Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Andres Hallmägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
9. oktoober 2019, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-19-10322
Tsiviilasi
S Ki hagi A Ki vastu elatise nõudes
Tsiviilasja hind
2430 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: S K (isikukood xxx, elukoht: xxx) alaealise (seaduslik) esindaja: I K (elukoht: xxx) Kostja: A K (isikukood xxx, elukoht: xxxx)
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva
2-19-10322 jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
S K esitas oma seadusliku esindaja I K kaudu hagi A Ki vastu elatise nõudes. Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse hagi tagamiseks, milles palus menetluse ajal elatise maksmist kostja poolt. Hagiavalduse kohaselt elasid hageja seaduslik esindaja ja kostja vabaabielus alates 2012. aastast kuni 2017. a lõpuni. Hageja sündis 12.07.2013, kostja on lapse isa. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis alates hagi kohtule esitamise kuupäevast kuni S Ki täisealiseks saamiseni 270 eurot kuus. Elatise suurus muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära muutumisega. Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette. Elatis tuleb tasuda S K arveldusarvele nr xxx, selgitusega „elatis S K“. Välja mõista kostjalt menetluskulud. Kohus rahuldas hagi tagamise osaliselt ning mõistis kostjalt välja elatise menetluse ajal 135 eurot. Kostja tunnistab kirjalikus vastuses hagi ning on nõus maksma nõutud elatist ning soovib konto numbrit kuhu elatis kanda. Kostja selgituste kohaselt ei ole ta keeldunud kunagi elatise maksmisest. Kostja märgib, et tema igakuine sissetulek on 900 eurot (neto) ning täiturile maksab 150 eurot.
Kohus rahuldab hagi õigeksvõtuotsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja võttis oma vastuses hagi õigeks. Kuigi TsMS § 444 lg 3 võimaldab kohtul teha õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, peab kohus vajalikuks märkida, et hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 2, § 100, § 101 lg 1. Perekonnaseaduse (PKS) 97 p 1 alusel ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 alusel ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 2(3)
2-19-10322 Kuupalga alammäär 2019. aastal on 540 eurot ning elatise miinimummäär 270 eurot. Kuna hageja nõuab igakuist elatist perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras, ei ole lapse vajaduste tõendamine vajalik. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on terve ja tööeas vanem kohustatud tagama lapse ülalpidamise vähemalt seaduses sätestatud alammääras. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus hageja ülalpidamiseks kostjalt alates 09.07.2019 elatise 270 eurot kuni täisealiseks saamiseni või lapse vajaduste muutumiseni. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada summadega, mis on menetluse kestel kostja poolt hageja ülalpidamiskohustuse täitmiseks makstud.
Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti; lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.