2-14-62513/13 - Muud - Muud hagiasjad - Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja - lahend.ee

1.Välja mõista M T( KÜ Suuresilla (registrikood 80024500, asukoht Kihelkonna mnt 1/Aia 66a 93812 Kuressaare) kasuks põhivõlg 3304.62 eurot ning viivis 1489.94 eurot. 2. Kohustada M T võõrandama täitemenetluse korras temale kuuluv korteriomand, mis on kantud kinnistusraamatusse registriosa numbriga XXXXXXXXX mis moodustab 685/43454 mõttelist osa Saare maakonnas Kuressaare linnas Aia tn 66a/Kihelkonna mnt 1 asuvast maatükist (katastritunnus XXXXXXXXX, pindala 5856 m2, sihtotstarve elamumaa 95%, ärimaa 5%) ja reaalosana korter nr X, mille üldpind on 68,50 m2. 3. Jätta menetluskulud kostja kanda. Hagi aluseks olevate faktiliste asjaolude kohaselt kostja M Ton XXXXXXXX omanik, mille kohta on avatud Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr. XXXXXXXXX, mis moodustab 685/43454 mõttelist osa kinnistust XXXXXXXX (lisa 1). Korteriomandi reaalosa suuruseks on 68,50 m2. Elamus XXXXXXXX on loodud korteriomandite eseme osaks oleva ehitise ja maatüki mõtteliste osade ühise majandamise ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamise eesmärgil Korteriühistu Suuresilla (registrikood 80024500) (lisad 2 ja 3). Eelduseks, et kostjal oleks kohustus tasuda korteriühistu majandamiskulude eest, on kostja kuulumine korteriühistu liikmete hulka. Kostja on korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikuna ning vastavalt korteriühistu liikmete nimekirjale KÜ Suuresilla liige (lisa 4). Korteriühistu 29.09.2008. a. üldkoosolekul kinnitati hooldustasu suuruseks suveperioodidel 0,26 eurot (4 krooni) ja talveperioodil 0,13 eurot (2 krooni) ühes kuus ühe ruutmeetri kohta (lisa 5). Samal koosolekul otsustati, et käterätikuivatit omavate korteriomanike tasu suuruseks on käterätikuivati soojendamise eest suveperioodil maksimaalselt 10,23 eurot (160 krooni) ja talveperioodil maksimaalselt 7,03 eurot (110 krooni). Korteriühistu 17.07.2013.a üldkoosolekul otsustati korteriühistu juhatuse esimehele maksta kompensatsiooni 2 eurot iga korteri kohta kuus, mis lisandub hooldustasule (lisa 6). Korteriühistu 21.08.2013.a üldkoosolekul otsustati hakata koguma makseid remondifondi ning makse suuruseks määrati 0,30 eurot ühe ruutmeetri kohta (lisa 7). Remondifondi makseid hakati koguma alates aprillist 2014.a. Korteriühistu 24.10.2013 üldkoosolekul otsustati teostada keldrite horisontaalveetorustiku rekonstrueerimine ning kinnitati tasu suuruseks 3,85 eurot ruutmeetri kohta (lisa 8). Kommunaalteenuste eest tasutakse vastavalt tarbimisele. Seega on kostjal kohustus tasuda hoolduskulude, remondifondi ning horisontaal-veetorustiku rekonstrueerimise maksete eest vastavalt koosoleku poolt kinnitatud hindadele, kommunaalkulude eest vastavalt tarbimisele. Kostja ei ole enda kohustusi täitnud. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja võlgnevus kokku 3304.62 eurot (lisad 9 ja 10). Alates 1. jaanuarist 2011.a on kostjale esitatud arveid kokku summas 3304.62 eurot, millest kostja ei ole midagi tasunud. Hageja on arvestanud kostjale viivist perioodi eest jaanuar 2011.

