lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-112159/16

Võlaõigus

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 13.02.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-24-112159/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
13.02.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2234
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 403Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamineTsMS § 405 lg 1LihtmenetlusTsMS § 638 lg 10, 4, 8Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamineTsMS § 637 lg 1, 2, 21Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alusedVÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 401 lg 1KrediidivahenduslepingVÕS § 4034 lg 7TsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-24-112159/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja29.11.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 13.02.2025, Tallinn Kohtuasja number

2-24-112159

Kohtuasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi A.O vastu võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.11.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

469,48 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja Aktiva Finance Group 10746479), lepinguline esindaja SR

OÜ

(registrikood

Kostja A.O (isikukood XXX) Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Keelduda menetlusse võtmast Aktiva Finance Group OÜ 30.12.2024 apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 29.11.2024 otsuse peale.
2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
3.Toimetada A.O-le käesolev määrus kätte avalikult ning lugeda see talle kätte toimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded määruse väljavõtte ilmumise päevast. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhul
TsMS § 232Tõendite hindamine
TsMS § 317 lg 1Menetlusdokumendi avalik kättetoimetamine
TsMS § 442 lg 10Otsuse sisu

2-24-112159

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 02.04.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A.O-lt (kostja) 386,45 euro saamiseks. Kohus tegi kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 31.05.2024 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 21.06.2024 Harju Maakohtule oma nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis ning palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 299,95 eurot, intressi 26,24 eurot, võlamenetlustasu 15 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 35,30 eurot ja viivise 21% aastas arvestatuna põhivõlalt (299,95 eurolt) alates 21.06.2024 kuni võla täieliku tasumiseni.
2.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid LHV Pank AS (krediidiandja) ja kostja 28.04.2021 krediitkaardi lepingu (leping), mille alusel võimaldas krediidiandja kostjal kasutada pangakaarti kui elektroonilist maksevahendit kindla krediidilimiidi (300 eurot) ulatuses ning kostja kohustus krediidiandjale tagastama kasutatud krediidi summa ja tasuma kasutatud krediidilimiidi eest intressi. Intressimäär lepiti kokku 21% aastas ja 0,06% päevas (dtl 35, hagiavalduses ekslikult märgitud 0,05%). Lepingu krediidi kulukuse määr on 30,18%. Kostja digiallkirjastas lepingu. Leping ja dokumendid olid kättesaadavad e-teeninduses.
2.2.Vastavalt lepingule on kostja kohustatud tasuma kasutatud krediidilimiidi eest intressi ja punkti 5.8 järgi kasutatud krediidilimiidilt arvestatud intress kuulub tasumisele igakuiselt intressi arvestamise aluseks olevale kuule järgneva kuu maksepäeval ehk kümnendal kuupäeval. Lepingu punkti 5.10 järgi debiteerib krediidiandja intressi ja lepingu alusel kliendi poolt krediidiandjale tasumisele kuuluvad tasud kliendi kontolt ilma kliendi täiendavate korraldusteta. Klient on kohustatud tagama, et maksepäeval oleks kontol intressi ja hinnakirjas kehtestatud tasude debiteerimiseks piisavalt vabu rahalisi vahendeid (eurodes).
2.3.Kostja kasutas krediitkaardi krediidilimiiti, sh 28.04.2021–26.03.2023 kasutas ta krediidilimiiti 299,95 eurot, kuid alates 08.12.2021 ei ole kostja krediitkaardile tagasimakseid teinud.
2.4.Krediidiandja saatis kostjale meeldetuletusi võla tasumise kohta 15.08.2023, 21.08.2023 ja 06.10.2023, kuid kostja jättis intressi, viivise ja krediidi summad tasumata. Krediidiandja saatis 13.11.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse ja andis täiendava 14-päevase tähtaja võla tasumiseks. Kostja võlga ei tasunud ja leping loeti üles öelduks 28.11.2023.
2.5.Krediidiandja loovutas 28.12.2023 tal kostja vastu olevad nõuded hagejale. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult.
2.6.Hageja esitas algsest nõudest loobumata ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 403 4 lg 7 kohase nõude ümberarvestuse. Hageja märkis, et kostja sai lepingu alusel krediiti kokku 719,95 eurot ja tegi tagasimakseid kokku 420 eurot. Juhul, kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb kostjal tagastada lepingute alusel saadud 299,95 eurot. Ümberarvestuse kohaselt tuli krediit tagastada hiljemalt 27.11.2023. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlalt (299,95 eurot) kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt. Kostja seisukoht

