-14006 Kohus tuvastab, et hageja 1 kõnepaketi hind on 4 eurot (hagejal 1 on sama kõnepakett nagu hagejal 2). Kohus tuvastab nimetatud hinna kohtule esitatud Elisa Eesti AS arvetelt alates detsembrist 2018 kuni märts 2019 (II kd, tl 22 – 33). Arvetelt nähtub, et hageja 1 teeb igakuiselt kulusid välismaale helistamiseks, välismaale tekstisõnumite saatmiseks jne. Detsembris 2018 on hageja 1 sidekulud kokku olnud 4,754 eurot, jaanuaris 2019 5,405 eurot, veebruaris 2019 4,466 eurot ja märtsis 4,219 eurot, s.o keskmiselt 4,711 eurot. Arvelt, mis on esitatud detsember 2018 eest (II kd, tl 22 – 24) nähtub, et arvel on kajastatud hagejale 1 ostetud telefoni järelmaksu teine osa (II kd, tl 23). Eeltoodust järeldub, et hageja 1 sidekulud perioodi 19.09.2017 - november 2018, k.a said olla suurusjärgus 4,219 eurot kuus ja perioodil detsember 2018 – 18.06.2019 4,711 eurot+24,917 (telefoni järelmaks)+3,990 (nutiseadme kindlustus)=33,618 eurot. 26.9.Kohus on seisukohal, et hagejad ei ole põhistanud ega teinud kohtule usutavaks hagiavalduses esile toodud hagejate transpordi vajadust kostja juurde ja tagasi ning vanaema juurde ja tagasi.
26.10.Kokkuvõttes tuvastab kohus hageja 1 vältimatud vajadused ühes kuus perioodi 19.09.2017 – november 2018 k.a järgmiselt: toidukulu 100 eurot, eluasemekulud 37,18 eurot, riide-ja jalanõude kulu 65 eurot, hügieenitarvete kulu 12 eurot, transpordikulu 15 eurot, tervishoiukulu 8 eurot, koolikohustuse täitmise kulu 14 eurot, sidekulu 4,219 eurot kuus+20 eurot vabaaja ja meelelahutuse sisustamise kulu=275,399 eurot. Perioodi detsember – 18.06.2019 eest on igakuised vajadused suuremad telefoni järelmaksu tõttu, s.o 304,306 eurot. Kohus tuvastab hageja 2 vältimatud vajadused ühes kuus järgmiselt: toidukulu 100 eurot, eluasemekulud 37,18 eurot, riide-ja jalanõude kulu 65 eurot, transpordikulu 31,2 eurot, tervishoiukulu 13 eurot, hügieenitarvete kulu 6 eurot, sidekulu 4 eurot+vabaaja- ja meelelahutuskulu 20 eurot kuus+huviringidega seotud kulu 15 eurot kuus=291,38 eurot. Kuna vanemad peavad eelduslikult oma lapsi üleval pidama võrdsetes osades ja hagejate seaduslik esindaja ega kostja ei ole esile toonud asjaolusid, miks tema kohustuse osakaal peaks olema väiksem, siis on kummagi vanema kohustus hageja 1 ees perioodil 19.09.2017 – november 2018, k.a 137,69 eurot ja perioodil detsember 2018 – 18.06.2019 152,15 eurot. Kummagi vanema kohustus hageja 2 ees perioodil 19.09.2017 – 18.06.2019 on 145,69 eurot.