2-14-62513 a. kuni novembrini 2014. a kooskõlas KÜS § 7 lg-ga 4 0,07% päevas kokku summas 1489.94 eurot. Viivise arvestus on toodud lisas 10. 15.05.2014 toimunud korteriühistu üldkoosolekul võtsid hageja liikmed vastu otsuse esitada kostjale korteriomandi võõrandamise nõue ning kohustada kostjat võõrandama korteriomand hiljemalt 15.10.2014 (lisa 11). Nimetatud üldkoosoleku otsus koos juhatuse koosoleku protokollidega ja nõudekirjaga edastati kostjale e-posti teel 22.08.2014 (lisa 12). Kostja üldkoosoleku otsust vaidlustanud ei ole ega ole ka korteriomandit võõrandanud. Kostja võlgnevus ületab mitmekordselt kolme kuu võlgnevuse. Hagi õiguslik alus. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Korteriomandiseadus § 13 lg 1 on sätestatud, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Asjaõigusseaduse § 75 lg 1 järgi kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kulutusi. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1 kohaselt majandamiskulud on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Seega KÜS§ 13 lg 4 ja § 151 lg 1 kohaselt on kostja kohustatud võtma igakuuliselt osa nii elamu majandamiseks tehtud vajalike kulude kandmisest kui tasuma kommunaalteenuste ning hageja poolt talle osutatud muude teenuste eest. Kostja ei ole tasunud korteriomandi majandamiskulude eest alates jaanuarist 2011. Käesoleva hagiavalduse esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale 3304.62 eurot. Hageja ettepanekud võlgnevuse vabatahtlikuks tasumiseks on jäänud tähelepanuta. Asjaolu, et kostja ei ole nõuetekohaselt maksnud hagejale elamu majandamiskulusid ja tasunud osutatud teenuste eest annab tunnistust, et kostja on rikkunud seadusest (KÜS) tulenevaid rahalisi kohustusi. KÜS § 7 lg 4 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hagiavalduse esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivise kogusummaks 1489.94 eurot. Korteriomandiseaduse (KOS) § 14 lg-test 1 ja 2 tulenevalt, kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühistusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandaks. Hageja on võõrandamisnõude esitanud KOS § 14 lg 2 p 2 alusel, s.t. et võõrandamisnõude saab esitada, kui korteriomanik on vähemalt kuue kuu majandamiskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu. Kostja võlg ületab seaduses sätestatud võlgnevuse perioodi. Korteriühistu kui elamu valitseja on kokku kutsunud korteriomanike koosoleku KOS §-s 14 sätestatud korteri võõrandamiskohustuste rakendamiseks. Kostjale on antud tähtaeg korteriomandi võõrandamiseks, kuid kostja ei ole seda teinud. Seega on täidetud korteriomandi võõrandamise nõude eeldused. Vastavalt KOS § 14 lg-le 5 saab võõrandamise nõude esitada ka valitseja, kelleks hageja on. Samale seisukohale on Riigikohus asunud oma

4.Asjas on tuvastamist leidnud järgmised asjaolud: - kostja M Ton XXXX korteri nr. Xomanik, mille kohta on avatud Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr. XXXXXXXXX, mis moodustab 685/43454 mõttelist osa kinnistust XXXXX/t.l. 5/. Korteriomandi reaalosa suuruseks on 68,50 m2; - Elamus XXXXXXXXXXX on loodud korteriomandite eseme osaks oleva ehitise ja maatüki mõtteliste osade ühise majandamise ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamise eesmärgil Korteriühistu Suuresilla (registrikood 80024500) /t.l. 6; 7-8/; - Eelduseks, et kostjal oleks kohustus tasuda korteriühistu majandamiskulude eest, on kostja kuulumine korteriühistu liikmete hulka. Kostja on korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikuna ning vastavalt korteriühistu liikmete nimekirjale KÜ Suuresilla liige /t.l. 9/; - Korteriühistu 29.09.2008. a. üldkoosolekul kinnitati hooldustasu suuruseks suveperioodidel 0,26 eurot (4 krooni) ja talveperioodil 0,13 eurot (2 krooni) ühes kuus ühe ruutmeetri kohta /t.l. 10-11/. Samal koosolekul otsustati, et käterätikuivatit omavate korteriomanike tasu suuruseks on käterätikuivati soojendamise eest suveperioodil maksimaalselt 10,23 