2-24-112159

3.Maakohus luges kostjale hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatuks 18.08.2024. Hagi ja menetlusse võtmise määrus saadeti ka kohtule teadaolevale kostja e-postiaadressile. Kostja hagile ei vastanud. Maakohtu otsus
4.Maakohus jättis 29.11.2024 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4.1.Maakohus tuvastas, et kostja ja krediidiandja vahel sõlmiti krediidileping VÕS § 401 lg 1 mõttes. Kostja krediidikonto 28.04.2021–28.11.2023 väljavõttega on tõendatud, et kostja sai krediiti kokku 719,95 eurot ja kostja tegi ülekandeid enda arvelduskontolt krediidikontole kokku 420 eurot. Lepingusse märgitud krediidi kulukuse määr jäi sel ajal kehtinud maksimaalse määra (60,27%) piiresse, kuid hageja ei ole hagis välja toonud konkreetseid arvestamise aluseks olevaid määrasid ja tasusid. Hageja ei toonud esile asjaolusid, mille pinnalt oleks maakohus saanud teha järelduse, et krediidiandja täitis vastustundliku laenamise kohustust (VÕS § 4034). VÕS § 4034 lg 7 kohaselt vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral ei võlgne kostja hagejale lepingujärgset intressi, haldustasu, lepingutasu ega muid lepingujärgseid tasusid.
4.2.Maakohus märkis, et hageja väitel tuli lepingu järgi maksta intressi (mida hageja väitel pidi krediidiandja debiteerima iga kuu 10. kuupäeval), samas hageja ei väitnud, et kostjal oleks intressimaksed tasumata terve lepingu kehtivuse perioodi jooksul. 17.09.2024 ümberarvestuses ei ole hageja välja toodud, kui palju on krediidiandja debiteerinud intresside ja muude tasude katteks. Maakohus palus hagejal välja tuua, kui palju on kostja tasunud intressideks ja muudeks lepingutasudeks. Hageja vastas, et hageja on esitanud intressiarvestuse ja muid lepingutasusid kostja tasunud ei ole.
4.3.Hagile on lisatud intressiarvestus 01.07.2023–30.11.2023 kohta, milles intressi on arvestatud hageja väidetud põhivõla jäägilt (299,95 eurot). Leping sõlmiti hageja väitel 28.04.2021, seega ei kajasta tabel seda, kas ja kui palju on intresse arvestatud ja tasutud 28.04.2021–30.06.2023. Hageja selgitas, et krediitkaardi lepingu punkti 5.10 järgi debiteerib pank intressi kliendi kontolt ilma kliendi täiendavate korraldusteta. Hageja ei ole seega esile toonud ega tõendanud, kui palju debiteeriti kostja arvelduskontolt intresse 28.04.2021– 30.06.2023. Kostja tegi krediidikontole oma arvelduskontolt 4 ülekannet mais, novembris ja detsembris 2021. Intresse pidi aga krediidiandja ise debiteerima ja igakuiselt. Seega kajastab krediidikonto väljavõte vaid kostja tehtud ülekandeid krediidi põhiosa katteks, mitte igakuist intresside debiteerimist, mida kajastaks ilmselt kostja arvelduskonto väljavõte, mida aga kohtule esitatud ei ole (kohtule on esitatud kostja arvelduskonto väljavõte lepingu sõlmimise eelse perioodi kohta). Hageja ei ole ka esile toonud lepingu ülesütlemise asjaolude juures, milliste maksetega (maksete kuupäevad, summad) kostja millal viivitusse jäi.
4.4.Seega ei toonud hageja esile kõiki kostja tagasimakseid, seetõttu ei vasta hageja esitatud nõude ümberarvestus VÕS § 4034 lg 7 nõuetele ning sellest tulenevalt on täitmata VÕS § 403 4 lg 7 kohased eeldused hageja nõude rahuldamiseks.
4.5.Täiendavalt märkis maakohus, et maksekäsu kiirmenetluses esitas hageja põhivõla summana 307,95 eurot. Seega on hageja menetluse vältel esitanud erinevaid andmeid põhivõla summa kohta. Riigikohus on märkinud, et hageja võib olla toime pannud kelmuse katse, kui esitas maksekäsu kiirmenetluses kohtule tahtlikult valeandmeid võla suuruse kohta (RKTKm 12.11.2014, 3-2-1-108-14, p 23; RKTKm 05.03.2014, 3-2-1-186-13, p 24).