27.Riigikohus on oma 09.06.2017 otsuses nr 3-2-1-35-17 asunud seisukohale, et kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, võib tekkida olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista. Asjaolu, et lahuselav vanem kannab ajal, mil laps on tema juures, kulud lapsele vahetult, tuleb arvestada aga ka juhul, kui lapsel ei ole vahelduvat elukohta või kui laps ei viibi olulist osa ajast lahuselava vanema juures (p 23.1). Kolleegium leiab sealjuures aga, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Teisel vanemal on (last esindades) võimalik see eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema (p 23.3). Kostjal ja hagejate seaduslikul esindajal puudub kindel suhtlemise kord hagejatega. Kohtu hinnangul on kostja esitanud kohtule vastuolulisi andmeid selle kohta, kui palju on hagejad temaga koos viibinud. Kostja 17.01.2019 vastuses hagile avaldas kostja, et ta veedab lastega igakuiselt koos ca 6 päeva, 28.05.2019 istungil väitis kostja lepinguline esindaja, et lapsed
2-18-14006 veedavad võrdselt aega kummagi vanemaga ja kostja ise, et tema poolt hagejatega koos veedetud aeg on 9 päeva kuus. 21.08.2019 menetlusdokumendis on kostja avaldanud, et hageja 1 on igakuiselt 8,74 päeva ja hageja 2 igakuiselt keskmiselt 5,17 päeva viibinud kostjaga või tema lähedastega. Kohtu hinnangul ei tõenda kostja esitatud laevapiletid olulises ulatuses asjaolu, kas ja kui kaua kostja Eestis viibides ka tegelikult hagejatega aega veetis või mitte. Kohtu hinnangul on selles osas võimalik lähtuda kostja poolt omaksvõetud asjaolust, et kostja on veetnud hagejatega koos keskmiselt 4 täispäeva kuus (II kd, tl 160). Nimetatut ei ole võimalik tuvastada ka L.F.i tunnistajana antud ütlustest. L.F. andis ütlusi selle kohta, et hageja 1 on veetnud ca 2 nädalavahetust kuus koos L.F.i perega, v.a sügis-talvisel perioodil 2018-2019. Kohus loeb nimetatud asjaolu tunnistaja ütluste alusel tuvastatuks. L.F. andis ütlusi selle kohta, et enne 2019.a suve kandsid nemad ainult hageja 1 toidukulu selle aja eest, mil hageja 1 nendega veetis. Rohkem kulutusi nad hagejale 1 ei teinud. L.F.i ütluste alusel ei ole võimalik tuvastada, kui palju on hageja 2 veetnud aega L.F.i perega ja sellisel määral, et L.F.i pere oleks pidanud hagejat 2 üleval. Kohus on seisukohal, et kostja ülalpidamiskohustust ei mõjuta asjaolu, et kolmas isik on alaealise lapse esmavajadused osaliselt kandnud, kuna nendel isikutel puudub lapse suhtes ülalpidamise kohustus. Eeltoodust tulenevalt ei arvesta kohus kostja elatise kohustuse täitmisel, et hageja 1 toiduvajaduste eest on osaliselt hoolitsenud L.F.i pere. Kohtul ei ole võimalik tuvastada, et kostja, hagejad ja hagejate seaduslik esindaja elasid maist augustini 2018 ühe perena koos. Hagejate seaduslik esindaja ei ole nimetatud asjaolu omaks võtnud. Kostja ei ole oma väite tõendamiseks tõendeid esitanud. Eeltoodust järeldub kohtu hinnangul, et kostja viibis hagejatega koos keskmiselt 4 täispäeva kuus. Vaidlusaluses perioodis on 21 kuud, seega on kostja andnud vahetut ülalpidamist hagejatele 84 päeva jooksul. Kohtu hinnangul ei ole hagejate seaduslik esindaja tõendanud, et nende päevade jooksul oleks hagejaid ülal pidanud hagejate seaduslik esindaja.
28.Kohus ei arvesta elatise kohustuse määramisel kostja poolt hageja 1 kontole kantud summadega (I kd, tl 173), kostja väidetega hageja 1 Netflixi igakuise makse tegemise kohta ja kostja esitatud kviitungeid riiete ja muude vahendite osas. Riigikohus on oma 16.01.2013 lahendis nr 3-2-1-159-12 asunud seisukohale, et ka alates 1. juulist 2010 kehtiva perekonnaseaduse järgi on vanem ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Üksnes juhul, kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab enne nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Antud juhul ei nähtu kohtumenetluses hagejate seadusliku esindaja poolt avaldatust ega tõenditest, et hagejate seaduslik esindaja oleks taolisel viisil ülalpidamise andmise hagejale 1 heaks kiitnud. Isegi, kui kohtul oleks alus arvestada eeltoodud kulutusi, siis ei ole antud juhul kostja esitatud tõendid seostatavad hagejatega, millest tulenevalt ei ole kohtul võimalik tuvastada, mida ja millises ulatuses on kostja ostnud asju hagejale 1 ja mida ja millises ulatuses on kostja ostnud asju hagejale 2.
