Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-18-18810 kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt mõisteti tsiviilasjas nr xxx Viru Maakohtu 13.09.2012 kohtuotsusega välja V. V.lt hageja ülalpidamiseks alates 01.09.2012 kuni 04.12.2018 (s.o kuni täisealiseks saamiseni) igakuise elatisrahana 145 eurot, kusjuures igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja õpib alates 03.09.2018 Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasiumi 10. klassis, lõpetamise aeg suvi 2021. Pärast gümnaasiumi lõpetamist asub hageja õppima Tallinna Ülikooli kehakultuuri erialale. Hageja ema ei tööta juba ca 7 aastat. Ta on töövõimetu (töövõime kaotus 80 %). Sissetulekuks on töövõimetuspension ca 254 eurot. Tal puuduvad võimalused hageja ülalpidamiseks vajalikul määral ning võrdselt kostjaga. Kostja ei ole nõus pärast hageja täisealiseks saamist elatist maksma. Hagejal puudub tulu (igakuine sissetulek), kinnisvara. Hageja elab koos ema ja tema uue abikaasaga (E. Š.) korteris xxx xx-xx xxx ning on oma ema ülalpidamisel. Hageja osa igakuistest kuludest ühes kuus on: korteriühistu poolt esitatud arved hooldamiseks ja remontimiseks (sh kommunaalkulud) ehk majandamiskulud 50 eurot (150/3), elekter 10 eurot (30/3), televisioon ja internet 9 eurot (27/3). Lisaks on hageja igakuisteks kuludeks: mobiiltelefon 10 eurot, tervisekulud 40 eurot (hagejal on astma, mistõttu vajalikud eriravimid ja vitamiinid), toit ca 150 eurot kuus (so 5 eurot päevas), majapidamis- ning hügieenitarbed 25 eurot, riided ja jalanõud 100 eurot, sõidukulu 10 eurot, koolitarbed ja täiendusõpe vähemalt 40 eurot sh tasu inglise keele ja matemaatika repetiitorite juures 8 eurot iga kord, vaba aeg 50 eurot, ujumistreeningud 80 eurot (so 4*20*4), millele lisandub liikmemaks 100 eurot aastas, varustus (nt. supelkostüümid, ujulestad jt) ca 500 eurot aastas, võistlused ja nendega seotud majutuskulud vähemalt 200 eurot. Pärast kohtuistungi toimumist esitas hageja eeltoodud täiendatud kulude loetelu ja selgitas, et käib ujulas keskmiselt 5 korda nädalas. Ujula ühe külastamise hind on 4 eurot, igakuine kulu on 80 eurot (4 eurot *20 korda). Detsembris käis treeningutel Riias, bussi sõidupiletite kulu 39,10 eurot. Hageja ema ostis hagejale järelmaksuga mobiiltelefoni, igakuine makse 32,08 eurot. Hageja eluga seotud asjaolud ega igapäevased vajadused ei ole pärast täisealiseks saamist muutunud (tl 87). Hageja on menetluses jäänud nõude juurde kostjalt välja mõista hageja ülalpidamiseks igakuine elatis 250 eurot alates 04.12.2018 kuni hageja 21-aastaseks saamiseni, so 04.12.2021. Hageja palub määrata, et väljamõistetud elatis tuleb tasuda kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu 05.kuupäevaks hageja arveldusarvele selgitusega „V. O. elatis.“ (tl 87). Kostja vastuväited Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja leiab, et vanemad peavad ülalpidamiskohustust täitma võrdselt. Kostja on nõus maksma elatist 127 (254/2) eurot kuus ehk sama palju kui on võimalik tasuda hageja emal (tl 49) või lähtuvalt Riigikohtu praktikast 143,50 eurot (287/2) (tl 75). Suplusega kantud kulud ca 270 eurot kuus ja korteri majanduskulud 86 eurot kuus on ebamõistlikud, sest hagejal puudub isiklik eluruum. Seevastu kostja elab üüritud korteris. Talle kuulub sõiduauto WV Passat (ehitusaasta 1995, turuväärtus 300 eurot). Sissetulekuks on palk xxx xxx OÜ-s (keskmine brutotulu on 813,44 eurot), millest peetakse kinni võlgnevused täitemenetluse korras ja riigimaksud. 2(6)

