lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-2244/26

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 20.06.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-18-2244/26
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.06.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1572
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-18-2244

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ingrid Niinemägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.juunil 2019, Rüütli kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-2244

Tsiviilasi

K. K.-A.`i, A. K.-A.`i, ja O. K.-A.`i hagi V. K.-A.`i vastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hagejad: K. K.-A., isikukood xxxxxxxxxxx A. K.-A., isikukood xxxxxxxxxxx O. K.-A., isikukood xxxxxxxxxxx Hagejate elukoht xxxx xx-xx xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxx xxxx xxxxx xxxxxxx Hagejate seaduslik esindaja A. V. (endine K.-A.), isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht samas, e-post: xxx Hagejate lepinguline esindaja Vladimir Kolga, e-post: [email protected] Kostja: V. K.-A., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xx-x xxxxxx xxxx xxxxx- xxxxxxxx xxxx xxxxx xxxxxxx, e-post: xxx Kostja lepinguline esindaja Alla Žulinskaja, Eesti Õigusbüroo OÜ, e-post: [email protected]

Tsiviilasja hind

6750 eurot

Kohtuistungi aeg

29.05.2019

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista V. K.-A.`lt K. K.-A.`i, A. K.-A.`i ja O. K.-A.`i ülalpidamiseks igakuuliselt (hagejatele kokku) 100 (ükssada) eurot alates 01.06.2018 kuni 31.07.2018; alates 01.06.2018 kuni 31.12.2018 ja alates 01.02.2019 kuni 31.05.2019; 600 (kuussada) eurot alates 01.08.2018 kuni 31.08.2018 ja alates 01.01.2019 kuni 31.01.2019.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 23.09.20262-26-13685/18Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 21.09.20262-26-19799/4Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 21.09.20262-26-10104/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.09.20262-26-17779/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 21.09.20262-26-14046/13Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 17.09.20262-26-14841/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
3.Välja mõista V. K.-A.`lt K. K.-A.`i ülalpidamiseks igakuuliselt elatis 200 (kakssada) eurot alates 01.06.2019 kuni K. K.-A.`i täisealiseks saamiseni xx xx xxxx.
4.Välja mõista V. K.-A.`lt A. K.-A.`i ülalpidamiseks igakuuliselt elatis 200 (kakssada) eurot alates 01.06.2019 kuni A. K.-A.`i täisealiseks saamiseni xx xx xxxx.
5.Välja mõista V. K.-A.`lt O. K.-A.`i ülalpidamiseks igakuuliselt elatis 200 (kakssada) eurot alates 01.06.2019 kuni O. K.-A.`i täisealiseks saamiseni xx xx xxxx.

2-18-2244

6.Hagejate kasuks väljamõistetud elatis tuleb tasuda A. V.`i arveldusarvele nr EExxx SEB Pangas, selgitus „Elatis“.

MENETLUSKULUD

Kummagi poole kantud menetluskulud jäävad poole enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsusele peale võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonikaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist Avaldus Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatis alates hagiavalduse esitamisest 12.02.2018 seaduses ettenähtud miinimummäära ulatuses, kuna kostja ei ole vabatahtliult nõus lastele elatist maksma. Eelistungil on hagejate seaduslik esindaja nõus sellega, et elatise väljamõistmisel tuleb arvestada juba kostja poolt tasutud summadega ning palub välja mõista miinimummäärast vähemmakstud elatis. Kostja vastuväited Hagejate väide, et kostja ei maksa elatist, on väär, kuna kostja tasub vabatahtlikult hagejatele elatist. Kostjal oli hagejate emaga kokkulepe, et kostja maksab igakuuliselt elatist 500 eurot. Mõne aja pärast teavitas hagejate ema, et taganeb kokkuleppest ja nõudis elatist 600 eurot kuus ja siis juba hakkas nõudma 700 eurot. Kostjal puudub võimalus tasuda elatist nõutud ulatuses, kuna tema enda töötasu on ligikaudu 500 eurot kuus netos. Kuna kostja töötab xxxxxxxxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxxx, tasub tööandja kostjale lisaks välislähetuse päevaraha vastavalt rahvusvaheliste sõitude arvule. Päevaraha ei ole töötasu. Lisaks saab kostja Eesti Töötukassalt töövõimetustoetust, kuna on osaliselt töövõimetu. Samuti palub kostja arvesse võtta, et hagejate esindaja saab lastetoetust summas 500 eurot kuus. Täpsustavalt on kostja selgitanud, et on nõus tasuma elatist kolmele lapsele kokku 310 eurot kuus.

KOHTU SEISUKOHT JA ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED

1.Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Lähtuvalt PKS § 99 lg-test 1 ja 2 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki

2-18-2244

eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

2.Kuigi laste vanemad on sõlminud kohtuvälise kokkuleppe elatise maksmises kostja poolt, ei välista see hagi esitamist kohtusse elatise nõudes. PKS § 101 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist alates hagiavalduse esitamisest 12.02.2018 seadusega sätestatud alammääras, mis oli 2018.a. 250 eurot ja alates 01.01.2019.a. 270 eurot. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-124-15, p 13 kohaselt ei tule selles ulatuses lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada. Kuigi kostja on laste vajadused hagi sisulise arutamise käigus vaidlustanud, on ta seda teinud hilinenult, lisaks on ta jätnud täpsustamata konkreetselt millised kulud ja millises ulatuses on ülepaisutatud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus kostja vastavad vastuväited tähelepanuta. Vaidlust ei ole selles, et laste vanemad elavad eraldi ja hagejate elukohaks on nende ema elukoht, va vanim, kes seoses õppimisega elab üürikorteris xxxxxx. Seega on kostja alaealiste laste vanemana kohustatud andma lastele ülalpidamist. Alaealised lapsed omakorda on õigustatud saama oma isalt elatist.
3.Kostja on leidnud, et elatise väljamõistmisel tuleks arvestada asjaoluga, et tema töötasu (netto 482 eurot, lisaks komandeeringutasu, tl 83) ei võimalda tal elatist nõutud suuruses tasuda. Kohus võib PKS § 102 lg 2 kohaselt elatist vähendada mõjuval põhjusel alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra ning tulenevalt PKS § 102 lg-st 2 võib selliseks mõjuvaks põhjuseks olla lisaks vanema töövõimetusele või olukorrale, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps, ka muu kohtu hinnangul mõjuv põhjus. Kostja kinnitusel on ta osaliselt töövõimetu, mis kajastub ka tema arvelduskonto väljatrükilt (tl 49-66), samuti Eesti Töötukassa ülekannetest (tl 84) ning töövõimetus ei luba tal üle 6 tunni päevas töötada. Kostja piiratud töövõimet ei ole kahtluse alla seadnud ka hagejad. Seega tuleb kohtu arvates elatise väljamõistmisel arvestada kostja osalist töövõimetust. Riigikohus on mitmel korral juhtinud tähelepanu asjaolule, et praeguseks ajaks võib poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks ning suurelt osalt vanematelt tuleks jõukohane elatis välja mõista väiksemas ulatuses (Riigikohtu lahendid 3-2-1-174-16; 3-2-1-35-17). Kohtu hinnangul on seega võimalik kohustatud isikut ülalpidamiskohustusest vabastada ulatuses, milles ta pole jõukohane elatist maksma. Hagejad on nõude esitamisel leidnud, et ülalpidamiskulude väljamõistmisel tuleb arvestada kostja tuluna ka komandeeringutasu, kuid kohus sellega ei nõustu. Nimelt on kostja selgitanud, et tegemist on päevarahadega, mis kuluvad kostjal elamiseks välismaal. Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määrusega nr 110 vastu võetud „Töölähetuse kulude maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise kord ja tingimused“ on sätestanud välislähetuse päevaraha maksmise korra, sidudes selle töötaja täiendavate kulutustega välismaal. Määruse nr 110 § 7 lg 1 p 3 kohaselt ei ole tegemist tuluga, millelt arvestatakse tulumaksu „Tulumaksuseaduses“ sätestatud korras. Seega ei ole tegemist tuluga, mida saaks arvestada ülalpidamiskulude väljamõistmisel. Kostja enda kinnitusel on ta siiski suutnud päevarahade arvelt kokku hoida ning tasuda hagejatele elatist 500-600 eurot. Riigikohtu lahendi (2-16-11905) kohaselt ei anna ainuüksi peretoetuse maksmise fakt iseenesest alust vähendada elatist alla alammäära, vaid seda tuleb hinnata koostoimes muude asjaoludega. Neid asjaolusid ei ole kostja nimetanud ning lastetoetus on mõeldud siiski last reaalselt kasvatavale vanemale, kelle hool ja vastutus seda üksi tehes on kahtlemata suurem kui last mittekasvataval vanemal.

