lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-61859/50

Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 29.09.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-14-61859/50
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.09.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2386
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
AÕS § 72 lg 4Kaasomandi valdamine ja kasutamineAÕS § 75 lg 1Koormatiste ja kulutuste kandmineKOS § 8 lg 1TsMS § 198 lg 1MenetlusosalisedTsMS § 471 lg 1Tagatise tagastamineTsMS § 475 lg 1Hagita asjadTsMS § 613Hagita menetlus korteriomandi ja kaasomandi asjadesTsMS § 639 lg 2Menetlussätete kohaldamine ja menetlusosalised

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-14-61859/27Viru Maakohus Rakvere kohtumaja21.04.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

29. september 2015. a Tartu

Tsiviilasja number

2-14-61859

Tsiviilasi

Üllar Aasmäe avaldus Rimma Avsjuki vastu kaasomandile tehtud kulutuste hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 21. aprilli 2015. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Rimma Avsjuki määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik): Rimma Avsjuk (isikukood: XXXXX); Vastustaja (avaldaja): Üllar Aasmäe (isikukood: XXXXX); esindaja advokaat Epp Landberg;

1.Jätta Rimma Avsjuki määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 21. aprilli 2015. a määrus muutmata.

esindajad

RESOLUTSIOON

Menetluskulude jaotus

2.Jätta määruskaebuse menetlemisega menetluskulud poolte endi kanda.

seotud

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 15.07.20262-23-11372/67Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20262-25-12070/29Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-20-12865/44Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
TsMS § 654Ringkonnakohtu otsuse sisu
TsMS § 659Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamine
TsMS § 661 lg 2Määruskaebuse esitamine
TsÜS § 135 lg 1Tähtaja algus ja lõpp

ASJAOLUD

1.Üllar Aasmäe (avaldaja) esitas 02. detsembril 2014. a avalduse Rimma Avsjuki (puudutatud isik) vastu kaasomandile tehtud kulutuste hüvitamiseks summas 3 537,09 eurot. Avaldaja taotles esialgse õiguskaitse kohaldamist, millest loobus täpsustatud 29. detsembri 2014. a avalduses. 29. detsembri 2014. a täpsustatud avalduses on puudutatud isikutena märgitud kõik elumaja omanikud. Avalduse kohaselt kuulub avaldajale korteriomand asukohaga XX XX-X, XX ja puudutatud isikule korteriomand asukohaga XX XX-X, XX. Elumajas ei ole korteriühistut moodustatud. 11. märtsi 2013. a üldkoosolekul allkirjastas korteriomanike enamus ühise tegutsemise lepingu (tl 50), mille ps 6 valiti elamu esindajaks XX. 05. mail 2013. a volitas korteriomandite ühisuse valitseja XX avaldajat otsima hinnapakkumist katuse ja korstnate lammutamiseks ning uute ehitamiseks. Päästeameti Ida Päästekeskus tuvastas 03. mail 2013. a (tl 11, 59), et kortermaja korsten on lagunemisohtlik. Kuna kortermaja katus oli lagunenud ning korsten lagunemis- ja tuleohtlik, telliti Miratex Ehitus OÜ-lt, kelle pakkumus osutus soodsamaks, ehitustööd katuse ja korstna lammutamiseks ning uue ehitamiseks. 19. juuni 2013. a hinnapakkumise kohaselt oli tööde maksumuseks 24 568,56 eurot. R. Avsjuki teavitati kõikidest asjaoludest ning samuti jäeti teave tema postkasti. Samuti pani avaldaja vastava teabe üles ka trepikodadesse. R. Avsjukile kuuluva kaasomandi mõttelise osa suurus on 611/4244 ja puudutatud isikul on kohustus tasuda 3 537,09 eurot (24 568,56 x 611/4244). Puudutatud isik keeldus nimetatud summat tasumast, mistõttu tema osa sai tasutud avaldaja poolt. Töid teostanud Miratex Ehitus OÜ on 30. oktoobri 2013. a ehitustööde kokkuvõttes (tl 14) kinnitanud, et nii katus kui ka korsten olid amortiseerunud ning varisemisohtlikud. Seega on katuse ja korstna väljavahetamisel tegemist kaasomandi säilimiseks vajaliku kulutusega. Raha kogumine katuse remonttööde teostamiseks polnud võimalik, kuna katuse ning korstnate seisukord oli niivõrd kehv, et vältida tuli veel suurema kahju tekkimist hoonele ning võimalikke õnnetusjuhtumeid ja remonttöödega tuli alustada koheselt. Juhul kui kulutuste tegemine on enamuse poolt otsustatud, võib vastavaid kulutusi teinud kaasomanik teistelt kaasomanikelt nende osad välja nõuda, lähtudes AÕS § 75 lg-s 1 nimetatud suurustest. Tulenevalt korteriomanike enamuse otsusest lasus katuse remondi eest tasumise kohustus kõikidel kaasomanikel (KOS § 8 ja AÕS § 75). R. Avsjuk kuulub vastavalt KOS § 8 lg-le 1 korteriomanike ühisusse ning on kohustatud järgima korteriomanike ühisust reguleerivaid norme. Avaldaja palus välja mõista R. Avsjukilt avaldaja kasuks puudutatud isiku eest kaasomandi säilimiseks tehtud kulud 3 537,09 eurot.
2.Ükski puudutatud isik kirjalikku vastust avaldusele ei esitanud. 09. aprillil 2015. a toimunud kohtuistungil nõustusid puudutatud isikud A.T ja L.L. avaldusega. A.T. ja L.L. teatasid, et olid katuse ja korstna vahetamiseks tehtud pakkumisega nõus, nemad on sõlminud tööde teostajaga lepingud ja on oma kohustuse vastavalt lepingutele täitnud.