2-18-18810 Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus menetleb hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (tsiviilkohtumenetluse seadustik /TsMS/ § 5 lg 1, 2). Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1). Poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest (TsMS § 231 lg 2, 4). Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohuslased). Vastavalt PKS § 97 p 2 on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21aastaseks saamiseni. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Elatis mõistetakse välja alates elatishagi kohtule esitamisest (PKS § 100 lg 1 ja 4). Riigikohus on selgitanud, et alates 1. juulist 2010 kehtiva PKS § 97 p 2 alusel on lapsel õigus nõuda ülalpidamist, kui ta õpib sättes nimetatud õppeasutuses ja saab õppimise ajal täisealiseks (3-21-192-13 p 10). Kohtule esitatud sünnitunnistuse kohaselt on hageja V. O. (end. V.) (tl 10) ema V. O. (end. V., tl 11) ja isa V. V. (tl 9). Sünnitunnistuse ja rahvastikuregistri andmetel sai hageja 18 aastaseks 04.12.2018 (tl 9, 20). Hagi elatise nõudes esitati kohtusse 12.12.2018 (tl 1). Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasiumi 27.11.2018 tõendi nr 7.8. (tl 19) kohaselt õpib V. O. alates 03.09.2018 so 2018/2019 õppeaastal 10 klassis. Eeltooduga on tõendatud, et hageja sai täisealiseks gümnaasiumi 10.klassis õppimise ajal ja ta jätkab õpinguid täisealisena, et omandada keskharidus. Seega, on täidetud eeldused, mis annavad õiguse nõuda elatist kostjalt alates hagi kohtusse esitamisest. Kohus selgitab, et käesoleval juhul on põhjendatud elatise väljamõistmine alates hagi esitamisest, mitte tagasiulatuvalt alates 04.12.2018. Samas ei ole see kohtu hinnangul hagi osaline rahuldamine. Täisealiseks saanud õpinguid jätkavale lapsele elatist välja mõistes tuleb lähtuda PKS § 99 lg-st 1 ehk määrata ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Riigikohus on selgitanud, et erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist (3-2-1-119-15 p 10). Viru Maakohtu 13.09.2012 kohtuotsusega mõisteti välja tsiviilasjas nr xxx V. V.lt hageja ülalpidamiseks alates 01.09.2012 kuni 04.12.2018 (s.o täisealiseks saamiseni) igakuise elatisrahana 145 eurot (tl 14-18). Hageja kinnitab, et elab koos emaga, on tema ülalpidamisel ja puudub võimalus käia õppetöö kõrvalt tööl ja teenida sissetulekut oma vajaduste rahuldamiseks 3(6)

2-18-18810 (tl 4, 81pöördel). Kinnistusregistri andmetel on korteriomandi asukohaga xxx xx-xx xxx omanik hageja ema V. O. (tl 108-109). Hageja nimele ei ole kinnisvara registreeritud (tl 110). KohtlaJärve Täiskasvanute Gümnaasiumi 04.04.2019 teatise (tl 92) kohaselt toimub õppetöö mittestatsionaarses vormis täiskoormusega esmaspäevast reedeni kell 9.00-st hommikul. Seega on tõendatud, et hagejal puudub vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks. Hageja on esitanud kohtule tõendid, mis kinnitavad tema igapäevaseid vajadusi tema tavalisest elulaadist lähtudes. Igakuised kulud on kokku 764 eurot kuus (tl 87-88). Kohus asub seisukohale, et täisealiseks saanud laps ei vaja elatist kõigi oma eluvajaduste rahuldamiseks. Hageja on välja toonud enda igakuised kulud: kulu toidule 150 eurot kuus (so 5 eurot päevas tl 82, 88). Kohus nõustub, et kuludokumente toidule kulunud raha osas on raske esitada. Kostja ei ole vastuväidet selles osas esitanud. Kohtu arvates on kulu toidule 5 eurot päevas mõistlik. Seega on kulu toidule 150 euro põhjendatud. Majandamiskulu 50 eurot (arve tl 61, 82), elekter 10 eurot (tl 82, arveid ei ole esitatud), mobiil 10 eurot (arved tl 62,63, 82), tv ja internet 9 eurot (arved tl 64,65, 82, 87). Kostja leidis, et kuna hagejal ei ole enda elamist on majandamiskulud koos elektriga 86 eurot kuus ebamõistlikud. Kohus leiab, et kuna korteriga seotud majandamiskulude arved esitatakse korteriomanikule (hageja emale), korteris elab 3 inimest hageja, tema ema ja ema abikaasa, on korteriga seotud kulud hagejale langevas osas, sh igakuised majandamiskulud 50 eurot, elekter 10 eurot, tv ja internet 9 eurot, mobiil 10 eurot põhjendatud. Sõidukulud 10 eurot (kuu sõidupilet tl 66-68, sõit võistlustele Riiga 39,10 eurot tl 69 ). Kostja ei ole vastuväidet selle osas esitanud. Kuna hageja kasutab igapäevaselt kooli sõitmiseks ühistransporti ja käib ka võistlustel, siis on sõidukulu 10 eurot põhjendatud. Tervisekulud 40 eurot (arved ravimite, vitamiinide, sporditeibi ostmine tl 96, 97; esitatud arstitõend ja epikriis tl 93-95). Kostja ei ole vastuväidet selles osas esitanud. Kuna hageja põeb allergilist astmat ja nohu, on kulutused tervisele 40 eurot põhjendatud. Kulud hügieenitarvetele 25 eurot (kosmeetika, hambapasta, hambaharjad 25 eurot, tl 82, 88) ning riided, jalanõud 100 eurot. Kostja ei ole vastuväidet selles osas esitanud. Kohus peab esitatud kulu mõistlikuks ja suurust 125 eurot põhjendatuks. Ujumisega seotud kulud 270 eurot (pilet 4 eurot, ujula külastus 5 korda nädalas tl 68; varustus: supelkostüümid, ujulestad, liikmemaks tl 88). Kostja arvates ei ole nimetatud kulu põhjendatud. Kuna hageja ei ole tõendeid varustuse ostmise ja liikmemaksu tasumise kohta esitanud, loeb kohus kulud põhjendatuks osaliselt so 80 eurot, milleks on ujula kasutamisega seotud kulud. Kooliga seotud kulud (koolitarbed) ja täiendõpe vähemalt 40 eurot kuus (tõendeid esitatud ei ole, tl 82, 88). Hageja selgitas kohtuistungil, et kulu repetiitoritele on 8 eurot iga kord. Kulu on vajalik selleks, et vältida probleeme õppimisega ning minna ülikooli. Seega on tegelik kulu repetiitoritele kokku 144 eurot sh inglise keel (8*8=64) ja matemaatika (8*10=80). Kostja ei ole vastuväidet selles osas esitanud. Kuna hageja on märkinud, et kooliga seotud kulud on vähemalt 40 eurot, loeb kohus kulu nimetatud ulatuses vajalikuks ja põhjendatutuks. Vaba aeg vähemalt 50 eurot kuus . Hageja selgitas, et tasus 01.11.2018 muusika kuulamise eest telefonis 10,99 eurot, kinokülastus 11,98 eurot, kulu enda sünnipäeva pidamiseks koos majutusega 158 eurot (kulutused on nähtavad hageja ema konto väljavõttelt, tl 100, 101). Kohtu 4(6)

