Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
25. september 2015, Tartu
Tsiviilasja number
2-15-5439
Tsiviilasi
OÜ Feldiga (likvideerimisel) kaebus kohtutäitur Oksana Kutšmei 22. märtsi 2015 otsuse peale täiteasjas nr 084/2015/555
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 13. mai 2015 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Feldiga (likvideerimisel) määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): OÜ Feldiga (likvideerimisel) (rk: 10209867), likvideerija Ain Uiga Vastustaja (puudutatud isik): kohtutäitur Oksana Kutšmei, asendaja Vladimir Kutšmei Vastustaja (sissenõudja): AS SEB Liising (rk: 10281767), esindaja Maire Saare
esindajad
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 13. mai 2015 määrus muutmata.
Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus OÜ Feldiga (likvideerimisel) kanda.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
Määruse kohaselt ei saa kohus tühistada kohtutäituri 17.02.2015 otsuseid. Kui kohus leiab, et 22.03.2015 otsus tuleb tühistada, vaatab kohtutäitur kaebuse 17.02.2015 otsustele uuesti läbi. Seega tuleb avaldaja taotlus 17.02.2015 otsuste tühistamiseks jätta läbi vaatamata. Tartu Maakohtu 05.06.2012 määrusega mõisteti OÜ-lt Feldiga (likvideerimisel) ja Ain Uigalt solidaarselt AS SEB Liising kasuks välja menetluskulud. OÜ Feldiga on likvideerimisel, lõpetamiskanne tehti äriregistrisse 07.05.2012. Tulenevalt äriseadustiku (ÄS) § 209 lg-st 5 tuleb likvideerimismenetluses lisada osaühingu nimele märkus „likvideerimisel“. Samas ei tulene seadusest, et märkus muudaks osaühingu ärinime. Kuigi täitmisteates ja tasu otsuses on osaühingu nime kasutatud ilma märketa, pidi osaühingu likvideerijale olema arusaadav, kelle suhtes on täitemenetlus algatatud. Lisaks ärinimele on isiku tuvastamiseks nime taha lisatud registrikood. Märkuse „likvideerimisel“ lisamine on likvideerija kohustus ja selle eesmärgiks on teabe andmine äriühinguga tehinguid tegevatele isikutele. Märkuse eesmärgiks ei ole teabe andmine likvideerijale ning sellele viitamata jätmine ei ole oluline rikkumine. Täitmisteates ja tasu otsuses on sissenõudjaks AS SEB Liising. 22.03.2015 otsuses on sissenõudjaks ebaõigesti nimetatud AS SEB Pank, kuid võlgnik pidi varasematest dokumentidest aru saama, kelle ja mis alusel tekkinud nõuet täidetakse. Kohtutäitur lahendas 22.03.2015 otsusega avaldaja kaebust varasematele otsustele ning eksimine selles otsuses ei mõjuta varasemate otsuste sisu. Samuti on kohtutäitur ebaõigesti viidanud täiteasja numbrile 084/2012/1713, kuna selles asjas ei ole kaebust esitatud. Kohus leidis, et nende eksimustega on kohtutäitur esitanud võlgnikule ebaõigeid andmeid, kuid see ei muuda 22.03.2015 otsuse sisu ebaõigeks. Kaebuse aluseks olevates 17.02.2015 otsuses ja täitmisteates on õiged andmed. Avaldaja sai 01.03.2015 meili teel kätte muuhulgas ka täitmisteate. Kohtutäitur on õigesti viidanud, et tulenevalt justiitsministri 15.12.2009 määrusega nr 42 kinnitatud kohtutäiturimäärustiku § 23 lg-test 1, 2 ja 4 saab kohtutäiturilt selgitusi nõuda juhul, kui taotlus või avaldus on muuhulgas allkirjastatud digitaalselt. A. Uiga saatis taotluse täitmisteate kinnitatud koopia saamiseks elektronposti teel ennast kuidagi identifitseerimata. Järelikult oli kohtutäituril õigus keelduda dokumendi edastamisest. A. Uigal oli täitemenetluse seadustiku (TMS) § 35 lg 1 kohaselt õigus tutvuda täitetoimikuga kohtutäituri juures. Ebaõige on avaldaja seisukoht, et tal oli kaebuse esitamiseks aega üks päev dokumentide kättesaamisest. 