MAAKOHTU LAHEND

3.Viru Maakohus rahuldas 21. aprilli 2015. a määrusega avalduse ja mõistis R. Avsjukilt välja Ü. Aasmäe kasuks korteriomandi säilitamiseks tehtud vajalikud kulud 3 537,09 eurot. Maakohus jättis avaldaja ja puudutatud isikute menetluskulud nende endi kanda ning avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Maakohus leidis, et TsMS § 475 lg 1 p 13 kohaselt on korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita asjad, mida TsMS § 471 lg 1 kohaselt vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades

hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Maakohus lahendas TsMS § 198 lg 1 p-le 2 ja §-le 411 tuginedes tsiviilasja kohtuistungile ilmumata jäänud menetlusosaliste osavõtuta sisuliselt, sest puudutatud isikud ei ole vastuväiteid avaldusele esitanud ja tsiviilasja raames esitatud dokumentaalsed tõendid, kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja ütlused ning kohtuistungil antud menetlusosaliste seletused võimaldasid asja sisuliselt lahendada.

11.märtsil 2013. a sõlmisid elamu XX tn 18, XX korteriomanikud ühise tegutsemise lepingu, mille kohaselt valiti elamu esindajaks XX (tl 50). Päästeameti Ida Päästekeskuse poolt 03. mail 2013. a tehtud paikvaatluse protokolli ja koostatud ettekirjutuse kohaselt on elumaja XX tn 18, XX korsten lagunemisohtlik (tl 59). Avaldaja esitatud fototõendite kohaselt on elumaja katuse kattematerjal mitmest kohast purunenud ja valgus paistab läbi (tl 61). Elumaja korteriomanike üldkoosolek otsustas
12.juulil 2013. a lammutada elumaja katus ja korsten ning ehitada uus ja võtta selleks Miratex Ehitus OÜ pakkumine summas 24 568,56 eurot (tl 51, 52, 60). Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud Miratex Ehitus OÜ seadusliku esindaja M.S. ütluste kohaselt sõlmis Miratex Ehitus OÜ korteriomanikega eraldi lepingud katuse ja korstna vahetamiseks, millede alusel maksis iga korteriomanik oma osa äriühingule. Hetkel ei ole oma osa täielikult maksnud XX ja P.Z.. Nendega on tehtud maksegraafikud, mida nad täidavad. R. Avsjuk keeldus lepingule alla kirjutamast. Tunnistaja on kinnitanud, et avaldaja maksis R. Avsjuki eest Miratex Ehitus OÜ-le (tl 109–110). Avaldaja nõudeks on tema poolt puudutatud isiku eest elumaja XX tn XX, XX säilitamiseks tehtud vajalike kulude hüvitamine. Puudutatud isiku korteriomandi mõtteline osa elumajast moodustab 611/4244. Miratex Ehitus OÜ 19. juuni 2013. a hinnapakkumise (tl 60) kohaselt oli elumaja korstna ja katuse vahetuse tööde maksumuseks 24 568,56 eurot, millest R. Avsjuki osa moodustab 3 537,09 eurot (24 568,56 / 4244 x 611). Menetlusosaliste seletuste ja tunnistaja ütlustega on tuvastatud, et R. Avsjuk keeldus 3 537,09 eurot tasumast, kuigi tulenevalt korteriomanike enamuse otsusest lasus see kohustus kõikidel kaasomanikel. Puudutatud isik vastuväiteid avaldusele esitanud ei ole. Kohtule esitatud tõendite alusel ei ole võimalik asuda seisukohale, et tegemist oleks parenduste tegemiseks tehtud kulutustega. AÕS 72 lg 1 kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Kuna korteriomanike 12. juuli 2013. a otsus on vastu võetud häälteenamusega, mille poolt hääletas 5 omanikku 8-st, kellel on kokku 2631/4244 mõttelisest osa elumajast, siis korteriomanike otsus on KOS § 8 lg 1 ls 1 alusel puudutatud isikule täitmiseks kohustuslik. AÕS § 72 lg 4 järgi on kaasomanikul õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. AÕS § 75 lg 1 alusel kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Eeltoodu alusel rahuldas maakohus avalduse.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.Puudutatud isik R. Avsjuk esitas 14. mail 2015. a määruskaebuse, milles märkis, et ta ei ole maakohtu määrusega nõus, kuna ta ei saanud kohtukutset kätte. 09. juuni 2015. a täpsustatud määruskaebuses taotleb kaebaja Viru Maakohtu 21. aprilli 2015. a määruse osalist tühistamist, asjas uue kohtuistungi määramist ja maksegraafiku koostamist võlgnevuse tasumiseks. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) ei saanud määruskaebuse esitaja kohtuistungi kutset kätte. Määruskaebuse esitaja soovis kohtuistungist osa võtta. Kohtukutse on allkirjastanud kolmas isik määruskaebuse esitaja eest, mille kohta on algatatud kriminaalasi;

2) on määruskaebuse esitaja nõus Ü. Aasmäe nõudega summas 3 537,09 eurot, kuid soovib võlgnevuse tasumiseks maksegraafiku koostamist vastavalt tema sissetulekule.

VASTUSTAJA PÕHJENDUSED

5.Ü. Aasmäe vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta määruskaebuse esitaja kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole määruskaebus esitatud tähtaegselt. Määruskaebuse esitaja sai 21. aprilli 2015. a määruse
08.mail 2015. a kätte, kuid on määruskaebuse esitanud alles 09. juunil 2015. a, seega peale TsMS § 661 lg-s 2 sätestatud tähtaega; 2) ei ole asjaolu, et määruskaebuse esitaja soovib sõlmida maksegraafiku, aluseks kohtumääruse osaliseks tühistamiseks. Maksegraafiku sõlmine saab olla võimalik vaid siis, kui menetlusosalised on sellega nõus. Vastustaja ei olnud nõus võlgnevuse ositi 100 eurot kuus tasumisega; 3) isegi, kui kaebuse esitaja ei saanud kohtukutset kätte, ei ole see aluseks määruse tühistamiseks, kuna kaebuse esitaja ei vaidlusta kohtumäärust, mis puudutab võlasumma väljamõistmist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Viru Maakohtu 21. aprilli 2015. a määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.
7.Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et määruskaebuse esitaja sai vaidlustatud kohtumääruse
08.mail 2015. a kätte, seega saabus määruskaebuse esitamise tähtaeg TsÜS § 135 lg 1, lg 6 ja lg 8 kohaselt 25. mail 2015. a. Ringkonnakohus märgib, et R. Avsjuk esitas määruskaebuse 14. mail 2015. a, kuid kuivõrd see ei vastanud määruskaebusele esitatavatele nõuetele, jättis maakohus selle 19. mai 2015. a määrusega käiguta (tl 140–142) ning andis R. Avsjukile aega 10 päeva kohtumääruse kättesaamisest puuduste kõrvaldamiseks. R. Avsjuk sai 19. mai 2015. a määruse 02. juunil 2015. a kätte (tl 153) ning esitas täiendatud määruskaebuse 09. juunil 2015. a. Seega on määruskaebus esitatud tähtaegselt.
8.Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et maakohus leidis ekslikult, et AÕS § 72 lg-st 4 kaasomaniku tulenev nõue teise kaasomaniku vastu kaasomandis oleva asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamiseks tuleb lahendada hagita menetluse sätete järgi. TsMS § 475 lg 1 p 13 järgi on hagita asjad korteriomandi ja kaasomandi asjad. Ringkonnakohtu arvates täpsustavad TsMS § 475 lg 1 punkti 13 TsMS § 613 lg-d 1 ja 2. Ringkonnakohtu hinnangul lahendatakse hagita menetluses korteriomanike ja kaasomandi selliseid asju, mis puudutavad ühtmoodi kõiki korteriomanikke ja/või kaasomanike, mistõttu peaks tehtav lahend ka neid kõiki siduma ja vaidlus tervikuna lahendatama (vt Riigikohtu otsused nr 3-2-1-31-03, nr 3-2-1-101-13). AÕS § 72 lg-st 4 tulenev kaasomaniku õigus nõuda teiselt kaasomanikult kulutuste hüvitamist puudutab käesolevas vaidluses üksnes konkreetse kahe kaasomaniku vahelisi suhteid. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-42-10, et hagita asjade puhul peaks üldjuhul olema tegemist asjadega, kus puudub hagimenetlusega võrreldav vaidlus poolte vahel. Sellest tulenevalt tuli käesolev vaidlus lahendada hagimenetluses. Hagiasja lahendamine hagita menetluses ei ole üldreeglina menetlusõiguse rikkumine, mis annaks aluse ainuüksi sel põhjusel kohtulahend tühistada. Kuigi maakohus lahendas asja ekslikult hagita

menetluses, ei ole selline menetlusõiguse normi rikkumine toonud kaasa asja ebaõiget lahendamist, mistõttu ei ole alust maakohtu määrust tühistada. TsMS § 659 kohaselt kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. TsMS § 639 lg 2 kohaselt on menetlusosalised ringkonnakohtus apellatsioonimenetluse pooled ja kolmandad isikud. Apellatsioonimenetluse pooled on apellant ja vastustaja. Ringkonnakohus ei käsitle maakohtu menetluses puudutatud isikuid 2–7 menetlusosalistena määruskaebuse lahendamisel ning nende seisukohtade küsimine ei ole määruskaebuse lahendamiseks vajalik.