eurot (160 krooni) ja talveperioodil maksimaalselt 7,03 eurot (110 krooni); - Korteriühistu 17.07.2013.a üldkoosolekul otsustati korteriühistu juhatuse esimehele maksta kompensatsiooni 2 eurot iga korteri kohta kuus, mis lisandub hooldustasule /t.l. 12-13/; - Korteriühistu 21.08.2013.a üldkoosolekul otsustati hakata koguma makseid remondifondi ning makse suuruseks määrati 0,30 eurot ühe ruutmeetri kohta /t.l. 14-16/. Remondifondi makseid hakati koguma alates aprillist 2014.a.; - Korteriühistu 24.10.2013 üldkoosolekul otsustati teostada keldrite horisontaal-veetorustiku rekonstrueerimine ning kinnitati tasu suuruseks 3,85 eurot ruutmeetri kohta /t.l. 17-19/; - Kommunaalteenuste eest tasutakse vastavalt tarbimisele. Seega on kostjal korteriühistu liikmena kohustus tasuda hoolduskulude, remondifondi ning horisontaal-veetorustiku rekonstrueerimise maksete eest vastavalt korteriühistu üldkoosoleku poolt kinnitatud hindadele ja kommunaalkulude eest vastavalt tarbimisele. Kostja ei ole enda kohustusi täitnud. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja võlgnevus kokku 3304.62 eurot /t.l. 44/. Alates 1. jaanuarist 2011.a on kostjale esitatud arveid kokku summas 3304.62 eurot, millest kostja ei ole midagi tasunud /t.l. 20-43/. Hageja on arvestanud kostjale viivist perioodi eest jaanuar 2011. a. kuni novembrini 2014. a kooskõlas KÜS § 7 lgga 4 0,07% päevas kokku summas 1489.94 eurot. Viivise arvestus on toodud t.l. 44. - 15.05.2014 toimunud korteriühistu üldkoosolekul võtsid hageja liikmed vastu otsuse esitada kostjale korteriomandi võõrandamise nõue ning kohustada kostjat võõrandama korteriomand

5.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Korteriomandiseadus § 13 lg 1 on sätestatud, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Asjaõigusseaduse § 75 lg 1 järgi kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kulutusi. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1 kohaselt majandamiskulud on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Seega KÜS § 13 lg 4 ja § 151 lg 1 kohaselt on kostja kohustatud võtma igakuuliselt osa nii elamu majandamiseks tehtud vajalike kulude kandmisest kui tasuma kommunaalteenuste ning hageja poolt talle osutatud muude teenuste eest. Kostja ei ole tasunud korteriomandi majandamiskulude eest alates jaanuarist 2011. Käesoleva hagiavalduse esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale 3304.62 eurot. Hageja ettepanekud võlgnevuse vabatahtlikuks tasumiseks on jäänud kostja poolt tähelepanuta. Asjaolu, et kostja ei ole nõuetekohaselt maksnud hagejale elamu majandamiskulusid ja tasunud osutatud teenuste eest annab tunnistust, et kostja on rikkunud seadusest (KÜS) tulenevaid rahalisi kohustusi. KÜS § 7 lg 4 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hagiavalduse esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivise kogusummaks 1489.94 eurot. Korteriomandiseaduse (KOS) § 14 lg-test 1 ja 2 tulenevalt, kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühistusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandaks. Hageja on võõrandamisnõude esitanud KOS § 14 lg 2 p 2 alusel, s.t. et võõrandamisnõude saab esitada, kui korteriomanik on vähemalt kuue kuu majandamiskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu. Kostja võlg ületab seaduses sätestatud võlgnevuse perioodi. Korteriühistu kui elamu valitseja on kokku kutsunud korteriomanike koosoleku KOS §-s 14 sätestatud korteri võõrandamiskohustuste rakendamiseks. Kostjale on antud tähtaeg korteriomandi võõrandamiseks, kuid kostja ei ole seda teinud. Seega on täidetud korteriomandi võõrandamise nõude eeldused. Vastavalt KOS § 14 lg-le 5 saab võõrandamise nõude esitada ka valitseja, kelleks hageja on. Samale seisukohale on Riigikohus asunud oma lahendites 3-2-1-05, 3-2-1-107-06 ja nr 3-2-1-110-07. Kuna kostja ei ole vabatahtlikult korteriomandit võõrandanud, tuleb kohtuotsust täita KOS § 14 lg 6 alusel täitemenetluse seadustiku alusel.