27.02.2015 elektronkirjast nähtuvalt pidi ta hiljemalt 02.03.2015 kinnitama ainult dokumentide kättesaamise fakti, selleks ei tulnud dokumentide sisust aru saada. Kaebuse esitamiseks oli tulenevalt TMS § 217 lg-st 1 aega 10 päeva. Kohtutäitur saatis kaebuse arutelu toimumise aja 12.03.2015 kohta võlgnikule teate 03.03.2015. Võlgnik teavitas, et tal ei ole võimalik arutelul osaleda. Täitemenetluse seadustik (§ 217 lg-d 3, 4) ei näe ette, et kohtutäitur lükkaks kaebuse läbivaatamise edasi kaebuse esitaja haiguse tõttu. Osaühingu likvideerimisel nõuete esitamist reguleerib ÄS § 213. Nimetatud sätte kohaselt ei mõjuta nõudest õigeaegne teatamata jätmine nõude kehtivust ega piira võlausaldaja õigust likvideerimisel olevat osaühingut kohtus hageda. Ühestki seadusest ei tulene, et likvideerimise algatamisega lõpeb võlausaldaja õigus algatada võla kättesaamiseks täitemenetlus. Vastupidi, TMS § 61 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgniku puhul võimalik võlgniku vanne võtta ka likvideerijalt. Kui võlausaldaja oma nõuet likvideerimismenetluses piisavalt varakult ei esita, võib selle tagajärjeks olla lõppbilansi ja vara jaotusplaani koostamine ning võlausaldaja nõude rahuldamine ei ole pärast seda tagatud.
Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole määruses motiveeritud, miks kohus ei saa tühistada kohtutäituri 17.02.2015 otsuseid; 2) on oluline vahe, kas nõudedokumendid edastada OÜ-le Feldiga, mis tähendab kõike enne likvideerimisprotsessi algust, või OÜ-le Feldiga (likvideerimisel). See määrab dokumendi sisu, vormi ja käsitlusviisi. Kirjavahetus sissenõudja (AS SEB Liising) või sissenõudja volitatud esindaja (AS SEB Pank) ja avaldaja vahel on toimunud eranditult OÜ Feldiga (likvideerimisel) vormis, mistõttu oli avaldajal õigustatud kahtlus dokumentides kajastatud andmete õigsuses; 3) on viide kohtutäiturimäärustiku § 23 lg 4 p-le 1 kohtutäituri poolt otsitud põhjus, et täitmisavalduse esitamisest keelduda (kohus on määruse p-s 5 ekslikult märkinud, et avaldaja taotles täitmisteate kinnitatud koopiat). Kohtutäiturimäärustiku § 23 lg 2 järgi kohtutäitur eeldab, et avalduse või selgitustaotluse esitanud isik on tuvastatud, kui isik edastab digitaalallkirjaga dokumendi või on avaldusele lisanud asjakohased dokumendid või andmed. Avaldaja päringutele olid lisatud asjakohased andmed viisil, et kohtutäituril oli üheselt arusaadav, et ta suhtleb avaldaja esindajaga. Kohtutäitur võttis samas vormis vastu avaldusi/kaebusi ning menetles neid. Küsitud dokument oli olulise tähtsusega. Avaldaja esindajal puudus isiklikel põhjustel võimalus tutvuda täitetoimikutega kohtutäituri juures; 4) on kohus jätnud tegemata vajalikud toimingud. Kohtutäitur ja sissenõudja esitasid 03.05.2015 ja 06.05.2015 kohtule vastused. Avaldajale said vastused