Hageja: SL, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxx xxxxxxx Hageja seaduslik esindaja TU, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxx xxxxxx Hageja lepinguline esindaja Anu Baum, e-post: x Kostja: RL, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxx xxxxxxx Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Indrek Naur, advokaat Annika Tõlgo, e-post: x
Tsiviilasja hind
2250 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
21.02.2019
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista RL SL ülalpidamiseks igakuuliselt elatis 204.02 (kakssada neli eurot ja 02 senti) eurot alates 03.09.2017 kuni 30.11.2017, elatis 224.02 (kakssada kakskümmend neli eurot ja 02 senti) eurot alates 01.12.2017 kuni 31.12.2017, elatis 239,02 (kakssada kolmkümmend üheksa eurot ja 02 senti) eurot alates 01.01.2018 kuni 31.01.2018 ja igakuuliselt elatis 239,54 (kakssada kolmkümmend üheksa eurot ja 54 senti) eurot alates 01.02.2018 kuni 31.03.2018.
3.Välja mõista RL SL ülalpidamiseks igakuuliselt elatis 250 (kakssada viiskümmend) eurot alates 01.04.2018 kuni 31.12.2018.
4.Välja mõista RL SL ülalpidamiseks igakuuliselt elatis 270 (kakssada seitsekümmend) eurot alates 01.01.2019, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, SL täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx.
5.Elatis kanda TU arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxx SEB Pank.
3.Määrata SL põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks lepingulise esindaja õigusabi tasu 130 eurot.
4.Välja mõista RL SL kasuks kasuks 130 eurot (ükssada kolmkümmend) eurot
2-17-118887 menetluskulude katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonikaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Avaldus TU ja RL kooselust on sündinud xx.xx.xxxx SL. Lapse vanemate kooselu lõppes novembris 2015 ning sellest ajast alates ei ole kostja hagejale elatist andnud ega mingil muul moel hageja elus ja ülalpidamises osalenud. Lapse kasvatamise, hariduse omandamise ja toimetuleku eest on hoolitsenud lapse ema TU ainuisikuliselt. Lapse igakuulised vajadused on kokku 500 eurot ning hageja taotleb kostjalt elatise väljamõistmist seadusega ettenähtud miinimummääras alates 03.09.2017, so avalduse esitamisest maksekäsu kiirmenetlusse. Lisaks nõuab hageja kostjalt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekitatud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist summas 2740 eurot. Menetluse kestel on hageja loobunud tagasiulatuvast elatise nõudest ning vähendanud oma nõuet ajavahemiku eest september 2017 kuni märts 2018, aktsepteerides kostja poolt tehtud kulutusi transpordile ja elukindlustusele (2.kd tl 40-43). Kostja vastuväited Kostja leiab, et haginõue ei ole elatise suuruse osas põhjendatud. Kostja hindab hageja kuuvajaduseks 250-300 eurot. Riiete ja jalanõude kulu ei ole igakuuliselt 100 eurot, transpordikulu on põhjendamatu, samuti on üle paisutatud kulutused treeningutele, üritustele, teatmeteostele, hügieenile, juuksurile. Kostja on töötu, tal endal sissetulekud puuduvad, tema enda vajalikud igakuised kulud ca 416 eurot kuus. Kostja viitab Riigikohtu seisukohtadele, et tegelikult on lapse ülalpidamiskulu väiksem kui praegune seaduses sätestatud miinimummäär. Samuti tuleb arvestada hageja ülalpidamiseks makstava peretoetusega, mis laekub hageja ema arvele, mis on käesoleval ajal 55 eurot. Kostja elab koos abikaasaga, kelle kasvatada on omakorda kaks alaealist last, mistõttu ei saa kostja suuremat kohustust täita ka abikaasa arvelt. Kostjal on vastuväiteid tagasiulatuva elatise nõude osas, kuna kostja kasvatada jäi pärast lahkuminekut vanem x K, seega olid vanemate poolt vastastikku laste ülalpidamiskohustused täidetud sellega, et kummagi vanema ülal pidada oli tema juures elav laps. Isegi kui kohus peaks selle nõude rahuldamist mingis osas võimalikuks, tuleb arvestada, et kostja on täitnud hageja ülalpidamiskohustust sellega, et on tasunud tema eest sidekulud, maksnud elukindlustusmaksed, tasunud teenuste ja ürituste ja reiside eest. 26.09.2018 menetlusdokumendis teavitab kostja, et tema abikaasa ML on lapseootel ning tema ja kostja lapse arvatav sünnikuupäev on xx.xx.xxxx. Seega tuleb asja lahendamisel arvestada sellega, et lapse sünnist alates on kostjal veel üks ülalpeetav, kes muutuks elatise
2-17-118887 väljamõistmisel vähem kindlustatuks. Kostja on suuteline tasuma hagejale elatist maksimaalselt 125 eurot kuus, paludes kohtul väljamõistetavat elatist vähendada.
KOHTU SEISUKOHT JA ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED
1.Kohus vaatab hagimenetluses asja läbi hageja nõuetest lähtudes ega ole TsMS § 436 lg 7 kohaselt seotud poolte õiguslike väidetega. Riigikohus on lahendis 3-2-1-35-14 märkinud, et asjaolude tuvastamisel ja tõendite hindamisel lapse vajaduste ja vanemate varalise seisundi kohta ei ole kohus perekonnaasjas TsMS § 436 lg 6 järgi seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib TsMs § 230 lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel.
2.Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Lähtuvalt PKS § 99 lg-test 1 ja 2 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
3.Vaidlust ei ole selles, et lapse vanemad elavad eraldi ja hageja elukohaks on ema elukoht. Seega on kostja lapse vanemana kohustatud andma ülalpidamist oma lapsele. Alaealine laps omakorda on õigustatud saama oma isalt elatist. PKS § 101 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist alates avalduse esitamisest maksekäsu kiirmenetluses 03.09.2017 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras, mis oli 2017.a. 235 eurot, 2018.a. 250 eurot ja 2019.a. 270 eurot. Riigikohus on (nt lahend 3-21-174-16, p 13) märkinud, et eelduslikult ongi lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus PKS § 101 lg 1 järgi pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada. Kuigi kostja on väitnud, et tegelikkuses on lapse vajadused väiksemad, seda hageja esitatud arvestuskäik ei kinnita. Ka ei sisalda see arvestus kõiki lapse eluks vajalikke kulutusi, sealhulgas tema kasvatuse kulutusi (PKS § 99). Kostja ise tunnistab, et tema enda igakuised vajadused on üle 400 euro, seega ei ole alust väita, et hageja ülalpidamiskulud ühes kuus on ülepaisutatud, seda enam, et eeldatavalt võivad kasvava lapse ülalpidamiseks osad kuluartiklid (riided, jalatsid, hügieenitarbed, huviringid) olla suuremad kui täiskasvanul.
3.Riigikohus on mitmel korral juhtinud tähelepanu asjaolule, et praeguseks ajaks võib poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks ning suurelt osalt vanematelt tuleks jõukohane elatis välja mõista väiksemas ulatuses (lahendid nr 3-2-1-174-16; 3-2-1-35-17). Nimetatud asjaolule on juhtinud tähelepanu ka kostja. Kohtu hinnangul on seega võimalik kohustatud isikut ülalpidamiskohustusest vabastada ulatuses, milles ta pole jõukohane elatist maksma. Kostja on vastuväitena leidnud, et kuna on töötu ega oma sissetulekut, tuleks temalt väljamõistetava elatise suurust vähendada. Hageja on põhjendatult tuginenud Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-118-12, millest lähtuvalt on vanemal kohustus nii enda kui ka oma laste ülalpidamiseks hankida vajalikud vahendid. Vanemal on kohustus lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt teenida sissetulekut ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest üksnes seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on liiga väike. PKS § 102 lg 2 kohaselt
2-17-118887 võib kohus mõjuval põhjusel elatist vähendada alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostjal on lisaks alaealisele hagejale veel xx.xx.xxxx sündinud x M. Kostja väitel puuduvad tal igasugused sissetulekud, seepärast on selgusetu, millist varalist seisundit arvestades on kostja võimeline andma ülalpidamist. Kostja pole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et tema võimalused nii enda kui laste vajaduste rahuldamiseks oleksid kuidagi piiratud. Kostja on esitanud Eesti Töötukassa 24.09.2018 teatise kostja töötuna arvel olemise kohta alates 05.09.2017, tema järgmine pöördumine töötukassasse on 15.10.2018 (2.kd tl 31), samas on kostja töövõimeline ning pole esitanud tõendeid, et tal pole võimalik tööd saada. Hageja on esitanud väljavõtte töötukassa lehel olevatest tööpakkumistest xxxxxxxxxx (2.kd tl 44), millest nähtub, et valitsev on tööjõupuudus, mitte tööpuudus. Seega leiab kohus, et kostjal on kohustus hankida nii enda kui laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, mida kostja ei ole teinud ning kostja ei ole toonud välja ühtegi asjaolu, mis kuidagi takistaks või piiraks enda ja laste vajaduste rahuldamiseks vahendite hankimisel eelkõige leida endale töökoht.
4.Vanema sissetuleku ebapiisavuse korral tuleb arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda sh on vanemal kohustus mitte ainult sissetulekut, vaid ka vara lapsega jagada. Hageja on esitanud kinnistusraamatu väljavõtte (2.kd tl 45), millest nähtub kostja kaasomandis olnud korteri müük, millest saadut ei ole kostja hagejaga jaganud, kuigi oli selleks ajaks teada hageja nõue kostja vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja kinnitusel ei ole kostja pärast hagiavalduse kohtusse esitamist üldse hagejale ülalpidamist andnud ning kostja ei ole vastupidist ka tõendanud. Usutavad on hageja väited, et kostja varjab oma tegelikke sissetulekuid, kuna kostja pangakonto väljavõtetest (1.kd tl 90-95; 139-206) kajastuvad regulaarsed sularaha sissemaksed kostja arvelduskontole. Nimetatud fakt ei ole kooskõlas kostja poolt väidetuga sissetuleku puudumise kohta.
5.Riigikohus on korduvalt (lahendid 3-2-1-35-17; 3-2-1-174-16) märkinud, et peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, st riiklike peretoetuste maksmine võib olla mõjuvaks põhjuseks koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et lapse vajadused on miinimummäärast väiksemad). Kohus on käesolevas asjas tuvastanud, et muid asjaolusid/mõjuvaid põhjusi elatise vähendamiseks alla miinimummäära ei esine. Kohus ei saa vähendada elatist alla miinimummäära üksnes seetõttu, et hageja emal on õigus saada lastetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks see olnud, oleks see ka selliselt sätestatud.
6.PKS § 100 lg-st 1 tulenevalt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Vanematevahelised kokkulepped ei välista, et elatist võib maksta ka muul viisil, sh asjade, teenuste jne ostmise näol. Hageja on elatisenõude vähendamisel arvestanud kostja tehtud kulutusi transpordile seonduvalt hageja ema kasutuses oleva sõiduki eest tasutud laenumaksetega 20 eurot kuus kolme kuu eest ajavahemikul september kuni november. Samuti on hageja nõus vähendama elatise nõuet perioodil september 2017 kuni märts 2018 kostja poolt tehtud kindlustusmaksete osas igakuuliselt 10,98/10,46 euro ulatuses (1.kd tl 68-71; 2.kd tl 3336). Muus osas hageja kostja poolt väidetud kulutusi hageja ülalpidamiseks viimane õigeks ei võta, hageja ema eitab vastavaid vanematevahelisi kokkuleppeid ning need kostja vastuväited jätab kohus tõendamatuse tõttu tähelepanuta. Kuna hageja on loobunud elatise nõudest enne 03.09.2017, jätab kohus tähelepanuta ka kostja vastuväited tagasiulatava nõude osas ning tema poolt tehtud väidetavate kulutuste osas.
2-17-118887
7.Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et SL ülalpidamiskulud ühes kuus on vähemalt 500 eurot. Lapse vajadused ning nende katmise kulu ei saa olla aluseks (mõjuvaks põhjuseks) kostjalt miinimummääras elatise väljamõistmata jätmiseks. Kohus ei ole tuvastanud ka teisi asjaolusid, mis annaks alust mõista RL hageja ülalpidamiseks välja elatis väiksemas ulatuses kui seadusega sätestatud miinimummäär. Seega on hageja nõue elatise väljamõistmiseks õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus selgitab, et PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.
8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 määrab asja menetlev kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja esindaja menetluskulu nimekirja kohaselt on hageja palunud kindlaks määrata ja välja mõista kostjalt hageja õigusabitasu 16 tunni eest 225 eurot käibemaksuta, mis hõlmab hageja poolt omaosalustasuna Eesti Õigusbüroo OÜ-le tasumisele kuuluvat summat. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulu kohtukulu ning vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud. Menetlusosalise esindaja kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, võib olla eelkõige õigusteenuse osutamise tasu. Kuivõrd kostja on vastu vaielnud hageja lepingulise esindaja kuludele, kontrollib kohus hageja esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kostja on vaidlustanud hageja õigusabikulu koosseisus nõutud tasu 2 konsultatsiooni ees (konsultatsioonid 05.07 ja 12.07.2018). Kohus nõustub kostjaga, et nimetatud kulud on kohtumenetlusse mittepuutuvad, kuna on tehtud enne kohtumenetlust. Ka on kostja vaidlustanud hageja õigusabikulud, mis on seotud menetlusdokumentide täpsustamisega (22.10.2018). Nimetatud menetlusdokument on esitatud hageja poolt vastavalt kohtu 02.10.2018 määrusele, milles hageja täpsustab oma lõplikke nõudeid, arvestades kostja poolt esitatud vastuväiteid ning esitab kokkuvõtva seisukoha asjas kogutud tõendite osas. 22.10.2018 menetlusdokument on kohtu arvates vajalik ning kohus arvestab seda hageja põhjendatud menetluskuluna. Kostja on küll õigesti osundanud, et elatise väljamõistmiseks on lihtsustatud kohtu poole pöördumine, ilma et oleks vaja palgata juristi, samas kohtu arvates ainuüksi lihtsustatud kohtu poole pöördumise kord ei välista vaidluse puhul õigusabiteenuse kasutamist. Kõnealusele menetlusele kulunud aeg ja menetlusdokumentide maht kinnitavad õigusabiteenuse kasutamise põhjendatust. Ka kostja ise on pidanud vajalikuks õigusabiteenuse kasutamist. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kostja väited hageja õigusabiteenuse kasutamise põhjendamatuse kohta tähelepanuta. Justiitsministri 05.01.2017 määruse nr 1 „Üldise õigusnõustamise sihtgrupp ja õigusvaldkonnad ning selle nõustamise kättesaadavuse parandamiseks antava toetuse jagamise tingimused ja kord“ § 7 lg 1 kohaselt tasub abivajaja enne kohtumisega õigusnõustamist konkursi võitjale kalendriaastas ühekordse omaosalustasu viis eurot. Sama määruse § 7 lg 4 kohaselt on alaealised abivajajad lõikes 1 sätestatud omaosalusmäära tasumisest vabastatud. Kuna SLLon alaealine, on ta eelpoolnimetatud omaosalustasust vabastatud ning seega ei pea kohus hageja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks õigusabilepingu sõlmimise tasu 15 eurot (3 x 5).
2-17-118887 Seega hindab kohus põhjendatuks hageja esindaja õigusabikuluks ajakulu 14 tunni ulatuses tunni hinnaga 40 eurot, millest kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja omaosaluse osa 130 (560-430) eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.