Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi andmise selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused 1.R R ja A R esitasid 18.07.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A Rilt 500 euro elatise saamiseks. A R esitas 08.08.2018 nõudele vastuväite. Seoses vastuväitega kohus lõpetas 31.08.2018 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 05.09.2018 määrusega kohustas kohus hagejaid esitama oma nõue hagiavaldusele ettenähtud vormis hiljemalt 19.09.2018.

Kostja on esitanud koos 08.08.2018 maksekäsu kiirmenetluse raames esitatud vastuväitega mõned tõendid lastele tehtud kulutuste kohta, kuid mõnda juhuslikku makset lastele sünnipäevakingituseks või 2017. aastal tasumata jäänud huviringi tasu maksmiseks ei saa pidada ülalpidamiskohustuse nõuetekohaseks täitmiseks. Liiatigi on kostja ka ise kinnitanud, et temapoolne elatiskohustuse täitmine on ebapiisav, märkides enda 08.08.2018 vastuväites, et „osaleb laste ülalpidamise tagamisel vastavalt enda võimalustele“. Antud juhul ei ole kostja panustanud laste ülalpidamisse alates nende elama asumisest isa juurde 2018. aasta aprillis vähimalgi määral. Muud maksed, mille kohta on kostja esitanud maksekäsu kiirmenetluse raames tõendeid, on tehtud enne 2018. aasta aprillikuud, mil tütar elas veel koos emaga. Kuna kõnealused tõendid ei puuduta aega, mil mõlemad lapsed on elanud koos isaga, ei ole tõendid asjakohased elatisnõudele vastu vaidlemiseks. Laste isa on palunud korduvalt kostjal hakata elatiskohustust täitma, kuid kuna kostja ei ole sellele reageerinud, on kohtusse pöördumine hagejate õiguste kaitseks ainuvõimalik viis. Hagejad nõuavad kostjalt elatist jooksva elatise nõudena alates 18.07.2018, mil hagejad esitasid Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, ning tagasiulatuva nõudena sellele eelneva aja eest perioodil 01.05.2018-17.07.2018 summas 637 eurot mõlema hageja kohta. Hageja palusid: mõista A Rilt A Ri kasuks välja elatis ülalpidamiseks igakuiselt perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras, s.o 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (käesoleval ajal 250 eurot) alates elatishagi esitamisest 18.07.2018 kuni A Ri täisealiseks saamiseni; mõista A Rilt välja R R kasuks elatis ülalpidamiseks igakuiselt perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras, s.o 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (käesoleval ajal 250 eurot) alates elatishagi esitamisest 18.07.2018 kuni R R täisealiseks saamiseni; määrata, et elatis tuleb tasuda kalendrikuu eest ette iga kuu 10. kuupäevaks R Ri arveldusarvele nr xxxx. mõista A Rilt välja A Ri kasuks elatis tagasiulatuvalt alates 01.05.2018 kuni 17.07.2018 summas 637 eurot; mõista A Rilt välja R R kasuks elatis tagasiulatuvalt alates 01.05.2018 kuni 17.07.2018 summas 637 eurot; jätta menetluskulud A Ri kanda.

