XX ja YY hagi CC vastu väljamõistetud elatise suurendamiseks. CC avaldus XX ja YY suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ning isiku- ja varahooldusõiguse CC-le üleandmiseks. QQ vastuavaldus CC vastu XX ja YY suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks laste elu- ja viibimiskoha määramise ning tervishoiu ja hariduse küsimustes ja suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 12. septembri 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
CC apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
0 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja I: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), Hageja II: YY (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras alaealistele määratud esindaja vandeadvokaat Vahur Krinal Hageja III: QQ (isikukood XXXXXXXXXXX), hageja lepinguline esindaja Kaupo Süvaoja Kostja: CC (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ants Nõmmik Eestkosteasutus I: Saarde vald vallavalitsuse kaudu, volitatud esindajad MK ja MM Eestkosteasutus II: Häädemeeste vald vallavalitsuse kaudu, volitatud esindaja SR
Menetluse liik
RESOLUTSIOON:
Kirjalik menetlus
1.Jätta Pärnu Maakohtu 12. septembri 2018 otsus muutmata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta CC kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jätta riigi kanda.
4.Hüvitamisele kuuluvate menetluskulude puudumise tõttu jätta need rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX ja YY (hagejad I ja II, lapsed) esitasid 03.01.2017 Pärnu Maakohtule hagi CC (kostja, isa) vastu elatise suurendamiseks. Isa esitas 12.03.2017 avalduse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja laste hooldusõiguse isale üleandmiseks (tsiviilasi nr 2-173915). Kohus liitis kostja avalduse käesoleva asja juurde. Laste ema loobus 27.08.2017 kohtuistungil laste elatise suurendamise hagist.
2.Isa avalduse kohaselt sündisid tema ja laste ema kooselust XX.XX.XXXX hageja II ja XX.XX.XXXX hageja I. Vanemate kooselu kestis kuni 2012.a, mil ema lahkus koos lastega ja nad hakkasid elama erinevates üürikorterites. Lapsed on olnud hingeliselt isaga tihedalt seotud ja veetnud isaga iga vaba hetke. Emal ei ole laste jaoks aega, ta jätab nad järelevalveta, laste huvid ja soovid tähelepanuta ning on andnud laste kasvatamise ja karistamise õiguse enda mitmetele uutele elukaaslastele. Ema tihe elukoha vahetamine ei mõju lastele hästi. Vanemate suhted on keerulised.
3.Ema võttis 27.02.2017 haige lapse kaasa enda töö juurde, autopesulasse, kus laps pidi viibima niisketes ja külmades oludes. Isa, saanud sellest lapselt telefoni teel teada, tõi mõlemad lapsed enda juurde ja pärast seda elavad lapsed isaga. Ema sundimise ja ähvardamise tõttu ei julge lapsed emaga enam suhelda ega temaga kokku saada.
4.Isa on pühendunud laste eest hoolitsemisele ja soovib, et lapsed elaksid koos temaga. Lastele on tagatud eluks vajalikud kasvamis- ja arenemisvõimalused. Isa on alati seadnud esikohale laste huvid ja õigused ning lapsed on tema juures harjunud.
Vastuavaldus
5.Laste ema esitas 17.03.2017 vastuavalduse vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning elu- ja viibimiskoha, tervishoiu ning hariduse küsimustes otsustusõiguse üleandmiseks emale, samuti isa ja laste suhtluskorra kindlaksmääramiseks.
6.Avalduse kohaselt elavad laste vanemad alaliselt lahus. Pärast vanemate lahkuminemist oli ema laste põhiline kasvataja. Isa ei ole laste elus väga palju osalenud. Ta õpetab lastele halbu kombeid ja ässitab neid ema vastu. Isa juurest tulles lapsed ropendavad ja ei oska käituda. Isa jätab lapsed ilma põhjuseta lasteaeda viimata. Isal oli suvel 2016 infarkt, mistõttu ei võimalda tema tervislik seisund lapsi üksi kasvatada. Isa vahetas ema teadmata perearsti.
7.Kuna isa on kasutanud ema suhtes vaimset ja füüsilist vägivalda, võib ta olla lastele ohtlik ning isa ja laste kohtumine võiks esialgu toimuda lastekaitse spetsialisti juuresolekul. Seisukohad avalduste suhtes
8.Laste ema vaidles isa avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Isa avaldusest ei nähtu asjaolusid, millest tuleneks ema ohtlikkus lastele. Ema pühendas end lastele pärast vanemate lahkuminemist kolm aastat. Hooldusõiguse andmine isale on ennatlik. Lapsed on isaga olnud liiga lühikest aega. Isa ei lase lastel emaga suhelda. Ta seab ohtu laste hariduse, kuna ei vii neid lasteaeda. Isa tervislik seisund ei võimalda tal lapsi üksi kasvatada. Isal on kalduvus vägivallale, 27.02.2017 ta ründas ema. Isa vahetas laste perearsti ilma ema teadmata.
9.Laste isa vaidles ema avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ema avalduses esitatud asjaolud ja põhjendused on alusetud, ebaõiged ning otsitud. Ema ei ole olnud pärast lahkuminekut laste põhiline kasvataja. Isa osales laste kasvatamisel alati, kui ema andis selleks võimaluse. Ema takistab isal lastega normaalset suhtlemist ja igapäevases kasvatamises osalemist. Ropendamist ja halba käitumist ei ole õpetanud lastele mitte isa, vaid ema vahelduvad elukaaslased. Isa vägivaldsus on tõendamata. Lapsed puuduvad lasteaiast ainult siis, kui nad on ema juurest tulles haiged. Isa tervislik seisund ei takista laste eest hoolitsemist. Esimese astme kohtu otsus
10.Maakohus võttis vastu laste ema loobumise elatise suurendamise hagist ja lõpetas selles osas asja menetluse. Kohus rahuldas osaliselt ema avalduse vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks, lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse ja andis emale ainuhooldusõiguse laste elu- ja hariliku viibimiskoha määramise osas Eesti Vabariigi piires ning tervist puudutavates küsimustes. Kohus jättis rahuldamata laste isa avalduse ainuhooldusõiguse temale üleandmiseks. Kohus määras kindaks laste ja isa suhtlemiskorra ning jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäid riigi kanda.
11.Otsuse kohaselt sündis vanemate kooselust XX.XX.XXXX hageja I ja 19.07.2011 hageja II. Vanemate kooselu on lõppenud. Nende omavahelisi keerulisi suhteid ja kohtumenetluse kestel toimunut arvestades tuleb laste elu- ja viibimiskohta ning tervist puudutavates küsimustes vanemate ühine hooldusõigus lõpetada. Puudub alus kahelda kummagi vanema soovis, valmisolekus ja võimalustes lapsi kasvatada, kuid laste huvides on see, et nende alaline elukoht on ema juures. Erinevalt isast suudab ema tagada lastele piisava suhtlemise lahuselava vanemaga, ema juures on lastel mh kindlamad reeglid, päevarežiim ja vanemapoolne abi koolitöödes.
12.Lapsed elasid kuni 27.02.2017 ema juures, kuid kohtusid regulaarselt ka isaga. Alates nimetatud kuupäevast elavad lapsed isa juures. Laste elukoht määrati maakohtu menetluse ajaks isa juurde ja teda kohustati tagama laste iganädalane suhtlemine emaga. Kohus reguleeris ka ema ja laste suhtlemiskorda. Vanemate suutmatuse tõttu vahendasid laste suhtlemist emaga eestkosteasutuste ametnikud (kokku kaheksa kokkulepet), kelle abi oli vaja ka selleks, et ema saaks lastel isa juures oleva telefoni numbri. Isa ei võimaldanud emal lastega kohtuda, põhjendades seda sellega, et ta ei ole nõus sundima lapsi vägisi ema juurde minema. Isa ei teinud koostööd ema ja laste suhtluse tagamiseks hoolimata kohtu ja lastekaitsetöötajate korduvatest selgitustest. Ta on püüdnud oma käitumisega ema laste elust välja tõrjuda, mh jättes laadimata laste telefonid ja tahvelarvutid või laadimata kõneaja, samas keeldudes oma telefoni lastele edasi andmast. Isa ei ole kaasanud ema laste elu tähtsündmuste, nt kooli alguse, ühisesse tähistamisse. Isa antud selgitused näitavad, et tal ei ole tegelikult sügavat hingelist ja emotsionaalset sidet lastega, ta ei mõista, kuidas laps ennast teatud olukordades tunneb ja mis sunnib teda teatud viisil käituma. Ta ei arvesta, et laste sotsiaalsed oskused alles arenevad, ei aita lastel nende emotsioonidest aru saada ega õpeta nendega toimetulemist.
13.Isa ei saa aru vanema rollist laste õppeprotsessis. Ta ei ole lapsi koolikohustuse täitmisel piisavalt toetanud ega õpeta neile kohustuste täitmist. Hageja I käis hoolimata kohtu korraldusest lasteaias nii vähe, et tema oskuste-teadmiste arengu ja koolivalmiduse kohta ei saadud hinnangut anda. Isa ei kandnud hoolt selle eest, et hagejal II oleks koolitööd tehtud ja ei näinud ka lapse suvetööle jäämises midagi halba.
