Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Angelina Abol
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. mai 2019, Narva
Tsiviilasja number
2-19-2569
Tsiviilasi
A P hagi A P vastu abielu lahutamise nõudes
Menetlusosalised esindajad Asja läbivaatamine
ja
nende Hageja: A P (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX) Kostja: A P (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX) 09.04.2019 kohtuistungil, kostja ärakuulamine 16.04.2019
teatas, et ei ole hagiga nõus, soovis istungile tulla 16.04.2019. Kohus määras, et kostja tuleb kohtuistungile 16.04.2019. Kuivõrd ka 16.04.2019 kohtuistungile kostja ei ilmunud, helistas kohus kostjale ning kuulas ta telefoni teel ära. Kostja teatas, et tervisliku seisundi tõttu ta siiski 16.04.2019 istungile tulla ei saanud. Kostja ei ole hagiga nõus, soovib abielusuhete taastamist. Pooled on eraldi elanud 3-4 kuud, s.o ajast, mil kostjal tekkisid probleemid tervisega. Kostja elab Pärnus, hageja Sillamäel. Hageja on kostjale saatnud poolte ühisest lapsest pilte. Pooltel ühisvara ei ole. Kostja soovib leppimisaega. Kohus andis pooltele leppimiseks aega kuni 17.05.2019. Kohus selgitas ka, et kui hageja ei võta hagi tagasi kuni 17.05.2019, teeb kohus käesolevas tsiviilasjas lahendi 21.05.2019. Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused Kohus, kuulanud hageja ja kostja ära ja tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Asja materjalidele lisatud abielutõendi kohaselt on poolte abielu sõlmitud 13.06.2018 Tallinna Perekonnaseisuametis. Hagiavalduse kohaselt palub hageja poolte abielu lahutada. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 3 kohaselt peab kohus võtma tarvitusele abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Toimiku materjalidest ja hageja poolt 09.04.2019 kohtuistungil antud seletustest nähtub, et poolte abielulised suhted on lõppenud, hageja ei soovi abielu jätkata ega abielulisi suhteid taastada. Hageja leppimisaega ei soovi. Kostja avaldas 09.04.2019 ja 16.04.2019, et ta ei ole abielu lahutamisega nõus, soovis leppimisaega. Kohus määras pooltele leppimiseks aega kuni 17.05.2019. Kuivõrd hageja kohtu poolt määratud ajaks hagi tagasi ei võtnud, asub kohus seisukohale, et abielu tuleb lahutada. Kohus on seisukohal, et käesoleva menetluse käigus on leidnud tõendamist, et poolte abielulised suhted on lõppenud, hageja kindel soov on abielu lahutada, abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning hageja arvates ei ole võimalik poolte abielusuhteid taastada. Kohtu hinnangul ei ole abielu jätkamine võimalik, kui pooled või üks abikaasadest ei soovi abielu jätkamist ega abielusuhete taastamist. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit ning abielu ei ole võimalik säilitada ilma poolte vastava taheta. Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et hagejal puudub tahe abielu jätkamiseks, ei saa kohus sundida hagejat abielu jätkama. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhete taastamine ei ole võimalik ega mõistlik hageja sellekohase soovi puudumise tõttu ning poolte abielu tuleb lahutada.
Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Viru Maakohtu 12.03.2019 määrusega anti hagejale käesolevas tsiviilasjas menetlusabi - hageja vabastati riigilõivu tasumisest kohustuseta hüvitada menetlusabi kulud. Tulenevalt TsMS § 190 lg 3 järgi menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 3 6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus ei mõista kostjalt menetluskulud riigituludesse, kuna TsMS § 164 lg 1 tulenevalt tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hageja menetlusabiga seotud kulud (s.o riigilõiv summas 100.00 eurot) jätab kohus seega riigi kanda. Muud menetluskulud jätab kohus kulusid kandnud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.