2-24-112159

4.6.Kuivõrd kohus jättis rahuldamata hageja põhivõla ja intressi nõuded, jäid rahuldamata ka põhivõlalt arvestatud viivise ning põhivõla sissenõudmiskulude hüvitamise nõuded. Apellatsioonkaebus
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
5.1.Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme, rikkus selgitamiskohustust, otsuse põhjendamise kohustust, hindas tõendeid ebaõigesti ja tegi üllatusliku otsuse.
5.2.Maakohus järeldas ebaõigesti, et rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja esitas koos hagiga krediidiandja analüüsi, mis on tehtud konto väljavõtte alusel. Kohus ei märkinud kordagi oma nõuetes, et hageja esitatud selgitused ja konto väljavõte ei ole piisav. Krediidiandja ei rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna hindas kostja laenutaotlust ja kostja esitatud andmeid.
5.3.Juhul, kui kohtule jäi hageja esitatud VÕS § 4034 lg 7 järgne ümberarvestus segaseks, oleks maakohus pidanud paluma hagejal seda täpsustada, mitte jätma seetõttu hagi rahuldamata. Ümberarvestuste tegemine on keerukas toiming, eriti krediitkaardilepingute puhul, kus tagasimaksete suurus sõltub kasutusele võetud krediidist. Hagi saanuks rahuldada osaliselt tasumata põhiosa jäägi ja seadusjärgses määras viivise ulatuses.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 ja lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub kaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
7.TsMS § 405 lg 1 esimese lause alates 01.01.2022 kehtiva redaktsiooni järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole (lihtmenetlus). Praeguses asjas oli hagi esitamisel hagihinnaks 469,48 eurot. Kuna asja hind on alla 7000 euro, on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).
8.Maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul

2-24-112159 edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel.

9.Riigikohus on märkinud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 21 alusel põhjendama pikemalt, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 27.08.2018, 2-17-13363, p 15). Ringkonnakohus lahendab lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral vaikimisi ka juba sisuliselt, jättes kaebuse menetlusse võtmata, kui sel ei ole ilmselgelt edulootust (RKTKm 27.02.2017, nr 3-2-1-159-16, p 13).
10.Arvestades asja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks kaasa tuua ebaõige otsuse. Maakohus on kolleegiumi hinnangul tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 hinnates asunud põhjendatult seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kui maakohus on materiaalõigust õigesti kohaldanud ega ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Hageja on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esile toodud asjaolusid ja väiteid. Maakohus on neile piisavalt põhjalikult vastanud. Hageja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
11.Maakohus ei rikkunud otsuse põhjendamise kohustust ja täitis selgitamiskohustust. Maakohus selgitas 02.08.2024 hagi menetlusse võtmise määruses väga põhjalikult kohalduvat õigust ja hageja tõendamiskoormist (dtl 109–118), sh milliseid asjaolud peab hageja vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta kohtu ette tooma. Maakohus leidis õigesti, et hageja ei toonud esile, mis andmed krediidiandja kostja konto väljavõttelt tuvastas. Hageja väidetes viidatud lepingudokumentide hulgas olnud laenutaotlus on kohtule esitatud venekeelsena ning hoolimata kohtu nõudest esitada selle tõlge, hageja seda ei teinud. Ka on krediidiandja ise on märkinud, et kostjal puudub püsiv sissetulek (dtl 49), kuid andmeid, mille alusel sai krediidiandja järeldada, et kostja on krediidivõimeline, kohtule esile toodud ega esitatud ei ole. Kuivõrd hageja 17.09.2024 vastuses kohtunõudele kõiki ebaselguseid ei kõrvaldanud, selgitas maakohus 13.11.2024 kirjas täiendavalt, mida hagejal tuleb oma nõude maksmapanekuks esile tuua ja tõendada, muu hulgas selgitas maakohus, et hagejal tuleb välja tuua, kui palju kostja poolt on tasutud intressideks ja muudeks lepingutasudeks (dtl 197). Hageja vastas selles osas üksnes, et intressiarvestus on koos hagiga esitatud ja kostja ei ole muid lepingutasusid tasunud. Seega ei saanud maakohtu otsus olla hagejale üllatuslik osas, milles maakohus leidis, et hageja esitatud nõude ümberarvestus ei vasta VÕS § 403 4 lg 7 nõuetele, kuna hageja ei toonud esile ega tõendanud, kui palju debiteeriti kostja arvelduskontolt intresse 28.04.2021–30.06.2023. Kui hageja on saanud nõude loovutuse teel, siis kohtumenetluses on tal asjaolude esile toomise ja vajalikus ulatuses tõendamise koormis. Hageja ei saa põhjendada tõendamiskoormuse täitmata jätmist sellega, et ümberarvutuse tegemine on krediitkaardi lepingu puhul keeruline. Ka ringkonnakohtule esitatud

2-24-112159 apellatsioonkaebuses toodud ümberarvestus ei kajasta 28.04.2021–30.06.2023 kostja makstud intresse ning hageja on jätkuvalt teinud ümberarvestuse üksnes kogu väljastatud krediidist kostja tagasimaksete lahutamise teel.

12.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
13.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja, s.o hageja kanda. Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud kaebust kostjale vastamiseks, ei saanud kostjale apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.
14.Apellandil on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.
15.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt võib apellant esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse Riigikohtule.
16.Kohtumenetluses ei ole kohtul õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ega temaga ühendust saada. Seetõttu toimetab kohus TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel käesoleva määruse kostjale kätte avalikult.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja