lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-2938/10

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 22.09.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-2938/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.09.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1192
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PKS § 31 lg 1TsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 371 lg 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 667 lg 2Määruskaebuse lahendamineTsÜS § 87Seadusega vastuolus olev tehing

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
2-20-4382/35Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium04.02.20222-15-2515/74Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium26.06.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-15-2938

Määruse tegemise aeg ja koht

22.09.2015, Tallinn

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots

Kohtuasi

EZ hagi MZ vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 3.07.2015 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad

EZ määruskaebus Hageja EZ (ik XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XXX X-X XXXXX XXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Eerik Entsik ja advokaat Mari-Liis Mets Kostja MZ (ik

XXXXXXXXXXX,

elukoht

XXXXXXXXX

XX

XXXXX

XXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.Tühistada Harju Maakohtu 3.07.2015 määrus ja saata asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
Määruse peale määruskaebust esitada ei saa. Asjaolud
1.25.02.2015 esitas EZ (hageja) Harju Maakohtule hagi MZ (kostja) vastu võlgnevuse 395 479 euro 60 sendi ja viivise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 1.12.2014 BM kui nõude loovutaja (kinkija) ning hageja kui nõude omandaja nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt kinkija loovutas hagejale 1.12.2014 taganemisavalduse alusel tekkinud nõude kostja vastu summas 500 000 eurot. 1.12.2014 taganemisavalduse alusel kinkija taganes 16.02.2009 kinkija, LM (kinkija abikaasa) ja kostja vahel sõlmitud XXXXXXXXX XX kinnistu kinkelepingust, isikliku kasutusõiguse koormamise lepingust ning asjaõiguslepingutest.
2.27.02.2015 küsis maakohus kostjalt seisukohta hagi menetlusse võtmise lahendamiseks.
3.Kostja palus jätta hagi menetlusse võtmata. Kinkelepinguga leppisid kostja ja tema isa kokku, et elamu jääb nende kaasvaldusesse kuni isikliku kasutusõiguse lõppemiseni. Selline tingimus on täidetud. Kostja on kinnistu võõrandanud oma emale, LM-le, 20.02.2013. Vastavalt asjaõigusseaduse § 227 lg-le 1 säilis kinnisasja võõrandamisel BM isiklik kasutusõigus. Kui kostja kinnisasja võõrandas, läks nii talumiskohustus kui kohustus isikliku kasutusõiguse teostamist võimaldada üle uuele omanikule. Hagi ei ole esitatud kohase kostja vastu.
4.30.04.2015 määrusega kohustas kohus hagejat hagi aluseks olevaid asjaolusid täpsustama ja esitama kostja vastuse osas seisukoht.
5.Hageja selgitas, et kinkija ja praegune XXXXXXXXX XX kinnisasja omanik, LM, olid abielus alates 22.05.1980 kuni 11.09.2013.
6.2.06.2015 e-kirjas palus kohus hagejal esitada omapoolne seisukoht nõude loovutamise lepingu kehtivuse osas ja juhul, kui loovutamine on kehtiv, siis täiendavalt selgitada 16.02.2009 kinkelepingu sõlmimise eesmärki.
7.Hageja selgitas, et kinkija ja LM ei olnud abielus 1.12.2014, mil kinkija taganes 16.02.2009 kinnistu kinkelepingust, omandas taganemiskohustusest tuleneva rahalise nõude kostja vastu ja sõlmis hagejaga nõude loovutamise lepingu. Taganemisavalduse alusel tekkinud nõue kostja vastu ei muutunud ühisvaraks ning vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 31 lg-le 1 ei olnud vajalik abikaasalt nõusolekut küsida. Kinkelepingu eesmärgiks oli teha kingitus oma tütrele. Maakohtu määrus
8.Maakohus keeldus 3.07.2015 määrusega hagi menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel ja jättis menetluskulud hageja kanda TsMS § 168 lg 1 alusel. Hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks, samuti ei ole hagiga võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. 16.02.2009 sõlmisid kinkija, LM ja kostja XXXXXXXXX XX, Tallinn asuva kinnistu kinkelepingu, isikliku kasutusõigusega koormamise lepingu ja asjaõiguslepingud. Lepingu objektiks olev kinnistu kuulus kinkija ja LM ühisvara hulka (abielu lahutati 11.09.2013). 1.12.2014 taganemisavalduse alusel taganes kinkija kinkelepingust, isikliku kasutusõiguse koormamise lepingust ja asjaõiguslepingutest. Samal kuupäeval sõlmis kinkija hagejaga nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt kinkija loovutas hagejale taganemisavalduse alusel tekkinud nõude kostja vastu summas 500 000 eurot. Seega loovutas kinkija hagejale nõude, mis tuleneb 16.02.2009 kinkelepingust, millega kingiti kostjale kinkija ja LM ühisvarasse kuulunud kinnistu. Kuna kinkelepingu objekt ei kuulunud kinkija ainuomandisse, ei saa kinkija kinkelepingust taganemisel vastavat ühisvara puudutavat nõuet ilma LM nõusolekuta edasi loovutada. Kuna kinge on tasuta leping, on sellest taganemise põhiliseks tagajärjeks kingisaaja kohustus lepingu järgi saadu välja anda (võlaõigusseaduse § 268 lg 1). Seega on kinkijal juhul, kui kinkelepingust taganemine kehtib, võlaõiguslik nõue kingisaaja vastu, et see kannaks talle tagasi omandi kinnisasjale (vt Riigikohtu 1.12.2005 lahend nr 3-2-1-129-05, p 17). Kinkija nõue on taganemise korral suunatud omandi tagasikandmisele.

