Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Asjaolud ja avaldus Harju Maakohtule on esitatud Xxx ́u avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik varatu, võlgniku sissetulekuks on töövõimetuspension 225.65 eurot ja sotsiaaltoetus 28.89 eurot kuus. Võlgnikul on kohustusi 66 224.45 euro ulatuses, võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 17.06.2015. a nimetas kohus Xxx’u ajutiseks pankrotihalduriks Svetlana Pildeni. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära avaldaja ja ajutise halduri, leiab, et Xxx’u pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku kohustused moodustavad 66 224,45 eurot ja vara puudub. Võlgnik on 80% töövõimetu, võlgniku sissetulekuks on riigi poolt makstav toetus summas 260 eurot. Maksejõuetuse põhjus on hasartmängusõltuvus ning kuritegelik käitumine. Võlgnik on mõistetud süüdi kahju tekitamises ning kriminaalmenetluse raames on temalt välja mõistetud kahju hüvitis summas 63 349,55 eurot. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 108 lg 2 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei ole tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi tuvastanud. PankrS § 29 lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Käesolevaks ajaks ei ole võlausaldaja ega kolmas isik oma nõusolekut avaldanud. Võlgnik on koos pankrotiavaldusega esitanud ka kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse. Kohtu hinnangul on avaldus edulootuseta. PankrS § 176 lg 2 järgi ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Seega ei ole käesolevas menetluses võlgnikul pankroti väljakuulutamise korral ka kohustustest vabastamise menetlusega võimalik oma eelnimetatud kohustustest vabaneda. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu katteks 480 eurot ja tehtud vajalike kulutuste katteks 36 eurot. Kohus leiab, et tasunõue ja kulutused on põhjendatud. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).Võlgnikul vara puudub, seega kuulub riigi arvelt Svetlana Pildeni kasuks väljamõistmisele ajutise pankrotihalduri tasu 397 eurot (lisandub käibemaks). /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.