Perekonnaõigus › Põlvnemise tuvastamine ja vaidlustamine

EDASIKAEBAMISE KORD

1(4)

2-19-7238 Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on V J hagi I A vastu isaduse tuvastamise ja elatise nõudes. Viru Maakohus peatas 14. mai 2019 määrusega menetluse elatise nõude osas kuni tsiviilasjas põlvnemise tuvastamise nõude osas tehtud kohtulahendi jõustumiseni. Viru Maakohtu 22. mai 2019 määrusega jättis kohus hagi kostja vastu isaduse tuvastamise nõude osas läbivaatamata. Kohtulahend isaduse tuvastamise nõude osas jõustus 15. juunil 2019. Pooled esitasid kohtule kompromissi elatise nõude osas.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et tsiviilasja menetlus elatise nõude osas tuleb uuendada ning poolte esitatud kompromiss kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Menetluse uuendamine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 361 lg 1 kohaselt uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Kohus leiab, et menetlus elatise nõude osas tuleb uuendada, kuna menetluse peatamise aluseks olev asjaolu on ära langenud – tsiviilasjas on kohtulahend isaduse tuvastamise nõude osas jõustunud 15. juunil 2019. Kohus uuendab tsiviilasja menetluse elatise nõude osas. Vastavalt TsMS § 361 lg 3 ja lg 4 loetakse menetlus uuendatuks uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega ning uuendatud menetlus jätkub sealt, kus see pooleli jäi. Menetluse lõpetamine TsMS § 430 lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus tuvastas, et pooltevaheline kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ning ei riku avalikku- ega menetlusosaliste huvi; kompromissi on võimalik täita. Kohus kinnitab poolte kompromissi. Lähtuvalt TsMS § 428 lg 1 p 4, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja 2(4)

2-19-7238 protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 459 lg 1 ja lg 2 kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud ja seega tuleb menetluskulud jaotada vastavalt kokkuleppele – poolte menetluskulud elatise nõude osas tuleb jätta poolte endi kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Pooled on kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda ning seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Viru Maakohtu 03. mai 2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-6313 anti hagejale riigi õigusabi isiku esindamiseks kohtueelses menetluses ja kohtus seoses põlvnemise tuvastamise ja elatise väljamõistmise nõude esitamisega ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Viru Maakohtu 17. juuni 2019 määrusega määras kohus riigi õigusabi tasu ja kulutuste hüvitiseks kokku 240 eurot (koos käibemaksuga). Kuna hagejale anti riigi õigusabi ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ning kohus jättis poolte menetluskulud elatise nõudes poolte endi kanda, jätab kohus hageja riigi õigusabi kulud elatise nõude osas summas 60 eurot (koos käibemaksuga) riigi kanda. Viru Maakohtu 22. mai 2019 määrusega jättis kohus hagi kostja vastu isaduse tuvastamise nõude osas läbivaatamata, jättis kõik menetluskulud tsiviilasja isaduse tuvastamise nõude menetluses kostja kanda ning selgitas, et menetluskulude rahalise kindlaksmääramise lahendab kohus tsiviilasja menetlust lõpetavas lahendis. Vastavalt TsMS § 190 lg 4 II lause, kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kohaldatakse TsMS § 190 lõikes 3 sätestatut. Vastavalt TsMS § 190 lg 3, menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel.

3(4)

2-19-7238 Kuivõrd hagejale anti TsMS § 180 lg 4 sätestatud menetlusabi (s.o riigi õigusabi tasu ja kulud) ning kohus jättis hageja menetluskulud isaduse tuvastamise nõude osas kostja kanda, tuleb kostjalt mõista riigituludesse välja menetluskulud, s.o hageja RÕA esindaja kulud isaduse tuvastamise nõude osas. Kostjalt menetluskulude isaduse tuvastamise nõudes riigi tuludesse väljamõistmise lahendab kohus TsMS § 179 lg 1 kohaselt eraldi määrusega. Edasikaebamine Vastavalt TsMS § 661 lg 4 poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised avaldasid, et loobuvad edasikaebamise õigusest. Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.