Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kostjal on õigus 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest esitada TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1.17.10.2018, lõplikus redaktsioonis 26.11.2018 /tlk 52/, esitatud hagis soovis hageja tema kasuks elatise väljamõistmist alates 17.10.2018 igakuuliselt 547,65 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast ja tagasiulatuvalt perioodi 17.10.201716.10.2018 eest summas 6571,80 eurot. Hagi kohaselt sündis 28.06.2013 hageja J R L. Kostja enam ei ela hageja ja hageja esindajaga. Alates 1. augustilt 2015 elab lapse isa eraldi. Alates 2015. aasta augustist elab J R L Eestis. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22.03.2017 kohtumäärusega kohtuasjas nr 3-2-1-179-16 on lapse viibimiskohaks määratud Eesti Vabariik. Alates lapse Eestisse elama asumisest kannab kõik lapse hooldamisega seotud kulud lapse ema. Kulud katab ema oma palgast ja sugulastelt saadud rahalise abiga. Lapse isal on võimalus suhelda lapsega Skype ja WhatsApp ́i vahendusel. Samuti on tal võimalus last Eestis külastada. Isa on Eestis lapse juures käinud üks kord, mil viibis riigis poolteist nädalat. Eelnevalt on ta Eestis käinud kohtuistungil seoses lapse viibimiskoha määramisega ning viibis riigis nädal aega. J R L on kostja ainus laps. Kostja ei toeta hagejat ning ei ole nõus andma elatisraha hageja esindajale lapse ülalpidamiseks. Perekonnaseadus (edaspidi PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Hageja esindaja ja kostja on lapse hooldusõiguslikud vanemad. Alaealist last peavad eelkõige ülal pidama tema vanemad võrdsetes osades. PKS § 99 lg 1 ja 2 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaks määramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Laps saab vajalikku ülalpidamist, sh osaleb õppetegevuses lasteaias ja laste arengukeskuses, käib laulu-, maleringides ja iluvõimlemise trennis. Spordiga tegelemine soodustab lapse füüsilist arengut, tugevdab iseloomu ja meeskonnas omandab laps sotsiaalsed oskused. Laulmisega tegeleb laps individuaaltundides seoses noore vanusega, mille tõttu vajab individuaalset lähenemist. Maleringis käimine avaldab märkimisväärset mõju lapse intellektuaalsele arengule. Laste arengukeskus valmistab lapse hästi ette algklassidesse minekuks. Head ettevalmistust on vaja, kuna plaanis on panna laps võõrkeelte õppesuunaga kooli, mis tähendab seda, et lapse üldine arengu tase peab olema keskmisest kõrgem, et ta suudaks sujuvalt üle minna õppimisele võõrkeeles. Kõikide lapse arengut soodustavate tegevustega tegeleb laps naudingu ja huviga ega tunne ennast ülekoormatuna.

Lisaks lapse õppetegevusega seotud kuludele, on lapsele võimaldatud ka arendavad tegevused vabal ajal. Laps käib muuseumites, tunneb huvi teaduse vastu ning selleks ostetakse lapsele huvitavaid ja õpetlikke mänguasju. Samuti külastab laps erinevaid Eesti linnasid. Lapsel on tugev tervis, mida tõendab see, et laps on harva haige. Tervise edendamiseks käiakse lapsega tervisekeskustes ja terviseedendamise protseduuridel. Lapse hooldamise kulud on seotud ka lapse riietusesemete soetamisega. Lisaks igapäeva riietusele, sh hooajaline riietus ja jalanõud, ostetakse lapsele mitu korda aastas ka kostüümid laval esinemiseks, võimlemistrikood (väärtuses 150-250 eurot), tellitakse ka spordiinventari. PKS § 100 lg 2 ja 4 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Hagiavalduses on märgitud lapse toitlustamise ja hooldamisega seotud keskmised kulud 30 päeva lõikes, mis ei sisalda hooajaliste riiete ja jalanõude, esinemiskostüümide, mänguasjade ostmisega seotud kulusid. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lähtudes lisatud kulusid tõendavatest dokumentidest, ületavad lapse hooldamisega seotud kulud Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäära. Ülalmainitu tõendab kulude asjakohasust. Lapse ema, kellega laps elab, on võimeline, arvestades sugulaste ja lapse ristiisa rahalist abi, tagama lapsele täisväärtuslikku arengut soodustavad tingimused. Lapse ülalpidamisega seotud kulud 30 päeva jooksul moodustavad 1095,30 eurot. Tulenevalt eeltoodust soovib hageja, et kohus mõistaks kostjalt välja hageja ülalpidamiseks igakuise elatusraha 547,65 euro ulatuses alates hagiavalduse esitamisest, so alates 17.10.2018. Seoses asjaoluga, et kostja ei ole lapse ülalpidamisel osalenud ka hagiavalduse esitamisele eelnevalt soovib hageja välja mõista kostjalt perioodil 17.10.2017 – 16.10.2018 maksmata elatis summas 6571,80 eurot (so 12 kuud x 547,65 eurot).

MENETLUSE KÄIK

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

HAGIHIND

MENETLUSKULUD

8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja kulud tema enda kanda. Kohtu 03.01.2019 määruse, mille p.4 on hagejale selgitatud kohustust esitada 3 päeva jooksul menetluskulude nimekiri, on hageja seaduslikule esindajale Kohtute Infosüsteemi andmetel kätte toimetatud 09.01.2019. Seega tuli nimekiri esitada hiljemalt 14.01.2019. Hageja on /allkirjastamata/ nimekirja (tlk 71) esitanud 15.01.2019 ehk hilinenult. Nimekirja kohaselt koosnevad kulud õigusteenuse maksest ja tõlkekuludest. Õigusteenuse kohta esitatud arvest nähtuvalt on teenuse osutajaks OÜ Jewelex advokaadibüroo, samas ei ole hagiavalduse ega ühegi hagi lisaks oleva dokumendi koostamist võimalik nimetatud advokaadibürooga seostada. Hagi on allkirjastatud hageja seadusliku esindaja poolt ja menetluses ei ole büroo advokaadid teinud ka ühtegi menetlustoimingut. Kohus ei rahulda õigusabi kulude nõuet summas 60 eurot. Vaatamata ühepäevasele menetluskulude nimekirja esitamisega hilinemisele peab kohus siiski erandlikult võimalikuks antud asjas arvestada tõlkekulude kandmisega. Menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramine toimub hagita menetluse reeglite järgi ja see tähendab, et kohus ei ole seotud esitatud asjaoludega. Tõlkekulud on olnud kostja elukohariiki ja kohustuslikult tõlgitavate dokumentide mahtu arvestades kogu menetluse jooksul märkimisväärses summas ning nende menetluskulude alaealise hageja kanda jätmine ei ole põhjendatud TsMS § 162 lg 4 alusel.

Kogu menetluse jooksul on hageja tõlkekuludena kandnud kohtu deposiiti (tlk 77) ja otse tõlkebüroole (tlk 132) kokku 583,45 eurot. Kuna hageja on soovinud tõlkekulude kandmist kostja poolt, siis tuleb need kogu ulatuses jätta ka kostja kanda. RLS § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest.

(digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.