Harju Maakohus
Kohtunik
Hannes Olev
Kohtujurist
Viktor Bome
Määruse tegemise aeg ja koht
30. september 2015, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-33072
Tsiviilasi
XXXOÜ hagi XXXvastu võlgnevuse nõudes
Menetlustoiming
hagi läbivaatamata jätmine
Menetlusosalised
hageja XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX); hageja esindaja jurist XXX (OK Incure OÜ, e-post [email protected]); kostja XXX(isikukood XXX, registrijärgne elukoht XXX, epost XXX).
Jätta XXXOÜ hagi XXX vastu võlgnevuse nõudes läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.
Harju Maakohtu menetluses on XXXOÜ hagi XXX vastu võlgnevuse nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse oma 24.04.2015 kohtumäärusega. Menetluse kestel on selgunud, et hagiavalduses esinevad puudused, mis takistavad hagi menetlemist.
2-14-13887
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 423 lg 1 p 9 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata kui õigustatud isiku nimel hagi esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. TsMS § 217 lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisti. lõike 2 kohaselt tõendab lepingulise esindaja volitust volikiri, mis esitatakse kohtule. Kohus võib poolelt vajaduse korral nõuda notariaalselt kinnitatud või tõestatud volikirja. lg 1 sätestab, et kohus kontrollib esindaja esindusõiguse olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul esindajana menetluses osaleda. Menetlusosaline võib nõuda teiste menetlusosaliste esindajate esindusõiguse kontrollimist igas menetlusstaadiumis igas kohtuastmes. Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu. Hageja nimel on hagiavalduse esitanud XXX, kes ei ole advokaat, mistõttu ei saa esindusõigust eeldada. Hagiavaldusele ei ole lisatud vastavat volikirja, mille kohaselt hageja volitaks XXX’t hagejat esindama. Eeltoodust tulenevalt puudub XXX’l hageja esindusõigus. lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esindusõiguse puudumise tuvastamise korral jätta hagi läbi vaatamata, kui hageja nimel hagiavalduse esitanud isikul ei olnud esindusõigust hagi esitamisel. Kohus kohustas hagejat oma 24.07.2015 kohtumäärusega tõendama hageja esindaja esindusõiguse olemasolu, kuid käesoleva ajani ei ole hageja kohtu nõudmist täitnud. Kohus hoiatas hagejat, et kohtu nõude täitmata jätmisel on kohtul õigus jätta hagi läbi vaatamata. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus käesoleva hagi läbi vaatamata lg 1 p 9 alusel. lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulud jäävad hageja kanda lg 2 alusel, kuivõrd kõnealuse paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
2-14-13887 TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kuivõrd antud juhul takistaks menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramine menetlust lõpetava määruse tegemist, ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks menetlust lõpetavas määruses vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.