Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Liina Naaber-Kivisoo
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. mai 2019, Narva
Tsiviilasja number
2-19-5826
Tsiviilasi
A B A hagi A A vastu abielu lahutamise nõudes
Menetlusosalised esindajad
ja
Asja läbivaatamine
nende Hageja: A B A (sünniaeg: XXX) Hageja lepinguline esindaja: advokaat Birje Kalmus (epost: XXX) Kostja: A A (IK XXX) 15.05.2019 kohtuistungil
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
A B A esitas Viru Maakohtule 16.04.2019 A A vastu hagi, milles palub lahutada poolte abielu. Hagiavaldusest ja sellele lisatud tõenditest nähtub, et poolte abielu sõlmiti 25.01.2013 Iirimaal (registreerimisnumber 1675470). Hageja ja kostja elavad alates märtsist 2016.a lahus, mil kostja kolis tagasi Eestisse. Käesoleval ajal elab hageja Iirimaal ning kostja elab Eestis. Abikaasade viimane ühine elukoht oli Iirimaal. Mõlemad abikaasad on praeguseks hetkeks oma eluga edasi liikunud. Hageja ja kostja elavad erinevates riikides ning hagejale teadaolevalt on nii hagejal kui kostjal uus elukaaslane. Hagejal ja kostjal ei ole ühiseid lapsi. Hageja ei soovi ühisvara jagada, kuna abikaasad on lahku kolides oma ühisvara juba jaganud. 15.05.2019 toimunud kohtuistungil kinnitas kostja, et on lahutusega nõus ja ei soovinud leppimisaega. Kuna hageja elab Iirimaal, siis ei olnud kohtul võimalik teda vahetult ära kuulata, kuid hageja esitas kohtule isiklikult allkirjastatud ja notariaalselt kinnitatud kinnituse, milles hageja palub oma abielu lahutada. Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused Kohus, tutvudes hageja allkirjastatud kinnitusega, kuulanud ära kostja ja tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Asja materjalidele lisatud abielutõendi kohaselt on poolte abielu sõlmitud 25.01.2013 (registreerimisnumber 1675470), seda tõendab Iirimaa registripidaja poolt väljastatud abielutunnistus. Hagiavalduse kohaselt palub hageja poolte abielu lahutada. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 3 kohaselt võib kohus anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Toimiku materjalidest nähtub, et poolte abielulised suhted on lõppenud, hageja ei soovi abielu jätkata ega abielulisi suhteid taastada. Pooled elavad eraldi. Kostja on nõus abielu lahutama. Kohus leiab, et lähtuvalt poolte soovist ei ole asjakohane anda pooltele leppimisaega. Kohus on seisukohal, et käesoleva menetluse käigus on leidnud tõendamist, et poolte abielulised suhted on lõppenud, poolte kindel soov on abielu lahutada, abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning poolte arvates ei ole võimalik poolte abielusuhteid taastada. Kohtu hinnangul ei ole abielu jätkamine võimalik, kui abikaasad ei soovi abielu jätkamist ega abielusuhete taastamist. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit ning abielu ei ole võimalik säilitada ilma poolte vastava taheta. Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et pooltel puudub tahe abielu jätkamiseks, ei saa kohus sundida neid abielu jätkama. Eeltoodust tulenevalt asub
kohus seisukohale, et poolte abielusuhete taastamine ei ole võimalik ega mõistlik poolte sellekohase soovi puudumise tõttu ning poolte abielu tuleb lahutada.
Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jätab kohus seega poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.