Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
2-18-3351 7. mai 2019, Narva
Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
S Ai (A) hagi E C vastu abielulahutuse nõudes 3 500 € Hageja: S A (sünniaeg xxxxx, isikukood xxxxx) Kostja: E (isanimi A) C (sünniaeg xxxxx, isikukood xxxxx) Hagimenetlus 07.05.2019, kirjalikus menetluses, kohtuistungit pidamata
Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
Tamara Šabarova
Kohtuotsuse peale on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või
Tsiviilasi nr 2-18-3351
riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja on 2. märtsil 2018 esitatud Viru Maakohtule hagiavalduse abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt 9 kuu tagasi kolis kostja Venemaale ning teatas hagejale, et tagasi enam ei tule. Seoses sellega on abikaasade suhted on pöördumatult lõppenud ning perekonna taastamine ja säilimine ei ole võimalik.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi lühend TsMS) § 122 lg 1 näeb ette, et tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3 500 eurot, kui käesoleva paragrahvi lõikes 11 ei ole ette nähtud teisiti. Abielu lahutamise nõue on mittevaraline nõue ja TsMS § 132 lg-s 11 ei ole sätestatud teisiti ning seega antud asja hagihind moodustab 3500 eurot.
Kohus kuulas hageja ära telefonitsi 25. aprillil 2019 (tl 60). Hageja palus kuulata teda ära ja teha kohtuotsust võimalikult kiiresti. Hageja toetas haginõuet ja põhjendusi, palus lahutada abielu. Kostjaga lõppesid igasugused, s.h abielulised, suhted 2017. a suvest. Kostja alaliselt elab Venemaal ning on hagejale teatanud, et Eestisse enam ei tule. Abielulised suhted on pöördumatult lõppenud, neid taastada enam ei saa, leppimisaega ei soovi. Abielludes ei muutnud hageja perekonnanime. Kohus kuulas kostja ära telefoni teel 25. aprillil 2019 (tl 58). Kostja seletas kohtule, et sai kohtudokumendid isiklikult kätte 22. aprillil 2019 Viru Maakohtu Narva kohtumaja kohtukantseleis (tl 55, 56) ja on nendega tutvunud. Kohtu küsimustele vastas kostja, et on abielu lahutamisega nõus. Pooled ei ela koos 2017. a suvest, ligikaudu juunist, kui kostja on Eestist lahkunud. Kostja Eestisse naasta ei soovi. Abikaasadel ühist last ei ole. Abielludes ei muutnud kostja oma perekonnanime. Kostja ka leiab, et abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ja neid taastada võimalik pole. Leppimisaega kostja ei soovi. Kostja palus asja läbivaatamist tema osavõtuta, kuna elab Venemaal, on tööga hõivatud. Kostja üürib korterit ning selleks, et tasuda selle eest, tuleb tal rohkesti tööd teha. Selle tõttu ei saa ta ilmuda kohtusse ja palub vaadata asja sisuliselt ilma tema osavõtuta. Kohtudokumendid palub kostja edastada e-postile xxxxx, vene keeles.
Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, kuulanud ära poolte seletused, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi lühend TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Poolte abielu, mille lahutamist nõuab hageja, on registreeritud Ida-Viru Maavalitsuse (Narva) poolt (Eesti Vabariik) xxxxx, abieluakti kanne nr xxxxx (tl 5). 2(4)
Tsiviilasi nr 2-18-3351
Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi lühend PKS) § 65 lg-le 1 abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Hageja esitas hagi abielu lahutamise nõudes oma abikaasa vastu. Mõlemad pooled seletasid, et nende abielulised suhted lõppesid 2017. a suvel, kostja täpsustas, et juunis. Kohus järeldab, et poolte abielulised suhted on lõppenud hiljemalt 2017. aasta juunis. Sellest ajast elab hageja alaliselt Eestis, kostja aga Venemaal. Vastavalt PKS § 63 abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse. PKS § 67 lg-st 1 tulenevalt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi ning sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Vastavalt PKS §-s 7 sätestatud mõttele peab abiellumiseks olema mõlema abikaasa tahe ning kohus leiab, et abielu jätkamiseks peab ka olema mõlema abikaasa tahe. Kohus on seisukohal, et käesoleva menetluse käigus on leidnud tõendamist, et poolte abielulised suhted on lõppenud peaaegu kaks aastat tagasi, poolte kindel soov on abielu lahutada, abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning poolte arvates ei ole võimalik poolte abielusuhteid taastada. Kohus eeldab abielusuhete lõppemist lähtudes PKS § 67 lg-st 2. Kohtu hinnangul ei ole abielu jätkamine võimalik, kui abikaasad ei soovi abielu jätkamist ega abielusuhete taastamist. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit ning abielu ei ole võimalik säilitada ilma poolte vastava taheta. Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et pooltel puudub tahe abielu jätkamiseks, ei saa kohus sundida neid abielu jätkama. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhete taastamine ei ole võimalik ega mõistlik poolte sellekohase soovi puudumise tõttu ning poolte abielu tuleb lahutada. Vastavalt nimeseaduse § 11 lg-le 1 võib abielu lahutamisel kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Pooled ei muutunud abielu sõlmimisel oma perekonnanimed. Vastavalt PKS § 66 p-le 2 lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kohus ei nõua menetluskulude nimekirja, kuna poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda ning seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. Kohus jättis 3(4)
Tsiviilasi nr 2-18-3351
menetlusosaliste menetluskulud poolte endi kanda ja seega menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohtuotsuse saatmine Vastavalt TsMS § 455 lg 2 saadab kohus jõustunud kohtuotsuse Narva linnakantseleisse abielulahutuse kande tegemiseks rahvastikuregistrisse. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.