Eeltoodust tulenevalt on kinkija ja LM kinkinud edasi ühisomandisse kuulunud kinnisasja. Seetõttu on kinkelepingu taganemisnõude loovutamise õigustatud osapoolteks kinkija ja LM koos. Kuna asja materjalidest nähtuvalt ei ole LM andnud nõusolekut 1.12.2014 nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks, on nimetatud leping PKS § 31 lg 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87 alusel tühine ning kinkelepingu taganemisest tulenevat nõuet ei ole hagejale edasi loovutatud. Seaduse mõtteks ei saa olla lubatud selline skeem, et kui üks abikaasadest taganeb kinkelepingust, mille esemeks oli abikaasade ühisvaraks olev kinnisasi, muutub see taganemise tagajärjel selle isiku lahusvaraks, kes taganeb kinkelepingust (kui pooled on taganemise ajal lahutatud). Hagi menetlusse võtmisest keeldumine TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel teenib TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse eesmärki lahendada tsiviilasi võimalikult väikeste kuludega. Määruskaebus

9.Hageja palus maakohtu määrus tühistada ja saata asi maakohtule uueks lahendamiseks. Kaebuse kohaselt ei eksisteeri TsMS § 371 lg 2 p-s 2 sätestatud õiguslikku alust hagi menetlusse võtmata jätmiseks. Võlgnevuse nõue on esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ja huvi kaitseks ning eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Hagiga on võimalik saavutada taotletavat eesmärki. Kohtul on TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest keeldumisel kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning kui tegemist on keeruka õigusliku küsimusega, tuleb eelistada hagi menetlusse võtmist ning keeruka õigusliku küsimuse täiendavat analüüsimist (vt Riigikohtu 31.01.2008 lahend nr 3-2-1-134-07 ja 5.06.2007 lahend nr 3-2-1-56-07). Maakohus ei ole täitnud kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustust ning on kergekäeliselt jätnud võlanõude menetlusse võtmata. Kohus asus õigusvastaselt hindama tõendeid ja lahendas asja sisuliselt, rikkudes menetlusõiguse norme ja tsiviilkohtumenetluse võistlevuse põhimõtet. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid ega lahendada asja omaalgatuslikult sisuliselt. Hageja kaebeõiguse piiramine on oluliselt vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 15 lg 1 esimesest lausest tuleneva igaühe põhiõiguse ja –vabadusega kohtusse pöördumiseks. Menetluse edasine käik
10.Kostja vaidles kaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
11.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
12.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu 3.07.2015 määrus tuleb tühistada TsMS § 667 lg 2 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Hagiavaldus tuleb saata tagasi maakohtule menetlusse võtmise toimingute tegemiseks. Ringkonnakohtu arvates tegutses maakohus ennatlikult, jättes TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hageja nõude kostja vastu menetlusse võtmata. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel põhjusel, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks, samuti ei ole hagiga võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Maakohus asus seisukohale, et 1.12.2014 nõude loovutamise leping, mille kohaselt BM

loovutas hagejale taganemisavalduse alusel tekkinud nõude kostja vastu summas 500 000 eurot, on PKS § 31 lg 1 ja TsÜS § 87 alusel tühine ning kinkelepingu taganemisest tulenevat nõuet ei ole hagejale edasi loovutatud. Kuigi kohtul on hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus, on Riigikohus korduvalt selgitanud, et TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamisel ja asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa kohus hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt (vt nt 9.10.2013 lahend nr 3-2-1-9513, 2.05.2012 lahend nr 3-2-1-31-12, p-d 12-13). Praegusel juhul on maakohus andnud hinnangu 16.02.2009 kinnistu kinkelepingule, 1.12.2014 kinkelepingust taganemisavaldusele ja 1.12.2014 nõude loovutamise lepingule. Ringkonnakohus leiab, et tegemist ei ole hagiga, mille esitamine oleks õiguslikult võimatu, mistõttu ei olnud maakohtul võimalik hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi keelduda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja