Tallinna Ringkonnakohus
Tsiviilasja number
2-19-8313
Määruse tegemise aeg ja koht
26.08.2019, Tallinn
Kohtukoosseis
Ele Liiv, Margo Klaar, Kaupo Paal
Tsiviilasi
XX hagi YY vastu 11 500 euro ja tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise ning viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.06.2019 määrus tsiviilasja menetlusse võtmisest keeldumise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Pirkka-Marja Põldvere Kostja YY (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Hagis väljatoodud asjaolude kohaselt on hageja ja kostja XX.XX.XXXX sündinud CC vanemad. Poolte abielulahutus jõustus 2012. aasta juulis ja laps jäi elama ema juurde. 01.06.2012 sõlmisid hageja ja kostja notari juures elatisraha maksmise kokkuleppe, mille kohaselt kohustub kostja maksma lapse ülalpidamiseks alates koolimineku hetkest 500 eurot kuus. Tasumisega viivitamisel on elatisraha saajal õigus nõuda viivist 0,03% tasumata summalt päevas. 01.09.2014 läks laps kooli, seega on elatisraha suuruseks alates 01.09.2014 500 eurot kuus. 31.05.2019 seisuga on kostja põhivõlgnevus 11 500 eurot.
Hageja ja kostja on sõlminud 01.06.2012 notariaalselt tõestatud elatise maksmise kokkuleppe (elatiskokkulepe). Selle järgi kohustub kostja tasuma hagejale nende ühise lapse ülalpidamiseks alates koolimineku hetkest kuni lapse täisealiseks saamiseni 500 eurot kuus. Seega nähtub, et vanemad on sõlminud kohtuvälise kokkuleppe lapsele elatise maksmise kohta. Elatiskokkulepe on sõlmitud hageja ja kostja kui lapse vanemate vahel. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja ja kostja kui lapse vanemate vahel sõlmitud leping on olemuselt leping lapse ülalpidamise kohustuse täitmise kohta PKS § 100 lg 3 esimese lause mõttes. Lapsele makstavas elatises kokku leppides juhinduvad vanemad eelduslikult seadusjärgsest lapse ülalpidamise kohustusest ja üldjuhul üksnes täpsustavad ülalpidamiskohustuse täitmise tingimusi (sh makstava elatise suurust). Sellist vanemate kokkulepet, kus vanemad lepivad kokku, et lapsest lahus elav vanem kohustub maksma lapsega kooselavale vanemale lapse ülalpidamiseks iga kuu kindla suurusega rahasumma, saab üldjuhul pidada vanemate ülalpidamiskohustuse täitmise reguleerimiseks omavahelises suhtes. Sellise kokkuleppe pooleks on vanemad kui lapse ülalpidamise kohustust samal ajal täitma kohustatud osavõlgnikud PKS § 105 lg 3 mõttes, mitte aga laps. Seetõttu tulenevad sellisest lepingust õigused ja kohustused üldjuhul üksnes vanematele. Vanemate elatiskokkulepe võib olla käsitatav ka lapse kui kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepinguna võlaõigusseaduse (VÕS) § 80 mõttes (Riigikohtu 23.02.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-15, p 13). Hagist ei nähtu, et elatiskokkulepe on sõlmitud kohese sundtäitmise tingimusega. Kohese sundtäitmise kokkuleppeta tuleb täitedokumendi saamiseks alustada kohtumenetlust kohustatud vanema vastu (Riigikohtu 26.04.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-16, p 24.2). Kuna elatiskokkulepe on sõlmitud lapse vanemate vahel, siis on elatiskokkuleppe täitmiseks hagi esitamiseks õigustatud hageja ehk lapse ema, kes saab pöörduda kohtu poole notariaalse elatiskokkuleppe täitmise nõudega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.