Perekonnaõigus › Põlvnemise tuvastamine ja vaidlustamine

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK

A. esitas 22.08.2019.a Pärnu Maakohtule hagi B. vastu isaduse vaidlustamise ja põlvnemise tuvastamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt xxxxxxxxxxx.a sündinud kostja sünnitõendile on tema vanemateks kantud C. ja A.S.. 2018.a septembris A.S. teatas hagejale, et hageja on B.i bioloogiliseks isaks.

2-19-12524 Hageja esitas kohtule 05.09.2019.a Asper Biogene LLC 29.05.2018.a isadustesti tulemused, mille kohaselt DNA testi tulemuste põhjal ei ole välistatud oletatava isa bioloogiline isadus testitud lapse suhtes. Tõenäosus, et A. on B.i isa, on 99.999999025%. Hageja soovib vaidlustada B.i põlvnemise C.ist ning tuvastada B.i põlvnemine hagejast. Kohus küsis 09.09.2019.a C.i seisukohta hagi esitamise osas. C. vastas kohtule 18.09.2019.a, et on nõus hagi menetlemisega. C. lisas, et koduse DNA-testi tegemine sai talle teatavaks 2018.a juunis.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Perekonnaseaduse (PKS) § 91 lg 1 kohaselt isaduse vaidlustamise õigus on mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel. Ühe aasta jooksul lapse sünnist arvates võib isaduse vaidlustada ka mees, kes taotleb enda isaduse tuvastamist selle mehe asemel, kelle isadus on kindlaks tehtud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud. Kui lapse sünnist on möödunud rohkem kui aasta, võib enda isaduse tuvastamist taotlev mees vaidlustada teise mehe isaduse isana rahvastikuregistrisse kantud mehe ning lapse ema nõusolekul. Eelmises lauses nimetatud nõusolekute puudumisel võib kohus lapse huve arvestades anda mõjuval põhjusel enda isaduse tuvastamist taotlevale mehele loa vaidlustada teise mehe isadus. B. on sündinud xxxxxxxxxxx.a. A.il, kui mehel, kes taotleb enda isaduse tuvastamist C.i asemel oli võimalik isadust vaidlustada kuni 29.01.2019.a. Lapse ema A.S. kui ka B.i rahvastikuregistrisse isana kantud mees C. on andnud nõusoleku hagi esitamiseks, seega A.il oli võimalus vaidlustada isadus ka hiljem, kuid mitte hiljem kui ühe aasta jooksul arvates päevast, mil isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud (PKS § 93 lg 1). Riigikohus on asunud seisukohale, et PKS § 93 lg-s 1 sätestatud tähtaeg on nõuet lõpetav tähtaeg (vt Riigikohtu 23. mai 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-12, p 14). Seega ei saa kehtiva õiguse järgi kohus kohaldada isaduse vaidlustamise nõudele aegumist. Viidatud sätte järgi kaotab isik aasta pärast vaidlustamise aluseks olevatest asjaoludest teadasaamist õiguse kohtus isadust vaidlustada (RKTKo 3-2-1-111-12, p 19). A. on hagiavalduses märkinud, et umbes septembris 2018.a lapse ema A.S. rääkis, et hageja on B.i bioloogiline isa. A. on kohtule esitanud Asper Biogene LLC 29.05.2018.a isadustesti tulemused, mille kohaselt DNA testi tulemuste põhjal ei ole välistatud oletatava isa bioloogiline isadus testitud lapse suhtes. Tõenäosus, et A. on B.i isa, on 99.999999025%. DNA-testi tellijaks oli A. ning testi tulemused edastati otse A.ile 30.05.2019.a. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et A. kaotas õiguse isaduse vaidlustamiseks hiljemalt 30.05.2019.a. kuna tema teadasaamine isaduse vaidlustamise alusest pidi kõige hilisemalt tekkima kohtule esitatud DNA-testi kättesaamisest ja sellega tutvumisest.

2-19-12524 Kohtule esitatud materjalidest tulenevalt C. kaotas isaduse vaidlustamiseks õiguse hiljemalt 2019.a juunis. Kohus ei pea vajalikuks käesolevas menetluses täpselt tuvastada, millal C. said teatavaks isaduse vaidlustamise aluseks olevad asjaolud. Kohus eeldab, et lapse ema pidi isaduse vaidlustamise aluseks olevatest asjaoludest olema teadlik juba eostamise ajal, seega on ka lapse ema puhul möödunud isaduse vaidlustamise tähtaeg. PKS § 93 lg 3 alusel, kui alaealise lapse seaduslik esindaja ei ole isadust õigel ajal vaidlustanud, võib laps oma põlvnemise isast täisealisena isiklikult vaidlustada. Sel juhul algab tähtaja kulgemine päevast, millal täisealiseks saanud lapsele on isaduse vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud, kuid mitte enne lapse täisealiseks saamist. Kohus peab vajalikuks selgitada, et tulenevalt PKS § 91 lg-st 2 lapse kaalukaid huve järgides võib valdkonna eest vastutav minister vaidlustada omaksvõtu teel tekkinud isaduse, kui on põhjendatud kahtlus, et laps ei põlvne isaduse omaks võtnud mehest. Kohus asub tulenevalt eeltoodust seisukohale, et A.i avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuna A. kaotas hiljemalt 30.05.2019.a õiguse vaidlustada B.i isadust, seega hagiavaldusega ei ole võimalik hagiavalduses taotletavat eesmärki saavutada. TsMS § 372 lg 5 alusel võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 1 järgi hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Leanika Tamm kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.