9.Määruskaebuse esitaja peamisteks vastuväideteks maakohtu määrusele on, et kaebaja ei ole kätte saanud kohtukutset 09. aprilli 2015. a kohtuistungile ning et ta soovib kohustuse täitmist maksegraafiku alusel. Viru Maakohus 15. jaanuari 2015. a määruses on määranud teatada täiendavalt avalikult puudutatud isikutele, s.h Rimma Avsjukile, Ü. Aasmäe poolt R. Avsjuki vastu avalduse esitamisest kaasomandi säilitamiseks tehtud vajalike kulutuste, 3 537,09 eurot, hüvitamiseks. Maakohtu määruse kohaselt tuleb kohtumääruse resolutsioon avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded ühel korral ja kui puudutatud isikud ei saa menetlusdokumente isiklikult kätte, lugeda menetlusdokumendid puudutatud isikutele avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Määruse resolutsioon avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 15. jaanuaril 2015. a. Maakohus edastas määruskaebuse esitajale kohtukutse, vastustaja 02. detsembri 2014. a avalduse, maakohtu 04. detsembri 2014. a puuduste kõrvaldamise määruse, vastustaja 29. detsembri 2014. a täiendatud avalduse koos lisadega ning 15. jaanuari 2015. a määruse avalduse menetlusse võtmise ning kohtukutse avaliku teatamise kohta postiga aadressile Lääne-Virumaa, Viru-Nigula vald, Ojaküla küla. Kuivõrd nimetatud aadressilt dokumendid tagastati, edastas maakohus need uuesti määruskaebuse esitajale aadressile Lääne-Virumaa, Viru-Nigula vald, Linnuse küla. Maakohtule tagastatud lihtväljastusteate (tl 106) järgi on R. Avsjuk dokumendid 20. veebruaril 2015. a isiklikult kätte saanud. Kuivõrd määruskaebuse esitaja väitis, et ta ei ole kohtudokumente kätte saanud ning vaidlustas väljastusteatel oleva allkirja õigsust, esitas maakohus 15. mail 2015. a päringu AS-ile Eesti Post (Omniva) (tl 133) R. Avsjukile väljastusteatega (vöötkood XXX) menetlusdokumentide edastamise kohta ning palus täiendavalt teatada: 1) millisel aadressil AS Eesti Post 20. veebruaril 2015 saadetise XXX väljastas? 2) kellele tähitud kiri tegelikult väljastati? 3) kui see väljastati R. Avsjukile, siis millises olekus kirja saaja oli (kaine, ebakaine, haige jne)? 