Ühinguõigus › Sundlõpetamine

vastu 03.06.2015. Ühtlasi on XXXOÜ (registrikood XXX) juhatuse liige XXX(isikukood XXX) esitanud äriregistrile avalduse 03.06.2015 hakata Osaühing XXXlikvideerijaks. 26.06.2015 edastas Osaühing XXXjuhatuse liige XXX avalduse hakata Osaühing XXXlikvideerijaks. 02.07.2015 edastas XXXOÜ (registrikood XXX) avalduse määrata Osaühing XXX likvideerijaks Kaspar Kamsakann. Kohtumääruse põhjendused Kohus, uurinud esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et avaldus Osaühing XXX likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 602 alusel määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral. TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. ÄS § 206 lg 1 järgi on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. ÄS § 206 lg 2 tulenevalt peab vähemalt üks likvideerija olema isik, kelle elukoht on Eestis. Antud juhul taotleb enda likvideerijaks määramist XXX, kes on Osaühing XXXvõlausaldaja seaduslik esindaja, Kaspar Kamsakann, kes on Osaühing XXXvõlausaldaja lepinguline esindaja ning Osaühing XXXjuhatuse liige XXX. Kuivõrd antud juhul on likvideerijaks määramist taotlenud Osaühing XXXjuhatuse liige ning puuduvad asjaolud, mis välistaksid tema määramist likvideerijaks, siis peab kohus põhjendatuks määrata ÄS § 206 lg 1 järgi likvideerijaks XXX . Kohus on seisukohal, et täiendavate likvideerijate määramiseks antud juhul vajadus puudub ning jätab XXX ja Kaspar Kamsakanni likvideerijateks määramata. ÄS § 209 lg 4 kohaselt likvideerijatest juhatuse liikmete esindusõigus likvideerimise puhul ei muutu, kui põhikirjaga, osanike otsusega või kohtulahendiga ei nähta ette esindusõiguse muutumist ühiseks esinduseks või ainuesinduseks. Osanike otsusega või kohtulahendiga nimetatud likvideerijad võivad osaühingut esindada üksnes ühiselt, kui osanike otsuse või kohtulahendiga ei ole ette nähtud, et likvideerijad või osa neist võivad esindada osaühingut üksinda või mitmekesi. Seaduses sätestatust erinev esindusõiguse jaotus kehtib kolmandate isikute suhtes üksnes juhul, kui see on kantud äriregistrisse. Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud ÄS §-s 209 ning likvideerija tegevust reguleerivad ÄS §-d 210-220. Kooskõlas TsMS § 606 lg 1 määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. ÄS § 208 lg 2 alusel tuleb määrus saata äriregistrile kande tegemiseks. TsMS § 172 lg 6 kohaselt juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus jätab menetluskulud Osaühing XXX kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.