aega, kuid kahetsusväärselt ei ühti tema väited tegeliku käitumisega. Kostja ei ole kordagi toiminud oma sõnade järgi ega astunud ühtegi sammu, et hagejatega koos rohkem aega veeta. Üksnes laste isa on see, kes helistab kostjale ning pakub talle välja võimalusi hagejatega koosolemiseks. Kuivõrd kostja on eeltoodud ebaõigele asjaolule tuginedes taotlenud elatise vähendamist alla seadusjärgse miinimumi, ehk viiele kalendripäevale vastava elatissumma mahaarvamist, kuigi antud asjaolud ei vasta tõele, siis ei ole põhjust kostja taotlust rahuldada. Isegi juhul, kui hagejad peaksidki viibima mõnel kalendrikuul kostja juures kõnealused 5 päeva, ei anna ka see alust elatise vähendamiseks alla seadusjärgse miinimumi. Elatise vähendamine alla seadusjärgse miinimumi on õigustatud üksnes äärmiselt kaalukatel asjaoludel. Iga kalendripäeva, mille lahuselav vanem veedab koos lastega, mahaarvamine rahas ei ole piisavaks asjaoluks, et elatissummat muuta. Liiatigi sätestab PKS § 101 lg 1, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Praegusel juhul veedab kostja lastega igakuiselt 0-5 kalendripäeva, mis ei ole arvestatav panus laste ülalpidamisse sellele vastava aja ja kulude kandmise osas. Nagu hageja on märkinud, ei osale kostja mitte ühegi lastega seotud kulu kandmisel ega tee seda ka ajal, mil lapsed viibivad koos temaga. Ajal, mil lapsed viibivad kostja juures, kannab kostja üksnes nende toidukulud, mis on aga väga minimaalne ega anna põhjust elatise vähendamiseks. Enamgi veel, kuna kostja ei veeda hagejatega aega korrapäraselt, puudub põhjus reguleerida kohtuotsusega elatise vähendamist etteulatuvalt edaspidiseks. Lisaks on ebaõige väide, et kostja kannab laste eluasemekulusid ajal, mil lapsed on tema juures. Hagejatele on teada, et kostja elab oma ema korteris ega tasu selle eest üüri. Samuti on kostja esitanud valeväite selle kohta, et soetab lastele riideid. Hagejad rõhutavad veel kord, et tegemist ei ole tõelevastava asjaoluga, mis on ilmselt ka põhjuseks, miks kostja ei ole esitanud nende kohta ühtegi tõendit. Näiteks alustasid hagejad käesoleva aasta sügisel kooliteed, kuid kostja ei soetanud neile mitte ühtegi selleks vajalikku eset ega tundnud selle vastu vähimatki huvi. Hagejad peavad asjakohatuks ka kostja viiteid 2013. aasta uuringule lapse ülalpidamiskulude kohta. Esiteks ei ole uuring asjakohane 2018. aastal täitmisele kuuluvale elatiskohustusele vastuvaidlemiseks ja kuna kostja ei ole toonud välja ka ühtegi omapoolset järeldust, mida ta vastavale uuringule tuginedes kohtumenetluses taotleb, tuleb kostja viited jätta tähelepanuta. Lisaks ei nõustu hagejad kostja väitega, et elatissummat tuleb vähendada riiklike lastetoetuste võrra. Esiteks ei rajane kostja väide seadusel, vaid kohtupraktikal, millele tuginedes ei ole kohtul võimalik otsust teha. Teiseks, ja hüpoteetiliselt juhul, kui võtta arvesse laste isale laekuvat lastetoetust 55 eurot ühe lapse kohta, ei vähene kostja elatiskohustust samaväärse rahasumma ulatuses mõlema lapse osas. Riiklik lapsetoetus ei asenda kostja ülalpidamiskohustust kogu summa ulatuses, vaid seda saab arvestada pooles ulatuses mõlema vanema panusena laste vajaduste katmisesse. Seega teoreetiliselt saaks kostja arvata lapsele maksmisele kuuluvast elatissummast maha 27,5 eurot, mitte 55 eurot. Kostja vastusest tulenevalt leiab kinnitamist, et kostjal puuduvad asjakohased vastuväited hagejate elatisnõudele vastuvaidlemiseks. Kostja on esitanud paljasõnalisi väited ning isegi juhul, kui need peaksid leidma kostja poolt edasise kohtumenetluse käigus tõendamist, ei anna need alust elatise vähendamiseks. Kuna kostja seni esitatud väited on asjakohatud ning kostja ei ole tuginenud ka muudele asjaoludele, kuulub hagejate nõue rahuldamisele. 5.Hagejad 06.06.2019 lõplikes seisukohtades jäid kõigi varasemates menetlusdokumentides esitatud seisukohtade juurde. Hagejate nõue miinimumelatise saamiseks on põhjendatud ning hagi kuulub rahuldamisele. Kohtul ei ole võimalik ning selleks ei ole mistahes põhjust, et kaaluda kostjalt

