Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

EDASIKAEBE KORD

1(4)

2-19-6924 Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas 07. mail 2019 kohtule hagiavalduse kostja vastu elatise nõudes. Hageja palub mõista kostjalt välja elatis alates hagiavalduse esitamisest summas 300 eurot kuus kuni Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumi muutumiseni ja kui pool miinimumi ületab 300 eurot, siis mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimummäärast kuni lapse täisealiseks saamiseni.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on kostjale saatnud hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on nõuetekohaselt kostjale kätte toimetatud AETi vahendusel. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral teeb kohus asjas tagaseljaotsuse. Kostja kohtule vastust ei esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. . Hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96; PKS § 97 p 1; PKS § 100 lg 1, lg 2; PKS § 101 lg 1, lg 2, Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018 määrusega nr 117 2(4)

2-19-6924 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1, PKS § 108, võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 07. maist 2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni 08. jaanuarini 2025 igakuise elatusrahana 300 eurot. Kostja poolt hagejale elatise maksmise perioodil Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu (kuutasu) alammäära muutumise tingimusel, et pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu (kuutasu) alammäärast ületab 300 eurot, arvestada hageja igakuise elatusraha määraks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu (kuutasu) alammäärast. Hagi hind Arvestades elatisenõuet ning lähtuvalt TsMS § 122 lg 2 ja § 129 lg 2 on tsiviilasja hind 2700 eurot (300x9). Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt nimetab hageja enda menetluskuludeks õigusabi kulud 240 eurot (käibemaksuta). Kohus ei küsinud kostjalt seisukohta hageja menetluskulude kohta. Arvestades, et kostja suhtes on tagaseljaotsuse eeldused täidetud, s.o kostja ei vastanud hagiavaldusele ning kohus hagi menetlusse võtmise määruses juhtis kostja tähelepanu sellele, et tähtaegselt kohtule vastamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega, ei pea kohus eraldi menetluskulude rahalise kindlaksmääramise küsimuses kostja seisukohta küsima. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Hageja esindajal on kulunud hagiavalduse koostamiseks ja kohtule esitamiseks 2 töötundi. Kohus loeb põhjendatuks hageja õigusabi kulud hagiavalduse koostamisele 2 töötunni ulatuses, arvestades sinna sisse ka hagi asjaolude väljaselgitamiseks ja hagejaga konsulteerimiseks kulunud aja. TsMS § 174 lg 10 alusel menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise 3(4)

2-19-6924 eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-65-13, p16). Seega menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada muul põhjusel. Hageja ei ole seda teinud ja seega tuleb hageja kulud rahaliselt kindlaks määrata käibemaksuta. Kohus leiab, et hageja esindaja kulud kokku summas 240 eurot (120*2t) on vajalikud ja põhjendatud. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 240 eurot. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.