Viru Maakohus
Kohtunik
Maido Roots
Kohtuotsuse teatavaks tegemise aeg ja koht
11.04.2019.a. Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8 Rakvere
Tsiviilasja number
2-18-15803
Tsiviilasi
A K hagi A K vastu elatise nõudes
Menetlusosalised, esindajad
Hageja: A K (isikukood: XXX) Hageja seaduslik esindaja: O K (isikukood: XXX) Hageja lepinguline esindaja: Jana Tanissaar Kostja: A K (isikukood: XXX) Kostja lepinguline esindaja: Jana Kaup
Hagi hind
4000.- eurot
Kohtuistungite toimumise ajad
19.02.2019.a., 12.03.2019.a.
Hagi rahuldada. Mõista kostjalt A K hageja A K kasuks välja elatis alates 01.11.2018.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni summas 250.- eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus. Mõista kostjalt A K hageja A K kasuks välja elatis tagasiulatuvalt perioodi eest aprillist oktoobrini 2018.a., s.o seitsme kuu eest summas 1750.- eurot. Hageja elatis kanda O K pangakontole nr XXX iga kuu kümnendaks kuupäevaks. Jätta menetluskulud kostja kanda. Hagejal ei ole menetluskulusid tekkinud. Kohtuotsus pooltele kätte toimetada.
Edasikaebamise kord: Kohtuotsusele on õigus esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest põhjendatud apellatsioonikaebus Tartu Ringkonnakohtule. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
I Hageja nõuded ja seisukohad. Hageja palub rahuldada hagiavaldus ja mõista kostjalt välja elatis alates 01.11.2018.a. summas 250.- eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni hageja täisealiseks saamiseni. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja elatise võlgnevus 1750.- eurot. Hageja sündis O K ja A K kooselust. Hageja elab koos emaga. Kostja ei maksa tütrele elatist aprillist 2018.a. Kostja ei ole hageja ema meeldetuletustele reageerinud. Hageja soovib kostjalt elatist tagasiulatuvalt seitsme kuu eest summas 1750.- eurot (250 x 7) ning edasiulatuvalt 250.eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Laps käib isa juures maksimaalselt kaks korda kuus ja ilma ööbimiseta. Kui hageja ema on tööl, vaatab hageja järgi tema täiskasvanud vend või vanaema. Kostja elukaaslane käitub hagejaga väga halvasti, suhtub lapsesse halvasti ja ütleb halvasti, millest tingituna hageja enam kostja/isa juures ei käi. Kostja elukaaslane kirjutab hageja esindajale ähvardusi ja kättemaksukirju ja käitub agressiivselt. 400.- eurot, mille kostja hageja ema pangaarvele oktoobri kuus kandis, oli kostja raamatupidaja eksitus ja hageja ema tagastas selle raha talle sularahas. Kostja palus ise, et hageja ema tasuks selle raha autoliisingu katteks. Hageja näol on tegemist erivajadusega lapsega. Hagejal on samuti diagnoositud psoriaas (jalataldadel) ja tal töövõimetus (laps on pärinud haiguse isalt). Hageja vajab pidevat ravi ning tegelikult on hageja väljaminekud palju suuremad, kui elatise miinimum. Seda, et ka kostjal on töövõimetus, on hageja arvestanud ega esitanud elatisnõuet suuremas summas. Lapse tervise parandamiseks on lapse ema teinud ja andnud endast kõik nt viinud soojale maale, käinud spas, soolakambrites jne. Samuti käib hageja muusikakoolis, mille kulutused kannab ainult hageja ema. Olles haiguslehel, käib kostja mitteametlikult tööl ja saab ümbrikupalka. Palk kostjal on hea, sest ta töötab keevitajana. Hageja seaduslik esindaja oli alates 11.06.2018 kuni 14.08.2018.a. haiguslehel, sest tal oli kaks luumurdu, tehti operatsioon. Olles haiguslehel tegi hageja ema kõik selleks, et hageja millestki puudust ei tunneks. Kostja ei ole enne haiguslehte ega siiani hagejale elatist maksnud. Osaline töövõimekaotus (10-90%) on juhul, kui inimene on võimeline tööga elatist teenima, aga ei ole funktsioonihäire tõttu võimeline tegema talle sobivat tööd. Kostja on esitanud pangaväljavõtte, kust nähtub, et tema igakuiseks sissetulekust on võimalik hagejale igakuiselt elatist miinimummääras maksta. Esimesele või ainsale leibkonnaliikmele toimetulekupiiri suurus 150 eurot, igale järgnevale täisealisele liikmele 120 eurot ja igale alaealisele 180 eurot.
Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Kostjal on piisavalt vara, et oma ainukest last üleval pidada. Hageja on nõus sõlmima kostjaga kokkuleppe, kuid vaid tagasiulatuva võla tagasimaksmise osas graafiku alusel. Hageja ei nõua kogu summat ühekordse maksena, vaid kostja võib võla tasuda ositi. Kohtuistungil jäi hageja enda nõude juurde.