väljamõistetava elatise vähendamist. Kostja ei ole tuginenud mitte ühelegi seadusjärgsele alusele, mis annaks õiguse elatise vähendamiseks alla miinimumi. Kostja taotlusest ajendatuna esitasid mõlemad lapsevanemad enda arvelduskonto väljavõtted, et kohtul oleks võimalik võrrelda kostja ja hagejate isa varalist seisundit. Kostja on tuginenud sellega seonduvalt asjaolule, et tema poolt teenitud sissetulek kulub tema enda vajaduste katmisele ning sellest ei jagu lastele elatise maksmisest. Seetõttu on kostja taotlenud, et kohus jätaks temalt elatise täielikult välja mõistmata. Kuna seadus annab elatise vähendamiseks üksnes kindlasisulised alused, millest ühegagi ei ole võimalik kostja vastuväidet siduda, samuti on Riigikohus välistanud õiguskaitse kostja vastuväitele, tuleb kostja asjakohatud väited jätta tähelepanuta. Nagu hageja on viidanud varasemas menetlusdokumendis Riigikohtu 07.02.2018 lahendile nr 2-16118651, ei anna ainuüksi ühe vanema parem majanduslik seisund alust vähendada väljamõistetavat elatist alla miinimummäära, veel vähem olukorras, kus kostja sissetulek ületab Eesti keskmist kuupalka. Kostja igakuine töötasu on 1 025,44 eurot (neto), mis on piisav, et täita elatiskohustust kahe alaealise lapse ees, kahjustamata seejuures enese ülalpidamist. Lisaks töötasule teenib kostja igakuiselt vähemalt 240 suurust lisasissetulekut klientidele iluteenuste pakkumisega. Riigikohus on hinnanud viidatud lahendis samas varalises olukorras olnud vanema võimalust elatise maksmiseks ning leidnud, et selline töötasu on piisav, et täita kahe lapse ülalpidamiskohutust. Riigikohus on märkinud, et „Kostja sissetulek on 1 088 eurot, mis ületab üle nelja korra miinimumelatise kehtivat määra. Seega ei ole tuvastatud asjaoludel alust kahelda, et kostja iseenesest suudaks miinimumelatist tasuda“ (Riigikohtu 07.02.2018 lahend nr 2-16-118651). Kõnealuse lahendi aluseks olnud asjaoludel oli elatiskohustust kandval vanemal samuti kaks alaealist ülalpeetavat ning kolmas peatselt sündimas. Antud olukorras on kostjal vaid kaks alaealist last. Kostja on tuginenud menetluses ka väitele, et ehkki seni on kostja kohtunud lastega väga harva, kavatseb ta tulevikus nendega koos rohkem aega veeta, mille tõttu justkui väheneks tema elatiskohustuse suurus. Hagiavalduses märkisid hagejad, et kostja kohtub nendega 0-5 päeva kuus. Maakohtumenetluse lõppstaadiumis kujunes välja suhtluskord, mille kohaselt kohtub kostja hagejatega igal teisel nädalavahetusel, s.o üle ühe nädalavahetuse kuus. See teeb kohtumiste arvuks keskmiselt 3-4 päeva kuus. Seega ei ole toimunud mistahes muudatusi endises olukorras, kostja kohtub hagejatega endiselt väga harva ning aeg, mida kostja veedab hagejatega, ei anna vähimalgi määral põhjust elatise vähendamiseks. Kostja ei osale laste ülalpidamises sellisel määral ja viisil, mis mõjutaks käesoleva asja lahendamist ning õigustaks vähendada elatist alla miinimummäära. Hagejad märgivad lisaks, et antud kohtuvaidlus sai alguse 2018. aasta augustis, mil hagejad pöördusid kohtu poole kostja vastu miinimumelatise saamise nõudega. Kohtuvaidluse algatamisest on möödunud pea aasta, ent mille jooksul ei ole kostja realiseerinud oma kavatsusi ega astunud mistahes samme, et kohtuda hagejatega tihedamini. Arvestades seda, et kostja taotlusel elatise vähendamiseks alla miinimummäära puudub alus, paluvad hagejad rahuldada hagi ning mõista kostjalt mõlema hageja kasuks välja elatis seadusega ettenähtud miinimumsuuruses. Samuti paluvad hagejad rahuldada nende nõue tagasiulatuva elatise saamiseks. Kostja vastuväited 6.Kostja vastuses hagile palus jätta hagiavaldus rahuldamata ja menetluskulud jätta hagejate kanda.

Poolte vahel puudub vaidlus selle üle (mida ka hagejad on hagiavalduses märkinud), et alates 2018.a aprillist elavad mõlemad hagejad nende isaga ning kostjaga veedavad hagejad 5 päeva kuus. Samuti puudub vaidlus ka selle üle, et kostja ja hagejate isa kooselu on lõppenud alates 30.08.2017.a. Kostja ei nõustu hagejate väitega nagu ei täidaks kostja üleüldse oma ülalpidamiskohustust, mistõttu ei saa kohus hagi täies ulatuses rahuldada nii tagasiulatuva kui ka tulevikku suunatud taotluse näol ja täies ulatuses. Kohtul tuleb vähendada elatist alla seaduses ette nähtud miinimumi põhjusel, et osaliselt veedavad hagejad aega igakuiselt kostjaga ning põhjusel, et kostja kannab hagejate telefonikulusid ning osa laste vajadustest on kaetud riiklike peretoetustega, mis laekuvad hagejate seadusliku esindaja R Ri kontole. Tulenevalt Riigikohtu poolt antud juhistest leiab kostja, et seaduses ette nähtud miinimumi tuleb vähendada ja vähendada tuleb ka tagasiulatuvalt välja mõistetavat summat (so 98 euroni kuus) põhjusel, et: hagejad veedavad 5 päeva nädalas kostja juures, mistõttu tuleb välja mõistetavat elatist nimetatud proportsiooni tõttu vähendada. Kostja tasub nimetatud ajal hagejate eluasemekulud ning toidukulud. Samuti ostab kostja hagejatele riideid ning hoolitseb nendega seotud väljaminekute eest kui lapsed viibivad kostjaga. Kuivõrd hagejad viibivad kostja juures vähemalt 5-l päeval kuus, mida kostja soovib tulevikus ka suurendada, siis tuleb vähendada välja mõistetavat elatist 1/3 võrra (5 päeva 15-st). Lapsed on emaga ligikaudu 17% ajast ja isaga 83% ajast. Seega tuleb elatist vähendada 83,3 euro võrra, mis on 166,67 eurot; kostja osaleb lastega seotud kulutuste kandmisel. Kostja tasub igakuiselt hagejate telefoniarveid summas 13 eurot laps. Kuivõrd tegemist on püsikuluga, tuleb elatist vähendada selle summa võrra, sest nimetatud kulutused tasub kostja. Seega tuleb elatist vähendada täiendavalt 13 euro võrra, mille tulemina jääb elatise summaks 153,6 eurot; osa laste vajadustest on kaetud riiklike peretoetustega (lapsetoetus), mis laekuvad hagejate seadusliku esindaja R R’i kontole. R R’i kontole laekub igakuiselt lastetoetus, mis on 55 eurot kuus. Seega tuleb elatist vähendada täiendavalt mõlema hageja puhul 55 eurot, mille tulemina jääb elatise summaks 98,6 eurot. Seega tuleb kostja hinnangul vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimumi eeltoodud põhjendustel ning kostjalt määratava elatise suurus ei saa ületada 98,6 eurot kuus lapse kohta. Kostja osaleb ülalpidamisel ning nimetatud summat ületavas määras elatise välja mõistmine ülalpidamiseks ei ole põhjendatud ning seadusega kooskõlas.

Hagejate isa on mitmete ettevõtete juhatuse liige ning osanik. Hagejad elavad osa ajast isaga Viimsis eramajas ning isal on sissetulekud, mis võimaldavad laste ülalpidamist oluliselt suuremas määras kui kostjal. Kostja töötasu on 1025 eurot neto. Septembris oli laekumine 932,9 eurot, sest kostja viibis haiguslehel. Igakuised kulud on arvetele (kommunaalmaksed ja maksed autole, mille olemasolu on vajalik tööl käimiseks ja samuti ka laste sõidutamiseks) summas 575 eurot. Lisanduvad kulutused söögile keskmiselt summas 193 eurot. Täiendavalt lisanduvad muud jooksvad kulud summas 200 eurot (nt bensiin). Kulutused on kokku ligikaudu 970 eurot. Juhul, kui kostjalt nõuda välja igakuiseks elatiseks 500 eurot, ei ole võimalik kostjal igakuiseid kulutusi tasuda. Elatise määramine hagejate poolt taotletavad summas tähendab seda, et kostjalt emana võetakse ära igasugune eneseteostuse võimalus – sj ei ole emal vahendeid lastega koos viibides mingisugustegi tegevuste tegemiseks. Kostja rõhutab, et sellises olukorras tähendakski 500 euro suuruse elatise välja mõistmine kostja karistamist. Paraku osutuksid sellisel juhul kannatanuks muu hulgas ka lapsed, sest selliste rahaliste vahendite puudumisel oleks ka laste eest hoolitsemine piiratud. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile. Ilmselge on see, et vanemate sissetulek ning varaline seisund on hetkel äärmiselt erinev. Kostjale ei ole teada hageja sissetulekud, kuid lähtuvalt isalt ja hagejatelt saadud infost, tuleb lugeda, et isa sissetulekud on oluliselt suuremad kui kostjal. Hagejate isa on korduvalt pöördunud kostja poole erinevate hüvitamise soovidega. Näiteks, et kostja maksaks poole uute jalgrataste maksumusest vmt, kuigi hagejatel on olemas töökorras jalgrattad ning uute ost ei ole vajalik. Hageja on teadlik kostja keerulisemast majanduslikust olukorrast, kuid jätkab kostja survestamist kulutuste kandmisel osalemisel, mis ei ole isegi olnud vajalikud ning ei ole ka varasemalt kokku lepitud. Kostja pisendamine emana ei ole laste huvides. Negatiivsed ja keerulised peresuhted takistavad laste arengut. Samas on keeruliste peresuhete põhjuseks isa suutmatus leppida abielusuhte purunemisega, mis iseenesest ei tohiks kahjustada laste ja vanemate vahelisi suhteid. Hagejate elatise nõue ei ole esitatud selleks, et lastel oleks puudus või nende kulud ei ole kaetud. Tegemist on hagejate isa poolt esitatud nõudega, millega soovib hagejate isa kiusata kostjat. Telefonivestlus leidis aset juulis 2018.a. Hagejad viibisid kostja pool ning isa soovis, et kostja viiks nad tagasi isa juurde. Isa oli joobes, mistõttu kostja keeldus laste viimisest isa poole. Laste isa ähvardas kostjat ning süüdistas kostjat korduvalt kostja ja hagejate isa vahelise suhte purunemises. Telefonivestluselt on kosta, et ka hagejad on pidanud olema sellise ebaviisaka telefonivestluse tunnistajaks. Kostja ja hagejate isa purunenud suhe ning hagejate isa soov kättemaksuks läbi elatisenõude esitamise kostjale, ei ole laste huvides. Kostja juures elavad lapsed viiel (5) päeval nädalas, kuid hageja läbi sellise käitumise ei panusta laste huvides olevale arengule ning pingestab hagejate ja kostja vahelisi suhteid läbi kooskõlastamata ja ebavajalike kulutuste hüvitamise nõuetega.

kostjal puudus palk mais. Mais on kostja teinud lastele kulutusi 11,64 eurot (laste telefoniarve), millele lisanduvad jooksvad kulutused lõbustustele jmt summas 171,03 eurot; kostja palgaks juunis on 899,24 eurot. Juunis on kostja teinud lastele kulutusi 24,71 eurot (laste telefoniarve), millele lisanduvad jooksvad kulutused lõbustustele jmt summas 275,95 eurot; kostja palgaks juulis on 1025,44 eurot. Juulis on kostja teinud lastele kulutusi 30,00 eurot (laste telefoniarve), millele lisanduvad jooksvad kulutused lõbustustele jmt summas 340,48 eurot; kostja palgaks augustis on 1025,44 eurot. Augustis on kostja teinud lastele kulutusi 22,32 eurot (laste telefoniarve), millele lisanduvad jooksvad kulutused lõbustustele jmt summas 262,95 eurot; kostja palgaks septembris on 1025,44 eurot. Septembris on kostja teinud lastele kulutusi 23,38 eurot (laste telefoniarve), millele lisanduvad jooksvad kulutused lõbustustele jmt summas 48,95 eurot; kostja palgaks oktoobris on 932,90 eurot. Oktoobris on kostja teinud lastele kulutusi 23,92 eurot (laste telefoniarve), millele lisanduvad jooksvad kulutused lõbustustele jmt summas 35,26 eurot; kostja palgaks novembris on 1025,44 eurot. Novembris on kostja teinud lastele kulutusi 22,96 eurot (laste telefoniarve), millele lisanduvad jooksvad kulutused lõbustustele jmt summas 57,56 eurot; kostja palgaks detsembris on 1025,44 eurot. Detsembris on kostja teinud lastele kulutusi 22,24 eurot (laste telefoniarve), millele lisanduvad jooksvad kulutused lõbustustele, jõulukinkidele jmt summas 181,34 eurot; kostja palgaks jaanuaris on 1025,44 eurot. Jaanuaris on Kostja teinud lastele kulutusi 22,20 eurot (laste telefoniarve), millele lisanduvad jooksvad kulutused lõbustustele jmt summas 27,50 eurot. Kostjalt nõutavat elatist tuleb vähendada alla seadusjärgse miinimumi järgnevatel põhjustel: kostja osaleb hagejate ülalpidamises; vanemate osalemine ülalpidamises peab olema proportsionaalne; hagejate ülalpidamiskulud on mitme lapse kooselamist tuleneva mastaabisäästu tõttu väiksemad; ülalpidamiskuludest tuleb maha arvestada peretoetus; hageja poolt taotletav elatis ei kanna seadusest tulenevat eesmärki.

Hagejate isa pangakontost nähtub, et R Ri töötasu on ca 1000 eurot, millele lisanduvad igakuiselt päevarahad summas 750 eurot. Seega on R Ri töötasu ligikaudu 2x suurem kui kostjal. Samas ei nähtu pangakontost kõik kulutused – pangakontolt ei ole tehtud makseid kütusele ja autole, mistõttu tõenäoliselt sellised hüved on R R’i puhul jäänud tema ettevõtte kanda, kuid siiski näitavad seda, et R Ri sissetulekud on oluliselt suuremad kui kostjal. Seega on põhjendatud kostja taotlus selles, et elatist tuleb vähendada põhjusel, et kostja sissetulekud on oluliselt väiksemad kui hagejal ning vanemad peavad osalema proportsionaalselt laste kasvatamises. Kohtuotsuse põhjendused 10.Laste isa R Ri ja kostja kooselust on 28.07.2009 sündinud tütar A R ja 03.07.2011 poeg R R (hagejad). PKS § 97 p 1 kohaselt on elatise nõude esitaja laps, kuid teda esindab seaduslik esindaja, s.o lapsevanem, kes peab last oma vahenditest üleval ning leiab, et teine vanem ei täida lapse suhtes seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise tagasiulatuvalt alates 01.05.2018 kuni 17.07.2018 ja alates 18.07.2018 igakuise elatise miinimummääras. Kostja oli seisukohal, et nõutavat elatist tuleb vähendada alla seadusjärgse miinimumi põhjustel, et: kostja osaleb hagejate ülalpidamises, vanemate osalemine ülalpidamises peab olema proportsionaalne, hagejate ülalpidamiskulud on mitme lapse kooselamisest tuleneva mastaabisäästu tõttu väiksemad, ülalpidamiskuludest tuleb maha arvestada peretoetus ning hagejate poolt taotletav elatis ei kanna seadusest tulenevat eesmärki. Lõplikes seisukohtades leidis kostja, et hagi tuleks üldse jätta rahuldamata. 11.PKS § 116 lg 1 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PKS § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist ja tema vanem on PKS § 96 alusel kohustatud talle ülalpidamist andma. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele elatist makstes. Ülalpidamiskohustus on täidetud juhul, kui vanem annab ülalpidamist regulaarselt ja elatis makstakse hagejat esindanud vanemale. Seega on kostjal seadusest tulenev kohustus oma lastele ülalpidamist anda. 12.Kuna PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad, kulub lapse vajaduste rahuldamiseks eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha. Hagejad nõuavad elatist miinimummääras. 13.PKS § 102 lg-tes 1 ja 2 sätestatud põhimõtete kohaselt ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest põhjendusel, et ta ei ole oma varalise seisundi tõttu võimeline andma alaealisele lapsele ülalpidamist enese tavalist ülalpidamist kahjustamata, kuid kui ta on kirjeldatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva. 14.PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole välistatud vähendada elatist alla alammäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui esiletoodud asjaolud seda tingivad. Seda juhul, kui viidatud asjaolud on lapse õigustatud huve arvestades piisavalt kaalukad. Samuti võib elatist vähendada alla miinimummäära põhjusel, et see on

kaetud muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega). Kostja on esitanud pangakonto väljavõtted tõendamaks hagejate ülalpidamiseks vajalike kulutuste tegemist. Kostja sõnul on ta kandnud nii otseseid kulutusi (telefoniarved, lõbustused jmt) kui ka teinud hagejate eluvajaduste tagamiseks kaudseid kulutusi (eluaseme kulutused, toit jmt). Vaidlust ei ole, et kostja tasub igakuiselt hagejate telefoniarveid maksimaalselt 30 eurot kuus ja see on kostja ainukeseks püsikuluks. Pangakonto väljavõttest ei nähtu kostja kulutusi eluasemekuludele. Kostja on 28.01.2019 menetlusdokumendis välja toonud kostja igakuised kulutused hagejate lõbustustele ja detsembris ka jõulukinkidele. Kohus märgib, et jõulukinkide tegemist ei saa lugeda ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Samuti leiab kohus, et hagejate viibimine kostja juures üle nädalavahetuse ja hagejate isa äraolekul ka natuke pikemalt ning kostja tehtud kulutused lõbustustele ei ole piisavalt kaalukad elatise vähendamiseks alla miinimummäära. 15.Kostja on seisukohal, et vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile. Kostja on esitanud kohtule 07.05.2018 sõlmitud töölepingu, mille kohaselt talle makstav töötasu tööle asumisel on 1200 eurot bruto kuus. Pangakonto väljavõttest nähtuvalt on kostja töötasu igakuised laekumised 899 kuni 1025 eurot. Hagejate isa pangakontodest nähtuvalt on tema töötasu keskmiselt 1000 eurot kuus, millele lisanduvad päevarahad. Kostja leiab, et hagejate isa sissetulek on suurem päevarahade võrra. Kohus leiab, et päevarahasid makstakse sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja need ei ole mõeldud kasutamiseks laste ülalpidamiseks. Seega on laste vanemate sissetulek peaaegu võrdne. 16.Veel leiab kostja, et elatist tuleks vähendada alla seadusjärgse miinimumi põhjusel, et hagejate ülalpidamiskulud on mitme lapse kooselamisest tuleneva mastaabisäästu tõttu väiksemad. Kohus leiab, et kostja on üksnes viidanud Riigikohtu seisukohale, toomata välja, mis kulud konkreetselt on mastaabisäästu tõttu väiksemad ning kohus ei saa seda elatise väljamõistmisel arvestada. 17.Täiendavalt on kostja taotlenud, et elatise määramisel tuleb arvestada lastele riigi poolt makstavat lastetoetust. Kohus märgib, et ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna aga alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. Kostja ei ole tõendanud, et hagejate vajadused oleksid miinimummäärast väiksemad. Samuti on tuvastamist leidnud, et vanemate sissetulek on peaaegu võrdne.

20.Juhindudes TsMS § 455 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. Menetluskulude jaotus 21.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab poolte menetluskulud kindlaks peale kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2, TsMS § 177 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik osaliselt tühistatud Tallinna RK lahendiga

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.