2-19-4602
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Liina Naaber-Kivisoo
Kohtujurist
Jekaterina Pavlenko
Määruse tegemise aeg ja koht
18. juuni 2019, Narva kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-4602
Kohtuasi
A N hagi V N vastu elatise nõudes
Menetlustoiming
Hagi läbivaatamata jätmine
Menetlusosalised
Hageja: A N (IK XXX; elukoht: XXX; e-post XXX) Kostja: V N (IK XXX; elukoht: XXX)
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1(3)
2-19-4602 Hageja esitas 26.03.2019 Viru Maakohtule hagi kostja vastu elatise nõudes. Viru Maakohus jättis 27.03.2019 määrusega hagi käiguta. 10.04.2019 saatis kohus hagejale kohtunõude, milles palus hagejal oma nõuet täpsustada ja selgitas, et perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. PKS § 97 p 3 alusel on ülalpidamist õigustatud saama muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Kohus tuvastas, et hageja on juba 21-aastaseks saanud, ning selgitas, et hageja ei saa seega nõuda ülalpidamist PKS § 97 p 2 alusel. Kohus selgitas ka, et hagejal oleks võimalik nõuda ülalpidamist PKS § 97 p 3 alusel, kuid selleks tuleb hagejal tõendada PKS § 97 p 3 kohaldamise eelduste esinemist. Hageja esitas 23.04.2019 täienduse, kus märkis oma kulud ja lisaks selgitas, et ta on üliõpilane ja õpib esimesel kursusel. Tal ei ole võimalik endale ülalpidamist teenida, kuna peab kogu aja pühendama õppimisele. Kohus võttis hagi menetlusse ja edastas kostjale seisukoha esitamiseks. Kostja vaidles hagile vastu. 18.06.2019 istungil selgitas kohus veelkord hagejale, et PKS § 97 p 3 alusel on elatist saama õigustatud abivajav alaneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Kohus kuulas hageja ära ja selgitas välja, et hagejal ei ole objektiivseid põhjuseid, miks ta ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Hageja on tuginenud ainult sellele, et õppimine võtab palju aega. PKS § 97 p 3 alusel elatise väljamõistmise aluseks ei saa olla asjaolu, et isa oma täisealist last rahaliselt ei toeta ja laps pühendab oma aja õppimisele. Kostja lubas istungil hagejat vabatahtlikult toetada. Kostja kinnitas, et tal menetluskulud puuduvad.
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta läbivaatamata. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. PKS § 97 p 3 alusel on elatist saama õigustatud abivajav alaneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Riigikohus on märkinud, et see võib puudutada sugulast, kes kehalise või vaimse puude tõttu või muul põhjusel on võimetu endale ise sissetulekut hankima (vt Riigikohtu lahendi tsiviilasjas nr 3-2-1-192-13 p 10). Kohus on seisukohal, et hageja keskendumine õpingutele ei ole aluseks sellele, et hageja ei saaks endale ise sissetulekut hankida. Võttes arvesse, et hageja on üle 21-aastane, siis ei ole hageja õigustatud ka PKS § 97 punktide 1 ja 2 alusel ülalpidamist saama. Tulenevalt eeltoodud põhjendustest jätab kohus hagi läbi vaatamata, kuna hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Vastavalt TsMS § 426 lg 1 loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.
2(3)
2-19-4602 Vastavalt TsMS § 168 lg 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kohus jätab menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kohus jätab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata, kuna kostja on kinnitanud, et tal menetluskulud puuduvad.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.