29.Eeltoodut arvesse võttes tuvastab kohus, et kostjal oli kohustus tasuda PKS § 108 alusel perioodil 19.09.2017 – 18.09.2018 elatist hagejale 1 järgmiselt: 12 kuud*137,69 eurot=
2-18-14006 1652,28 eurot. Nimetatud perioodil oli hageja 1 kostja vahetul ülalpidamisel vähemalt 4 täispäeva kuus, s.o kokku 12*4=48 päeva. 1 päeva elatis on 137,69/30 päevaga=4,58 eurot. Seega 48 päeva elatis on 4,58*48=219,84 eurot, mille ulatuses on kostja oma kohustuse hageja 1 ees täitnud. Seega kujuneb PKS § 108 kohane võlgnevus 1652,28 – 219,84=1432,44 eurot. Kohus tuvastab, et hageja 1 põhjendatud elatise nõue alates hagi esitamisest, s.o alates 19.09.2018 - 18.06.2019 kujuneb järgmiselt: 19.09.2018 – 30.11.2018 on 2 kuud ja 12 päeva, s.o 12*4,58=54,96 eurot. 2*137,69=275,38 eurot. Kokku 330,34 eurot. Nimetatud perioodil pidas kostja hagejat 1 vahetult üleval 4*2,4 kuud= 9,6 päeva, mille elatise suurus on 9,6*4,58=43,96 eurot. Seega kujuneb kostja kohustus eelnimetatud perioodil 330,34 – 43,96=286,38 eurot. Perioodil 01.12.2018 – 18.06.2019 oli 6 kuud ja 18 päeva. Nimetatud perioodi osas kujuneb elatise kohustus 6*152,15=912,9 eurot. Ühe päeva elatis on 152,15/30=5,07 eurot. 18 päeva elatis on seega 18*5,07=91,26 eurot. Kokku moodustab elatis perioodi 01.12.2018 – 18.06.2019 eest 91,26+912,9=1004,16 eurot. Eelnimetatud perioodil pidas kostja hagejat 1 vahetult üleval 4 päeva*6,6 kuud = 26,4 päeva, s.o 26,4*5,07= 133,84 eurot. Seega kujuneb kostja kohustus hageja 1 ees eelnimetatud perioodil 1004,16 - 133,84=870,32 eurot. Kokku moodustab hageja 1 põhjendatud elatise nõue perioodil 19.09.2018 – 18.06.2019 järgmiselt 286,38+870,32=1156,70 eurot. Kohus tuvastab, et kostjal oli kohustus tasuda perioodil 19.09.2017 – 18.09.2018 hagejale 2 elatist 12 kuud*145,69=1748,28 eurot. Kuna nimetatud perioodist on kostja pidanud hagejat 2 üleval 12*4=48 päeva, siis tuleb lugeda kostja kohustus hageja 2 osas täidetuks 145,69/30*48=232,80 euro ulatuses. Seega on kostjal kohustus tasuda PKS § 108 alusel hagejale 2 elatist 1748,28-232,80=1515,48 eurot. Kohus tuvastab, et hageja 2 põhjendatud elatise nõue alates hagi esitamisest, s.o alates 19.09.2018 – 18.06.2019 kujuneb järgmiselt: vaidlusaluses perioodis on 9 kuud. 9*145,69=1311,21 eurot. Kuna nimetatud perioodil on kostja pidanud hagejat 2 üleval 4*9=36 päeva, siis tuleb lugeda kostja kohustus hageja 2 osas täidetuks 145,69/30*36=174,60 euro ulatuses. Seega on hageja 2 nõue kostja vastu põhjendatud 1311,21 – 174,60=1136,6 eurot.
30.PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on asunud seisukohale, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 24.10.2012 otsus nr 3-2-1-118-12). Riigikohus on oma 25.04.2018 otsuses nr 216-100215 p-s 14 selgitanud, et PKS § 102 lg 2 neljandas lauses on sätestatud näidisloetelu,
2-18-14006 mistõttu tuleb iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas on olemas mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Mh tuleb hinnata, kas vastav asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Arvestada tuleb ka sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk (lapse igapäevased vajadused saaksid rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud) ning ka kohustatud vanemale tagatakse elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega.
