Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. 1(3)

2-19-6010 Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule hagiavalduse kostja vastu elatise suuruse vähendamise nõudes. Hageja palub vähendada elatise summad, kuna praegu toimub elatise määramine veel hageja kahe lapse suhtes. Hageja arvates on hagejal veel 2 last, kes elatise väljamõstmisel osutuksid varaliselt vähem kindlustatuks kui elatis saav laps ehk hageja. Hageja soovib kõiki lapsi võrdselt toetada ja palub muuta elatise suurus. Hageja on võimeline maksma 150 eurot igakuiselt iga lapse kasuks.

PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on kostjale saatnud hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on isiklikult kätte toimetatud kostjale. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral teeb kohus asjas tagaseljaotsuse. Kostja kohtule vastust ei esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tuvastas, et Viru Maakohtu 22. detsembri 2014 otsuse kohaselt mõisteti välja tsiviilasjas nr 2-14-60089 hagejalt kostja kasuks igakuise elatusrahana 177,50 eurot, kuid mitte vähem kui perekonnaseaduse § 101 lg 1 kehtestatud alammäära kuus alates 31. oktoobrist 2014 kuni kostja täisealiseks saamiseni XXX. TsMS § 459 lg 1 p l ja 2, TsMS § 459 lg 2, perekonnaseaduse § 101 lg 1 ja 2, § 102 lg 1 ja lg 2 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega, muudab Viru Maakohtu 22. detsembri 2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-14-60089 hagejalt kostjas kasuks välja mõistetud elatise suurust ja mõistab 2(3)

2-19-6010 hagejalt välja elatis kostja kasuks igakuise elatusrahana 150 eurot alates 17. aprillist 2019 kuni kostja täisealiseks saamiseni Tsiviilasja hind Hageja nõudeks on elatusraha vähendamine 270 eurolt 150 euroni ehk 120 euro võrra. Vastavalt TsMS § 129 lg 2, seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Kohus leiab, et hagihind on 1080 eurot (120*9). Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et kohtumenetluses oli hagejal lepinguline esindaja. Hageja on osalenud menetluses isiklikult, mistõttu ei saa temal olla lepingulise esindaja kulusid. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et hageja oleks teinud muid toiminguid, millega kaasneksid hagejale menetluskulud. Kohus järeldab, et hagejal menetluskulud puuduvad. Kohus jätab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Seega menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub kohtuotsus täitmisele viivitamatult.

Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.