kättesaadavaks 15.05.2015, s.o pärast kohtumääruse tegemist. Vastustes ei ole esitatud dokumenti, mis põhistaksid vastustajate viiteid AS SEB Liising 26.01.2015 täitmisavaldusele. Ka kohtutoimikust ei järeldu, et vastustajatelt oleks nõutud nimetatud dokumendi esitamist; 5) jääb arusaamatuks kohtu seisukoht, et ebaõigete andmete esitamine kohtutäituri 22.03.2015 otsuses ei muuda otsuse sisu ebaõigeks. Otsus, kus on andmetega eksitatud ja sisu moonutatud, ei saa olla tõene. Ei saa olla juhus, et eksitakse nii sissenõudja nime kui registrikoodiga ning otsusele lisatakse materjalid, millel puudub asjaga seos; 6) nõustub avaldaja, et kohtutäitur palus kinnitada elektronkirja ja sellele manustatud dokumentide kättesaamist ning et menetlusdokumentide avalik kättetoimetamine on seadusega ettenähtud dokumentide kättetoimetamise viis. Küll aga muutub õigus õiguse kuritarvitamiseks, kui menetlusosalist hakatakse survestama ebaproportsionaalselt lühikese teatamiskohustusega; 7) leiab avaldaja, et kuigi seadus ei keela likvideerimisprotsessis täitemenetluse algatamist, ei tähenda, et see oleks õigustatud ja proportsionaalne meede. Asjaolusid ning võlaõigusseaduse §-des 6 ja 7 sätestatut arvestades ei ole sissenõudja täitmisavaldust esitades käitunud heas usus; 8) märgib kohus, et osaühingu likvideerimisel nõuete esitamist reguleerib ÄS § 213. Nimetatud paragrahvi esimene lause ütleb, et võlausaldajad peavad teatama likvideerijale nelja kuu jooksul teate avaldamisest kõigist oma nõuetest osaühingu vastu.
Maakohtu 05.06.2012 määrus tsiviilasjas nr 2-10-18141. Määruskaebuse väited ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks.
s.o 17.02.2015 dokumentidele, ning eksimine 22.03.2015 otsuses ei mõjuta varasemate dokumentide sisu. Nimetatud vead ei ole ka takistanud võlgnikul realiseerida oma õigusi täitemenetluses – võlgnik on vaidlustanud kohtutäituri 22.03.2015 otsuse maakohtus, tuues maakohtule esitatud kaebuses ära oma kõikvõimalikud etteheited kohtutäituri tegevuse suhtes seoses täiteasjaga nr 084/2015/555.
Antud juhul oli taotlus täitmisavalduse kinnitatud koopa saamiseks saadetud kohtutäiturile võlgniku elektronposti aadressilt [email protected], millisel aadressil oli kohtutäitur juba varasemalt võlgnikuga kirjavahetust pidanud, sh edastanud nii täitmisteate kui ka teate kaebuse arutelu kohta ja saanud samalt elektronposti aadressilt 02.03.2015 ka võlgniku kaebuse täiteasjas nr 084/2015/555 (tl 22, 52, 18). Seega oli kohtutäiturilt täitmisavalduse edastamist nõudnud isik tuvastatav ka ilma tema poolt taotlust digiallkirjastamata ning kohtutäituri 03.03.2015 elektronkirjades (tl 49, 50) esitatud nõue ja vastav selgitus ei ole põhjendatud. Samas ei anna eeltoodu alust avaldaja kaebuse rahuldamiseks, kuna täitmisavalduse võlgnikule edastamata jätmine ei muuda täitemenetlust ebaõigeks. Maakohus on vaidlustatud määruses õigesti viidanud TMS § 35 lg-le 1, mille kohaselt täitemenetluse osaline võib täitetoimikuga tutvuda ning tal on õigus saada sellest ärakirju ja õiendeid. TMS § 35 lg 2 järgi ärakirjade ja õiendite eest võetav tasu nähakse ette kohtutäituri seaduses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.