4) kas kirjakandjal on midagi selle kirja väljastamise asjaolude kohta kohtule seletada? Omniva 22. mai 2015. a vastuse (tl 149) kohaselt on menetlusdokument nr XXX (vastuses ekslikult märgitud XXX) väljastatud 20. veebruaril 2015. a AS Eesti Post XX postkontori (XX 12, XX 44107) kassas, kuna kandes ei saanud kirja väljastada (kirja saajat ei olnud kodus). Kirja väljastas AS-i Eesti Post klienditeenindaja XX. Kiri väljastati v.22 (lisa 1, tl 150) alusel R. Avsjukile. Klienditeenindaja XX ei oska midagi öelda kliendi oleku kohta ja ei mäleta mingeid silmnähtavaid joobe tunnuseid. Klienditeenindaja lisas, et klient käib alati abikaasaga koos, kes juhendab kuhu mida on vaja kirjutada. Klient kannab alati tumedaid päikeseprille. Ringkonnakohtu hinnangul on Omniva vastuse ja sellele lisatud Postisaadetise saabumise teatega nr 18 (v.22) tõendatud, et hiljemalt 20. veebruaril 2015. a sai määruskaebuse esitaja menetlusdokumendid, sh kohtukutse kätte ning vastupidised määruskaebuse esitaja väited on paljasõnalised ning tõendamata.
10.Ringkonnakohus leiab, et isegi kui kohtukutse ei oleks nõuetekohaselt R. Avsjukile kätte toimetatud, ei ole see maakohtu määruse tühistamise aluseks.

Määruskaebuse esitaja ei põhjenda, kuidas tema kohtuistungil osalemine oleks mõjutanud kohtumääruse tegemist. Määruskaebuse esitaja vastuväide maakohtu määrusele seisneb taotluses, et kohus oleks pidanud koostama maksegraafiku. Ringkonnakohus leiab, et maksegraafiku koostamine ei ole käesoleva vaidluse asjaolusid ja hageja seisukohta arvestades põhjendatud. Kohtuotsuse tegemine ei välista maksegraafiku sõlmimist poolte vahel. Hageja (vastustaja) tasus määruskaebuse esitaja osale vastava katuse remondikulu osa 3 537,07 eurot

16.septembril 2013. a (tl 17). Samuti on vastustaja pöördunud kirjalikult määruskaebuse esitaja poole kulutuste vabatahtlikuks hüvitamiseks 14. juunil 2014. a (tl 13). Vastustaja esitas nõude kohtusse alles 02. detsembril 2012. a. Ringkonnakohtu hinnangul on vastustaja andnud kaebajale piisavalt aega kohustuse vabatahtlikuks tasumiseks. Arvestades asjaolu, et määruskaebuse esitaja, vaatamata kohustuse tunnustamisele, ei ole ligi 2 aasta jooksul pärast kulutuste hüvitamise kohustuse tekkimist oma kohustust täitnud ega asunud seda täitma, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks rahuldada määruskaebuse esitaja taotlus maksegraafiku koostamiseks. Muuhulgas ei ole määruskaebuse esitaja oma majandusliku seisundi kohta tõendeid esitanud.
11.Vastustaja on 09. aprilli 2015 kohtuistungil loobunud menetluskulude nõudest (tl 113), mis on ringkonnakohtule siduv. Seetõttu tuleb määruskaebuse menetlemise kulud jätta poolte endi kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks

/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp

/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja