Perekonnaõigus › Abielulahutus

Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Toomas Talviste

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

27. mai 2019, Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-19-3595

Tsiviilasi

S. S. hagi R. S. vastu abielu lahutamise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja S. S., isikukood xxxxxxxxxxx, eluk. xxxxxx x, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxxx Kostja R. S., isikukood xxxxxxxxxxx, eluk. xxxxx-xxxxx xxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxxxx 17.04.2019 (hageja) ja 21.05.2019 (kostja)

Kohtuistungi toimumise aeg

RESOLUTSIOON

Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord

Rahuldada S. S. hagi. Lahutada S. S. (S., isikukood xxxxxxxxxxx) ja R. S. (S., isikukood xxxxxxxxxxx) abielu, mis registreeriti Pärnu Linna RSN TK Perekonnaseisuosakonnas xx xx xxxx kande nr x all. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse.

Sisulised asjaolud 06.03.2019 esitas S. S. kohtule hagiavalduse R. S. vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu xx xx xxxx Pärnus. Abielusuhted on lõppenud 2012.aastal (sellest ajast saadik koos ei elata), aga juba abielu alguses koliti mitmel korral lahku ja kokku, peres oli vägivalda, riieldi ja lepiti. Pooltevahelised suhted on lõppenud jäädavalt, kohtuväline lahutamine on kokkuleppe puudumisel võimatu. Alaealisi lapsi pooltel ei ole.

Tsiviilasi nr 2-19-3595 Kostja leiab oma kirjalikus vastuses, et abielu on lõppenud 2012.aastal. Pärast lahkukolimist on 2013.aastal olnud ühiseid üritusi, kuid abielul perspektiivi ei ole. Kostja on ise korduvalt palunud lahutust kohtuväliselt, kuid hageja ei ole sellele reageerinud ja halvustab kostja uut peret. Pooltel on abielu jooksul olnud tülisid ja leppimisi. Kohus kuulas hageja 17.04.2019 kohtus isiklikult ära. Ta jäi oma hagiavalduse juurde ega pidanud leppimist võimalikuks. Kui kostja ongi pakkunud abielu lahutamist kohtuväliselt, on need teated olnud lühikese etteteatamistähtajaga. Menetluskuludena kantud riigilõivu oli hageja nõus enda kanda jätma. Kostja kuulati kohtu poolt isiklikult ära 21.05.2019. Ta nõustus abielu lahutamisega, kinnitas, et ühiseid alaealisi lapsi pooltel ei ole. Leppimist ei pidanud kostja võimalikuks ning palus menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud eraldi vähemalt kaks aastat (PKS § 67 lg 2). Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik (PKS § 67 lg 3). Kohus, kuulanud ära poolte seletused, leiab, et nende abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja neid ei saa taastada, pealegi ei soovi pooled ise seda. Pooled on elanud lahus juba seitse aastat, kostjal on uus pere ja laps. Seega rahuldab kohus hagi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud hagilises abieluasjas jätta poolte endi kanda. Muul viisil menetluskulude jagamist ei ole pooled taotlenud. Teadaolevaks ainsaks menetluskuluks on hageja tasutud riigilõiv.