2-18-18810 arvates peab täiskasvanud inimene selliste kulude tegemisel arvestama oma rahaliste võimalustega. Tegemist ei ole kuludega, mida peab kostja finantseerima. Tulenevalt eeltoodust moodustavad hageja poolt tõendatud ja põhjendatud kulud kokku 524 (150+50+10+9+10+10+40+125+80+40) eurot. Ülejäänud kulud 240 eurot (764-524) on tõendamata. Kostjalt väljamõistetava elatise summa määramisel tuleb kindlaks teha, millises ulatuses kumbki vanem elatist maksma peab. PKS § 105 lg 3 kohaselt täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Riigikohus on asunud seisukohale, et ülalpidamiseks kohustatud isiku puhul tuleb temalt elatise väljamõistmisel arvestada PKS § 102 ja PKS § 105 lg 3 järgi tema varalist seisundit. Sealjuures ei kohaldu täisealise lapse puhul PKS § 102 lg 2, vaid üksnes sama paragrahvi lg 1, mille kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (vt Riigikohtu lahend 3-21-119-15, p. 11). Kuna ülalpidamiskohustust peavad täitma hageja mõlemad vanemad, tuleb kohustuse suurus kindlaks määrata võrdeliselt nende sissetuleku ja varalise seisundiga. Hageja leiab, et kostja on suuteline maksma elatist 250 eurot kuus. Kohtule esitatud palgatõendi kohaselt töötab kostja xxx xxx OÜ-s ning keskmiseks brutotuluks 2018 aastal oli 813,44 eurot, millest tööandja pidas kinni elatise 250 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni, so kuni 04.12.2018 (tl 50). Kostja konto väljavõttest nähtub, et veebruaris 2019 sai kostja töötasu jaanuari kuu eest netos 594,11 eurot (tl 77). Hageja ema konto väljavõtte kohaselt laekub kontole iga kuu töötasu xxx xx KÜst 30 eurot, töötukassa poolt makstav osaline töövõimetoetus 254,98 eurot ja peretoetus 55 eurot (tl 35-47, 100). Kostja ei ole esitanud asjaolusid ega tõendeid, mis kinnitaksid, et elatise väljamõistmine 250 euro ulatuses kahjustaks tema enese tavalist ülalpidamist. Ka hageja ei ole tõendanud ema kohustusi ja varalist seisundit. Seega ei kohalda kohus PKS § 105 lg 3, kuid kuna kohus on tuvastanud, et hageja kulud moodustavad 524 eurot, mis pooleks on 262 eurot ja hageja nõude suuruseks on 250 eurot, siis on võimalik hageja nõue selles ulatuses rahuldada. Tulenevalt eeltoodust tuleb V. V.lt V. O. kasuks välja mõista igakuine elatis 250 eurot alates 12.12.2018 (hagi esitamisest) kuni V. O. 21-aastaseks saamiseni, so 04.12.2021. a Hageja on teinud taotluse tasuda väljamõistetud elatis hageja arveldusarvele kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu 05. kuupäevaks. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Kooskõlas PKS § 100 lg 4 ja TsMS § 445 lg 1 tuleb kostjal tasuda väljamõistetud elatis kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu 05. kuupäevaks V. O. arveldusarvele selgitusega „V. O. elatis“. Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt toodust on tsiviilasja hinnaks 2250 eurot (9*250) eurot. Menetluskulud 5(6)

2-18-18810 TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kuna hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise, jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt muudetud Tartu Ringkonnakohtu 14.01.2020 otsusega.

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.