2-18-2244

Samuti jätab kohus tähelepanuta kostja väited tema enda ülalpidamiskulude kohta, kuna vaidluse all ei ole kostja vajalikud igapäevased kulutused. Ka ei arvesta kohus kostja vastuväiteid, et on kandnud ülalpidamiskulusid ajal, mil lapsed on olnud tema juures, kuna kostja enda vastuväidete kohaselt on suhtlus lastega on olnud minimaalne. Asjasse mittepuutuvad on poolte vastuväited, mis seonduvad jagamata ühisvaraga ning laste hooldusõiguse küsimused. Samas ei saa jätta kohus tähelepanuta, et kui pooltel on vara, mida nad ei kasuta, siis tuleks see müüa või välja rentida ning kasutada saadud rahalisi vahendeid vajadusel laste huvides.

4.Kuigi kohus on jätnud osaliselt tähelepanuta kostja vastuväited, leiab kohus, et käesolevas tsiviilasjas on kostja osaline töövõimetus mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamisel alla seadusest sätestatud minimaalmäära. Kohus saab arvestada elatise väljamõistmisel kostja igakuist sissetulekut (töötasu ja töövõimetustoetus) ning tema enda võimalusi siiani tasuda igakuuliselt elatist kuni 600 eurot kolmele lapsele. Puuduvad tõendid, et kostja oleks laenulepingust nr L3701249426 (tl 43) saadud rahalisi vahendeid kasutanud ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Seega rahuldab kohus hagejate nõude osaliselt, pidades põhjendatuks hagejate elatise nõuet 200 eurot kuus ühele lapsele. Kuna kostja on elatist alates jaanuar 2018 hagejatele ka maksnud, siis nõuab kohus kostjalt välja elatise vähemmakstud ulatuses, arvestades seda hagejatele kokku. Elatis makstakse PKS § 100 lg 4 kohaselt iga kalendrikuu eest ette, mistõttu arvestab kohus kostja 2018 jaanuarikuu maksed veebruarikuu elatise katteks ajavahemiku eest 12.02.201828.02.2018. Kuna kostja tasus veebruar 2018 - mai 2018 igakuuliselt 600 eurot, siis selle perioodi eest elatist kostja maksma ei pea. Alates juuni 2018 kuni mai 2019 on kostja tasunud elatist 500 eurot kuus, seega tuleb kostjal nimetatud perioodi eest veel tasuda 100 eurot kuus. Maksmata on elatis augustis 2018.a. 600 eurot ja jaanuaris 2019.a. 600 eurot, mille kohustub kostja hagejatele tasuma.
5.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 määrab asja menetlev kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled oma menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ja mõlemad pooled on kandnud menetluskulusid lepingu esindaja õigusabikuluna, jätab kohus need kulud kummagi poole enda kanda ja menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Seega jäävad poolte kantud menetluskulud poolte enda kanda. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 3 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõude esitamisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 15.09.20262-26-16987/5Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 14.09.20262-26-15199/7Pärnu Maakohus Paide kohtumaja