Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

1/4

2-19-7233

EDASIKAEBAMISE KORD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kanda Rahandusministeeriumi kontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-s või nr EE571010220229377229 AS-s SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS (viitenumbrita). Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

D F esitas 13.05.2019 hagi A S vastu elatise nõudes. Hagiavalduses nõuab hageja elatist miinimumsummas ning samuti ka tasumata elatise võlgnevust. Hageja väidab, et elatise laekumine ei toimu õigeaegselt ning mõnede kuude puhul ei ole elatist üldse laekunud. Elatis ei ole laekunud veebruris 2018, detsembris 2018 (saadud 100 eurot), augustis 2018, veebruaris 2019, aprillis 2019 ja mais 2019. Kostjale on hagi isiklikult kätte toimetatud 03.07.2019. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

2/4

2-19-7233 hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on hagi 03.07.2019 kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu. Kostja ei ole tähtaegselt vastust hagile esitanud. Hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 96; § 97 p 1; § 100 lg 1, lg 2; § 101 lg 1, lg 2, § 108, Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrusega nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1, Vabariigi Valitsuse 13.12.2017 määrusega nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1. Kohus mõistab kostja A S hageja D F kasuks elatis alates 01. juunist 2019 kuni D F täisealiseks saamiseni 08. aprillil 2030. aastal summas 270 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 1⁄2 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuutasu alammäära kuus. Hageja on palunud mõista kostjalt välja tasumata elatis veebruari 2018, detsembri 2018 (saadud 100 eurot), augusti 2018, veebruari 2019, aprilli 2019 ja mai 2019 eest. PkS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagi on esitatud 13.05.2019, seega ei kuulu 2018 aasta veebruari elatise maksmata jätmise eest kahju hüvitamisele. Kohus mõistab kostja A S hageja D F kasuks ühekordse summana elatise võlgnevus tagasiulatuvalt, detsembri 2018, augusti 2018, veebruari 2019, aprilli 2019 ja mai 2019 eest kokku summas 1210 eurot. Kohus jätab hagi rahuldamata osas, mis puudutab veebruari 2018 elatise maksmata jätmise eest kahju hüvitamist s.o 250 euro ulatuses.

HAGI HIND

Riigikohus on 3.06.2015 otsuses nr 3-2-1-56-15 selgitanud, et elatisenõuet tagasiulatuvalt hagi esitamisele eelnenud aasta eest ja alates hagi esitamisest edasiulatuvalt ei tule lugeda hagihinna mõttes eraldi nõueteks ja neid ei liideta TsMS § 134 lg 1 esimese lause järgi. TsMS § 129 lg 2 kohaselt on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega on tsiviilasja hind 2430 eurot.

MENETLUKULUD

TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Poolte menetluskulud elatise nõude osas jäävad poolte endi kanda ning seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3/4

2-19-7233 (digitaalallkiri) Liina Naaber-Kivisoo kohtunik

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.