II Kostja seisukohad. Kostja palub jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt rahuldada hagi osaliselt, nõudes elatise välja üksnes edasiulatuvalt ning PKS §-s 101 sätestatust väiksemas määras. Kostja peab võimalikuks asja lahendamist kompromissiga tingimusel, et hageja loobub tagasiulatuvalt elatise väljamõistmise nõudest, alates 1. novembrist aga on kostja nõus kompromissi korras tasuma hagejale elatist 100 eurot kuus. Kostja leiab, et esinevad alused kostja vabastamiseks elatise maksmise kohustusest või elatise vähendamiseks alla PKS §-s 101 sätestatud määra. Kostjal on Sotsiaalkindlustusameti 14.12.2016.a. otsusega tuvastatud püsiv töövõimetus 40% töövõime kaotusega kuni 31.12.2018.a. Praegu läbib kostja kordusekspertiisi. Lisaks peab kostja hagejat ka vahetult ülal. Hageja ema töötab Jõhvis kiirabis ning tema graafikujärgsete vahetuste ajal on hageja kostja vahetul ülalpidamisel kostja ja tema elukaaslase juures. Hageja viibib kostja ülalpidamisel keskmiselt 10 päeva kuus. Samuti toimetab kostja hagejat igapäevaselt kooli ja muusikakooli, sh ka neil päevadel, mil hageja on kodus. Kuna kostja on osaliselt töövõimetu ning viibis hiljuti erakorralisel operatsioonil, mille järel on kostja veel praegugi töövõimetuslehel ning kostjal on kõrgendatud vajadus ravimite ja abivahendite järgi ning samuti taastusraviks, siis on kostja varalised võimalused elatise maksmiseks piiratud. Oktoobris ootas kostja Haigekassalt töövõimetushüvitist, kuid nagu selgus, oli hüvitis (umbes 400 eurot) makstud hageja ema pangakontole. Praeguseks ajaks võib poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks ning suurelt osalt vanematelt tuleks jõukohane elatis välja mõista väiksemas ulatuses. Kostja hinnangul kehtivad asjaolud elatise vähendamise kohta ka elatise tagasiulatuva väljamõistmise nõude lahendamisel ning elatise tagasiulatuv väljamõistmine seaks kostja äärmiselt raskesse olukorda. Kostja on seetõttu seisukohal, et elatise tagasiulatuv väljamõistmine ei ole põhjendatud ning vastav nõue tuleks jätta rahuldamata.
III Kohtu seisukoht ja põhjendused. Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja on kostja ja O K ühine alaealine laps. Lisaks hagejale kostjal rohkem alaealisi lapsi pole. Poolte vahel on vaidlus, kas kostjalt on põhjendatud elatise nõudmine hageja kasuks miinimumsummas. Kohus märgib, et nõudes elatist miinimumsumas, ei pea laps enda vajadusi tõendama. Küll aga peab kostja tõendama, et tal ei ole elatist võimalik miinimumsummas tasuda. Kostja on esitanud püsiva töövõimetuse tuvastamise otsuse (tl 23-24), mille kohaselt tekkis kostjal 01.12.2016.a. püsiv töövõimetus, töövõime kaotuse protsendiga 40%. Kostja on esitanud enda pangakonto väljavõtte (tl 25-64), soovides sellega tõendada enda varalist seisundit ja kulutusi. Pangakontolt vahemikus 30.11.2017.a. kuni 30.11.2018.a. nähtuvad nii kostjale kantud töötasu ja pension kui ka tema igapäevased kulutused. Lisaks on kostja esitanud SA T epikriisi, millelt nähtub, et kostja viibis haiglas alates 09.08.2018.a. neli päeva. Kostja lubati kodusele ravile, kuid füüsiliselt raske töö oli kahe kuu kestel vastunäidustatud (tl 65). Töövõimetuslehega vabastati kostja töölt 09.08.2018 kuni 21.08.2018.a. (tl 66). Kostja töövõimet hinnati uuesti Eesti Töötukassa 04.12.2018.a. otsusega. Kostjal tuvastati osaline töövõime. Töövõime on vähenenud perioodil 06.11.2018.a. kuni 05.11.2019.a. (tl 127). Perekonnaseadusest tuleneb kostjale kohustus anda ülalpidamist oma alaealisele lapsele. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. PKS § 102 lg 1 ja 2 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on tõendanud, et tal on tuvastatud osaline töövõime. Samas pole kostja välja toonud ega tõendanud, et töövõime vähenemine on tema sissetulekuid püsivalt vähendanud. Kohus leiab, et ainuüksi töövõimetus ei ole aluseks elatise vähendamisele alla miinimumi, kostjal tuleb näidata, kuidas vastava asjaolu esinemine tema sissetulekuid vähendanud on ja elatise
maksmine seetõttu raskendatud on. Arvestada tuleb alaealise lapse huvide ja vajadustega, sh lapsel tuvastatud puudega ning sellega kaasnevate lisakuludega (tl 102-105), mida pole võimalik vältida. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise miinimumsummas, lisaks tagasiulatuva elatise. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja esindaja on kinnitanud, et hagejal menetluskulud puuduvad. Kohus juhindus kohtuotsuse tegemisel TsMS-i paragrahvidest 441-442.
Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Maido Roots
Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 11.10.2019 kohtuotsusega.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.