31.Kostja on taotlenud elatise vähendamist alla miinimummäära oma raske majandusliku seisu tõttu ja asjaolu tõttu, et tema ülalpidamisel on teine laps, kelle suhtes on tal ülalpidamise kohustus. Kostja ei taotlenud PKS § 108 alusel väljamõistetava elatise vähendamist põhjusel, et ta satuks nimetatud nõuete osas põhjendamatult raskesse majanduslikku seisukorda. Nimetatud osas esitas kostja TsMS § 445 lg 1 kohase taotluse (vt kohtuotsuse pd 33 – 35). Kohus on seisukohal, et antud juhul ei võimalda hageja esile toodud asjaolud vähendada kohtu poolt tuvastatud kostja igakuist kohustust hagejate ees, mis on juba oluliselt väiksem seaduses sätestatud miinimumelatisest. Vaidlusalusel perioodil oli kostja igakuine töötasu 1400 eurot (neto) (I kd, tl 184-189), millele lisandus üüritoetus 564,80 kuus, s.o kokku 1964,80 eurot. Kostja on väitnud, et tema enda igakuised vältimatud kulud on olnud üür 876 eurot, elekter 36,55 eurot, transpordikulu 100 eurot, sidekulu 30 eurot, järelmaksud 122 eurot, kulutused toidule 400 eurot, H.K.gu vabaajakulu 100 eurot, H.K.gu riided 70 eurot, psühholoogikulu 50 eurot, hügieeni-ja majapidamistarbed 50 eurot, kokku 1834,55 eurot (I kd, tl 172). Hiljem on kostja täpsustanud, et H.K.gu vajadused ühes kuus on vaidlusalusel perioodil olnud 531,46 eurot (II kd, tl 91). Seega on kostja enda igakuiseks vältimatuks kuluks pidanud 1303,09 eurot. Arvestades kostja sissetulekuid, s.o 1964,80, ja väljaminekuid, s.o 1303,09 eurot, jäi vaidlusalusel perioodil kostjale raha järgi 661,71 eurot. Kohus on seisukohal, et kostja esitatud H.K.gu vajadused on põhjendamatult suured. Kohus ei välista, et kostja on H.K.gule taolises ulatuses kulutusi teinud, kuid sellisel juhul on see toimunud hagejate arvelt. Soome tarbijauuringute keskuse andmetel on 2-6-aastase väikelapse kulud kokku ligikaudu 217 eurot kuus.3 H.K.gu osas tuleb arvestada ka asjaolu, et H.K.gu isa toetab H.K.gut, makstes talle kostja väitel elatist igakuiselt 156,39 eurot, mis teeb kostja kohustuse suuruseks ca 160,61 eurot. Olukorras, kus kohus tuvastas hagejate vajadused kuus keskmiselt 284,46 eurot ja 291,38 eurot, siis on ebausutav, et 5-aastase lapse vajadused on ca 2 korda suuremad, isegi kui ta elab Soome Vabariigis. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja oli vaidlusalusel perioodil rahaliselt võimeline tasuma hagejatele kohtu tuvastatud ulatuses elatist, eeldades et kostja väited tema kulutuste osas on õiged. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul põhjendatud vähendada elatist hagejate seadusliku esindaja kontole laekuvate lastetoetuste arvel. Riigikohus on oma 22.03.2017 otsuses nr 32-1-174-16 asunud seisukohale, et ei ole iseenesest välistatud arvesse võtta ka seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on tegelikult kaetud nt riiklike toetustega. Siiski on kohtul võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esile toodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada
2-18-14006 PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Antud juhul mõistab kohus elatise välja oluliselt väiksemas määras kui seaduses sätestatud miinimumelatis ja sellises määras, mida kostja on olnud võimeline tasuma. Kohtu hinnangul puudub antud juhul alus vähendada välja mõistetavat elatist veelgi alla miinimummäära pelgalt põhjusel, et hagejatele on tasutud lastetoetust. Hagist osaline loobumine
32.TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg-le 2 kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. 26.09.2019 kohtuistungil loobus hagejate seaduslik esindaja elatise nõuetest alates 01.07.2019 seoses asjaoluga, et hageja 1 ei ela nimetatud ajast enam hagejate seadusliku esindaja juures. Hagist osaline loobumine on protokollitud (II kd, tl 188 pöördel). Kostja oli loobumisega nõus. Kohus on seisukohal, et hagist osaline loobumine on põhjendatud ja tuleb vastu võtta, kuna edasiulatuva elatise hagide aluseks olevad asjaolud on muutunud. Üks hagejatest on asunud elama kostja juurde. Kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab loobutud nõuete osas menetluse. Kostja taotlus kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks
33.TsMS § 445 lg 1 kohaselt, mis sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kohus on seisukohal, et TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille tegemisel tuleb kaaluda nii hageja kui ka kostja õigustatud huve. Kohus on seisukohal, et sarnaselt TMS §-ga 45 saab TsMS § 445 lg 1 esimese lause alusel täitmist ajatada ainult väga erandlikel asjaoludel ning neid erandlikke asjaolusid peab põhistama taotluse esitanud pool.
34.Kostja esitas 26.09.2019 kohtuistungil suulise taotluse kohtuotsuse täitmise korra kindlaks määramiseks, s.o kohtu poolt väljamõistetava elatise summa 5 aasta peale ajatamiseks või alternatiivselt kohtu poolt võimalikuks peetud maksimaalselt pika aja peale ajatamiseks põhjusel, et kostja on alates Eestisse tagasi kolimisest töötu ega suuda maksta temalt väljamõistetavat summat ühekorraga. Tõendeid oma töötuse kohta kostja 26.09.2019 taotlusega koos ei esitanud. Hagejad kostja taotlusega ei nõustunud pidades kostja taotletud ajatamise perioodi liiga pikaks, arvestades hagejate õigustatud huvisid, sh õigust olla kostja poolt ülal peetud. Kohus on siiski seisukohal, et kuna ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku, sh lapse igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks vajalike vahendite saamisele, on ülalpidamisnõude eesmärgiks tagada isiku toimetulekuks vajalikud vahendid eelkõige õigustatud isiku olemasolevate ja tulevaste vajaduste rahuldamiseks. Eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks ajatada elatise võlgnevuse tasumist, mille kohus mõistab kostjalt välja PKS § 108 alusel perioodi 19.09.2017 – 19.09.2018 eest, s.o hageja 1 osas summas 1432,44 eurot ja hageja 2 osas 1437,48 eurot. Kohus on seisukohal, et kostjal tuleb nimetatud summad tasuda kahe aasta jooksul, s.t hageja 1 osas 1432,44/24 kuuga=59,68 euro kaupa
2-18-14006 kuus, ja hageja 2 osas 1515,48/24=63,14 euro kaupa kuus. Kohus on seisukohal, et 2 aastat võlgnevuste ajatamiseks on optimaalne, kuivõrd kahe aasta möödumisel saab hageja 1 täisealiseks ja kostja ning hagejate seadusliku esindaja ülalpidamiskohustus tema osas lõppeb.
35.Kohus ei pea võimalikuks ajatada TsMS § 445 lg 1 alusel elatise nõudeid, mis on tekkinud alates elatise hagi esitamisest kuus. Kostjal on võimalus leida töö ja saada sissetulekut, mille arvel täita käesolev kohtuotsus. Kohus arvestab seejuures, et elatise võlgnevuse kujunemise ajal ei olnud kostja töötu, tal oli piisav sissetulek hagejatele elatise tasumiseks. Kostja jättis elatise tasumata ka siis, kui hagejad olid hagiavalduse elatise saamiseks kohtusse esitanud ja kostja oli hagist saanud teadlikuks. Kohus on sisukohal, et antud juhul ei esine erandlikke asjaolusid selleks, et ajatada kohtumenetluse ajal kujunenud võlgnevust. Kohus on seisukohal, et kohtuotsuse täitmise ajatamisel saaksid ebaproportsionaalselt kahjustada hagejate õigustatud huvid saada kostjalt ülalpidamist. Menetluskulud
36.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagid osaliselt, mistõttu kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Kohus ei pea põhjendatuks mõista menetluskulusid osaliselt välja alaealistelt lastelt. Tsiviilasja hind
37.TsMS § 129 lg 2 kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hagejad nõudsid kostjalt elatist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. 2018 oli seaduses sätestatud miinimumelatis 250 eurot ja 2019 270 eurot kuus. Seega on põhjendatud võtta tsiviilasja hinna määramisel arvesse, et hagejad esitasid hagid 19.09.2018. 19.09.2018 – 18.12.2018 oli kolm kuud, s.o 3*250=750 eurot. 19.12.2018 – 31.12.2018 oli 13 päeva, s.o 250/30*13=108,29 eurot. 01.01.2019 – 18.06.2019 oli 5 kuud ja 18 päeva. 5*270=1350 eurot. 270/30*18=162 eurot. Seega 19.09.2018 – 18.06.2019, s.o 9 eest, oli elatise nõude summa kokku 750+108,29+1350+162=2370,28 eurot. Kuna kummalgi hagejal on eraldi nõue kostja vastu, siis on tsiviilasja hind kokku 2370,28*2=4740,56 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Siiri Malmberg Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.