14.Laste ärakuulamisel ei tuvastatud nende vastumeelsust seoses ema juurde mineku või temaga suhtlemisega. Hageja I oli ema juures elav ja jutukas ning ta ei avaldanud soovi ema juurest lahkuda. Hageja II märkis küll, et ei soovi ema juurde minna, kuid ei osanud seda põhjendada. Laps võis olla täiskasvanu poolt ärakuulamiseks ette valmistatud. Ema juures on kindlad reeglid, nt magama minemise ja arvuti kasutamise aja osas. Ema on juhtinud tähelepanu laste puudulikule hügieenile isa juures. Isa juures on lastele tagatud küll vajalikud materiaalsed tingimused, kuid puudu on kasvatuslik-õpetavast nõudlikkusest ja kindlatest reeglitest. Isa juures on ohus laste emotsionaalne tervis, kuna harmooniliseks vaimseks arenguks vajavad lapsed mõlema vanema hoolt ja armastust, kuid isa ei soovi laste tihedaid suhteid emaga. See mõjutab poisslaste tulevasi lähisuhteid.
15.Isa väljendas ema suhtes äärmist kriitilisust, kuid etteheited põhinesid minevikus toimunud sündmustel. Isa väited ema liigaktiivse seltsielu, pideva elukohtade ja elukaaslaste vahetamise kohta on paljasõnalised ning tulenevad ilmselt mh vanemate suurest vanusevahest. Tõendatud ei ole, et ema oleks seadnud ohtu laste elu ja tervise või jätnud nad vanemaliku hooleta. Emal on kogu menetluse ajal olnud sama elukoht. Ette ei saa heita sobiva korteri otsimist pärast kooselu lõppemist. Arusaamatu on isa etteheide, et ema on mitmeid kordi töökohti vahetanud. Isa ei ole väitnud, et ema ei ole majanduslikult suuteline laste eest hoolitsema. Vanemate väited kolmandate isikute poolt laste füüsilise karistamise kohta on paljasõnalised. Isa etteheide, et ema jätab lapsed teiste isikute hoolde, on otsitud. Ka isa kasutab laste hooldamiseks võõraste isikute abi. Puudub põhjus selle keelamiseks. Sellest ei järeldu vanema soovimatust või suutmatust laste eest hoolitseda.
16.Vanemad teevad teineteise suhtes halvustavaid märkusi. Kuigi isa väitel ema sõimab teda, suutis ema, erinevalt isast, oma emotsioone kohtuistungitel vaos hoida. Ema on püüdnud isaga kokkuleppele jõuda. Isa väljendab igasuguse koostöötahte puudumist ning negatiivset ja alavääristavat hoiakut ema suhtes. Laste üleandmisega on kaasnenud nii sõnalist kui füüsilist konflikti. Isa hoiakut emasse märkavad ja võtavad ilmselt üle ka lapsed. Otsust, kas emaga suhelda või mitte, ei saa teha laps. Isa kinnitab sõnades laste huvidega arvestamist, kuid tegelikult püüab ema laste elust teadlikult eemal hoida.
17.Vanematel ei ole õnnestunud ühist hooldusõigust kokkuleppel teostada. Vaidluse all on olnud ka tervisega seotud küsimuste otsustamine – perearsti vahetamine teise vanema teadmata, lastega erinevate hambaarstide juures käimine. Spetsialistide soovitatud lapse psühholoogilist nõustamist isa vajalikuks ei pidanud. Laste hariduse osas vanematel vaidlust ei ole.
18.Laste isaga suhtlemise kord tuleb kindlaks määrata vastavalt vanematega istungitel arutatule, võttes arvesse laste päevakava ja huvid. Apellatsioonkaebus
19.Isa palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus rahuldas ema avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks, andis emale laste ainuhooldusõiguse laste elu- ja hariliku viibimiskoha määramiseks Eesti Vabariigi piires ning tervist puudutavates küsimustes, määras kindlaks isa ja laste suhtlemise korra ning jättis isa avalduse rahuldamata. Isa palub teha uue otsuse, millega rahuldada tema avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja laste ainuhooldusõiguse isale üleandmiseks.
20.Kaebuse kohaselt leidis maakohus ebaõigesti, et ema, erinevalt isast, suudab tagada lastele piisava suhtlemise lahus elava vanemaga ja et ema juures on lastel mh kindlamad reeglid, päevarežiim ja vanemapoolne abi koolitöödes. Kohus hindas tõendeid subjektiivselt, ühekülgselt ja eesmärgiga anda õigus laste emale.
21.Kohus hindas ebaõigesti ema kontrollimata ja teadlikult isa halvustavaid ennastõigustavaid kirju. Ühegi teise tõendiga ei ole kinnitust leidnud, et isa oleks korduvalt ja põhjendamatult takistanud emal lastega suhtlemist. Kohus jättis hindamata isa vastuväited, mis lükkavad ümber ema pahatahtlikud ja halvustavad kirjad ning paljasõnalised ütlused. Ema algatas menetluse ajal isa suhtes kaks alusetut kriminaalmenetlust, üritades kallutada kohut tsiviilasja lahendamisel.
22.Kohtu seisukoht, et laps jäi vanemate vaidluse tõttu ilma võimalusest tähistada koolitee algust mõlema vanemaga, on subjektiivne ega lähtu tegelikest asjaoludest. Ema oli teadlik koolitee alguse ajast, kuid ei tulnud ise kohale.
23.Kohus leidis ekslikult, et ema, kellel on aastate jooksul olnud vähemalt viis erinevat elukohta ja kes on vahetanud töökohti, on paremini võimeline laste eest hoolitsema. Kusjuures praegu ema ei tööta, sest on lapseootel. Ei ole teada, kas lastele jätkub vanemlikku hoolt pärast uue lapse sündi. Ema elukaaslased on suhtunud lastesse halvasti ja kasutanud nende suhtes füüsilist vägivalda. Kohus jättis arvestamata, et isal on olemas kõik võimalused laste kasvatamiseks ja nende eest hoolitsemiseks ning heitis ennatlikult isale ette tema vanust.
24.Ekslik on seisukoht, nagu oleks ema teinud kõik, et lapsed saaks isaga suhelda. Ema esitab eestkosteasutusele alusetuid süüdistusi laste isa suhtes ka siis, kui ta ei ole ise suuteline lastega kokku saama.
Vastused apellatsioonkaebusele
25.Laste ema vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud laste isa kanda.
26.Eestkosteasutused paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
27.Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja toetas kaebust, palus maakohtu otsuse vaidlustatud osas tühistada ja teha uue otsuse, millega rahuldada isa avaldus temale laste ainuhooldusõiguse üleandmiseks. Ringkonnakohtu seisukoht
28.Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega kohus võttis vastu elatise suurendamise hagist loobumise ja lõpetas selles osas tsiviilasja menetluse ning millega jäeti osaliselt, s.o hariduse küsimustes rahuldamata ema avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks, samuti menetluskulude jaotuse osas.
29.Maakohtu otsus on vaidlustatud osas, millega kohus rahuldas osaliselt ema avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks, s.o andis emale laste ainuhooldusõiguse Eesti Vabariigi piires laste elu- ja hariliku viibimiskoha määramist ning tervist puudutavates küsimustes, määras kindlaks isa ja laste suhtlemise korra ning jättis isa avalduse rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
30.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Maakohus ei rikkunud asja lahendamisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus kaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse vaidlustatud osas muutmata.
31.Apellatsioonkaebuses kordab laste isa suures osas maakohtus esitatud väiteid. Maakohus on nendele hinnangu andnud ja käsitlenud neid piisava põhjalikkusega. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
32.Käesolevas asjas on laste vanemate vahelise vaidluse keskmes ühise hooldusõiguse kas täielik (isa soov) või osaline (ema soov) lõpetamine. Selle küsimuse lahendamisest sõltub lastega suhtlemise korra määramine ema avalduse alusel.
33.Ühise hooldusõiguse lõpetamist reguleerib perekonnaseaduse (PKS) § 137, mille kolmanda lõike kohaselt lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. PKS § 123 järgi teeb kohus kõiki selles peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Ringkonnakohtu hinnangul lähtus maakohus lahendi tegemisel laste ja teiste asjaomaste isikute huvidest.
34.Ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-159-15). Nagu juba eelnevalt märgitud, ei tuvastanud ringkonnakohus menetlusõiguse normi olulist rikkumist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ületanud maakohus hooldusõiguse küsimuse kohta otsust tehes ka diskretsiooni piire. Iseenesest asjaolu, et lapse isa maakohtu järeldustega ei nõustu, ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu
diskretsiooniotsuse muutmiseks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
35.TsMS § 232 lg 1 järgi hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Maakohus selle vastu ei eksinud ja ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus tõendeid hinnates õigesti, et laste isa püüab laste ema laste elust eemal hoida ning takistada ema ja laste kontakte. Sellele veendumusele jõudis asja materjalide põhjal ka ringkonnakohus. Maakohus leidis õigesti ka seda, et erinevalt isast suudab ema tagada lastele piisava suhtlemise lahus elava isaga. Samuti on põhjendatud maakohtu järeldus, et ema juures on lastel kindlamad reeglid, päevarežiim ja vanemapoolne abi koolitöödes. Alusetu on laste isa etteheide, nagu oleks kohus hinnanud tõendeid subjektiivselt ja ühekülgselt, eesmärgiga teha otsus laste ema kasuks. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud maakohus otsust tehes erapoolik.
36.Apellatsioonkaebuses heidab isa emale ette elu- ja töökohtade vahetamist, kuid isa ei ole välja toonud, mil viisil mõjutab sobiva eluruumi otsimine ja ema töötamine laste eest hoolitsemist ja laste turvatunnet. Alusetu on ka isa etteheide ema mittetöötamisele raseduse tõttu ja arvamus, et emal võib jätkuda vanemlikku hoolt ja armastust ainult sündivale lapsele. Laste isa ei ole põhjendanud, millele on tema arvamus rajatud. Ebaõige on ka apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks maakohus heitnud isale ette tema vanust. Maakohus seda ei teinud.
37.Vanemate avaldused olid n-ö vastastikused, st ühe rahuldamine välistab teise rahuldamise. Maakohus on piisavas ulatuses arvestanud asjaomaste isikute õigustatud huvidega ja vanemate ühise hooldusõiguse osalisel lõpetamisel lähtunud põhjendatult eelkõige laste huvidest. Apellatsioonkaebuses ei ole ka välja toodud asjaolusid, mis annaks alust kohtu määratud suhtlemiskorra muutmiseks.
38.Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et laste huvides on see, et mõlemad vanemad toetavad lapsi nende tegevustes, sh hariduse omandamises ja teise vanemaga suhtlemises. PKS § 143 lg 2 kohustab vanemat hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Seega võib laste heaolu saada kahjustatud ka vanemate vahelistest konfliktidest, teineteise süüdistamisest, teise vanema halvustamisest ja teise vanema suhtlusõiguse piiramisest, kuid asja materjalist nähtuvalt ei ole praegusel juhul tegemist ühepoolse käitumisega, mida saab ette heita üksnes ühele vanemale. Kuigi lastega seotud vaidlustes on vanemate pigem emotsionaalsusel kui ratsionaalsusel põhinev käitumine teatud määral arusaadav, peavad vanemad täitma kohtulahendeid, omavahelisi kokkuleppeid ja suhtuma teise vanemasse lugupidavalt ning seda eelkõige just laste huvides. Muuhulgas on mõlemal vanemal seadusest tulenev (PKS § 144) kohustus anda teisele vanemale teavet lapse isikuga seotud tähtsate asjaolude kohta (mh lapse tervis, enesetunne, tegevused jne). Antud juhul on vanemad laste huve teadlikult kahjustanud sellega, et nad ei tegutse hoolduskohustuse üksmeelse täitmise eesmärgil ja laste rahu on olnud korduvalt häiritud vanemate võimetuse tõttu lahendada eriarvamusi rahumeelselt.
39.Kuigi mõlemad vanemad kahtlemata armastavad oma lapsi, ei käitu nad kahjuks nii omavahelises suhtluses kui ka ametkondade ja spetsialistidega suheldes laste huve arvestavalt. Vanematel tuleks mõista, et nende käitumine mõjutab oluliselt laste emotsioone ja psüühikat ning praegu laste ümber toimuv võib jätta nendele jälje kogu eluks.
40.Ringkonnakohus jätab tähelepanuta laste ema poolt apellatsioonkaebuse vastusele lisatud dokumendid, sest ema ei ole taotlenud nende asja juurde võtmist ja need ei mõjuta asja lahendamist.
Menetluskulud
41.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud (v.a alaealisele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud) TsMS 171 lg 1 alusel laste isa CC kanda.
42.QQ ei esitanud ringkonnakohtule apellatsioonimenetlusega seonduvate menetluskulude nimekirja ega taotlenud kulude hüvitamist. Hüvitamisele kuuluvate menetluskulude puudumise tõttu ringkonnakohus neid rahaliselt kindlaks ei määra.
43.Riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu suuruse ja õigusabi kulude hüvitamise ulatuse määrab ringkonnakohus kindlaks eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
Kaupo Paal
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.