2-19-9095/4 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kostja on kohtu dokumendid kätte saanud isiklikult 05. juulil 2019. Kostja kohtule vastanud ega vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 alusel kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus tuvastas, et Kohtuinfosüsteemi andmetel määras kohus tsiviilasjas nr 2-18-14394 hagejale erieestkoste lapse nimel hagi esitamiseks lapse isa V Š vastu elatise väljamõistmiseks ja elatise hagi menetluses lapse nimel osalemiseks, kuni lapse ema Marina Firman täisealiseks saamiseni XXX ning määras elatise väljamõistmise hagi esitamiseks ja elatise hagi menetluses lapse nimel osalemiseks lapse erieestkostjaks O F. Elatise väljamõistmise küsimuses on O F lapse A F seaduslik esindaja, kuni lapse ema M F täisealiseks saamiseni XXX. Kohtumäärus jõustus 12. juunil 2019. Seega on O F õigus esitada hageja nimel kohtule hagi elatise nõudes kostja vastu. Hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 96; § 97 p 1; § 100 lg 1, lg 2; § 101 lg 1, lg 2, § 108, Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2017 määrusega nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 ja Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018 määrusega nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Hagi on kohtule esitatud 14. juunil 2019, seega saab hageja PKS § 108 kohaselt nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt ajavahemiku 14. juuni 2018 kuni 13. juuni 2019 eest. Kohus leiab, et hageja ajavahemiku 06. juuni 2018 kuni 13. juuni 2018 eest tagasiulatuva elatise nõudel puudub õiguslik alus ning hagi ei kuulu selles osas rahuldamisele. Kohtu arvestuse kohaselt on elatise rahaline suurus perioodi eest alates 14. juunist 2018 kuni 13. juunini 2019 kokku 3102,51 eurot (8,19€*201 päeva + 8,88€*164 päeva). Kohus rahuldab nõude hageja nõutud ulatuses, s.o. 3100 euro ulatuses ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise tagasiulatuvalt perioodi eest alates 14. juunist 2018 kuni 13. juunini 2019 ühekordse summana 3100 eurot. Kohus jätab hagi rahuldamata hageja nõude osas, millega hageja palub mõista kostjalt välja elatis tagasiulatuvalt ajavahemiku 06. juuni 2018 kuni 13 juuni 2018 eest. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise igakuise elatusrahana 270 eurot alates hagi esitamisest 14. juunist 2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja poolt hagejale elatise maksmise perioodil Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu (kuutasu) alammäära muutumisel arvestada hageja igakuise elatusraha määraks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu (kuutasu) alammäärast. 3(4)

2-19-9095 Hagi hind Arvestades hageja elatisenõuet ning lähtuvalt TsMS § 129 lg 2 on tsiviilasja hind 2430 eurot (270x9). Kohtuotsuse täitmise viis ja kord Kooskõlas TsMS § 445 lg 1 määrab kohus hageja taotlusel kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja korra ning kohustab kostjat maksma hageja igakuise elatusraha hageja esindaja arvelduskontole. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda ning seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Hagi tagamine Viru Maakohtu 17. juuni 2019 määrusega reguleeris kohus ülalpidamiseasjas seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmist tsiviilasja menetluse ajaks ja kohustas hagi tagamise abinõuna kostjat maksma tsiviilasja menetluse ajal hagejale elatist igakuise elatusrahana 100 eurot alates 14. juunist 2019 kuni asjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Vastavalt TsMS § 445 lg 2, kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kohus leiab, et hagi tagamise abinõu tuleb tühistada, kuna see on seatud tsiviilasja menetluse ajaks ning ei ole vajalik kohtulahendi täitmiseks. Peale kohtuotsuse jõustumist tuleneb elatise maksmise kohustus kohtuotsusest. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik