Perekonnaõigus › Abielulahutus

Hagiavaldusest ja sellele lisatud tõenditest nähtub, et poolte abielu sõlmiti 26.02.2014 Ida-Viru Maavalitsuse poolt (abielukanne nr 4-32-2014/66). Poolte abielulised suhted lõppesid 2017. aastal. Pooltel on erinevad vaated armastusele ja kooselule. Poolte kooselu taastamine ei ole enam võimalik. Pooltel on uued elukaaslased. Hageja palub poolte abielu lahutada. Hageja palus hagiavalduses jätta kohtukulud kostja kanda, kuid 18.06.2019 oli nõus, et kulud jäävad poolte kanda ja ta ei nõua kostjalt riigilõivu hüvitamist. Kuivõrd kostja töötab autojuhina ja viibib palju komandeeringutes, siis kuulas kohus kostja ära 18.06.2019 istungil telefoni teel. Kostja on 02.05.2019 allkirjastatud avalduses kohtule kirjalikult kinnitanud, et on nõus lahutusega. Telefoni teel toimunud ärakuulamisel oli kostja nõus lahutusega ja ei soovinud leppimisaega. Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused Kohus, kuulanud kostja ära kirjalikult ja telefoni teel ning hageja kohtuistungil ja tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Asja materjalidele lisatud abielutõendi kohaselt on poolte abielu sõlmitud 26.02.2014, seda tõendab Eesti Perekonnaseisuasutuses registreeritud abielu tõend nr. 4-2014/1050. Hagiavalduse kohaselt palub hageja poolte abielu lahutada. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 3 kohaselt võib kohus anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Toimiku materjalidest ja hageja poolt antud seletustest nähtub, et poolte abielulised suhted on lõppenud, hageja ei soovi abielu jätkata ega abielulisi suhteid taastada. Pooled elavad eraldi. Arvestades, et kumbki pool ei soovinud aega leppimiseks, siis kohus leppimisaega pooltele ei andnud. Kohus on seisukohal, et käesoleva menetluse käigus on leidnud tõendamist, et poolte abielulised suhted on lõppenud, poolte kindel soov on abielu lahutada, abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning poolte arvates ei ole võimalik poolte abielusuhteid taastada. Kohtu hinnangul ei ole abielu jätkamine võimalik, kui abikaasad ei soovi abielu jätkamist ega abielusuhete taastamist. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit ning abielu ei ole võimalik säilitada ilma poolte vastava taheta. Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et pooltel puudub tahe abielu jätkamiseks, ei saa kohus sundida neid abielu jätkama. Eeltoodust tulenevalt asub