Perekonnaõigus › Abielulahutus

2-18-14097 pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Sisulised asjaolud, menetluse käik A.K. esitas 20.09.2018.a Pärnu Maakohtule hagiavalduse V.K. vastu abielu lahutamiseks. A.K. ja V.K. abielu sõlmiti xxxxxxxxxxxxx.a Pärnu linna Perekonnaseisuametis. Hagiavalduse kohaselt V.K. ei anna nõusolekut abielu lahutamiseks. Pärnu Maakohus võttis 02.10.2018.a hagiavalduse menetlusse ning kohustas 14 päeva jooksul kostjat esitama vastust hagiavaldusele. Kostja ei esitanud kohtule kirjalikku vastust. Pärnu Maakohtus 29.10.2018.a kohtuistungil hageja jäi abielu lahutamise nõude juurde, kuid asus seisukohale, et abielulised suhted tegelikult ei ole lõppenud, kuid nii nagu pooled siiani elanud on, ei ole võimalik edasi minna. Hageja nõustus leppimiseks aja andmisega. Kostja teatas kohtule, et ei soovi abielu lahutada. Kostja hinnangul suhted ei ole lõppenud. Kohus tegi kostjale ettepaneku minna psühhiaatri vastuvõtule ja kokku leppida aeg perenõustaja juurde. Kohus andis pooltele leppimiseks aega 2 kuud. Pärnu Maakohtus 14.12.2018.a kohtuistungile ilmus vaid hageja A.K.. V.K.le oli kohtukutse kätte toimetatud, kuid kostja ei teatanud kohtule mitteilmumise põhjustest. Hageja kinnitas kohtule, et on nõus kuu aega ootama, et anda kostjale aega. Hageja taotles asja arutamise edasilükkamist. Pärnu Maakohtus 14.01.2019.a toimunud kohtuistungile ilmus vaid hageja. Hageja selgitas, et jääb enda taotluse juurde ning soovib abielu lahutada. Kohus andi kostjale tähtaja kuni 23.01.2019.a selleks, et kostja saaks esitada oma lõpliku seisukoha kirjalikult, kas ta on lahutamisega nõus või mitte. Kohus selgitas ka, et kuni 23.01.2019.a on hagejal võimalus esitada hagi ühisvara jagamiseks ja taotlus, et liita need hagiavaldused ühte menetlusse. Kohus selgitas, et ühisvara jagamise hagiavaldust on õigus kohtule esitada menetluses mõlemal poolel, seda hiljemalt 23.01.2019.a. Kohtu määratud tähtajaks ühisvara jagamiseks hagi ei esitatud ning kostja ei esitanud ka lõplikku kirjalikku seisukohta. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentidega, kuulanud pooled kohtuistungil isiklikult ära, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 2 alusel abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud eraldi vähemalt kaks aastat (PKS § 67 lg 2). Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik (PKS § 67 lg 3).

2-18-14097 Kohus, kuulanud ära poolte selgitused ning andnud pooltele leppimiseks tähtaja, leiab, et asjaoludest tulenevalt ei ole mõistlik leppimise tähtaga pikendada ning poolte abielu tuleb lahutada. Pärast leppimiseks antud tähtaega on hageja kohtuistungil kinnitanud, et soovib abielu lahutada. Kohus on andnud kostjale korduvalt võimaluse enda seisukoha esitamiseks pärast leppimiseks antud tähtaja möödumist, kuid kostja ei ole ilmunud kohtuistungile ega kohtule kirjalikult vastanud. A.K. on esitanud kohtule kindla soovi abielu lahutamiseks ning menetluse kestel ning pärast leppimiseks antud tähtaega on hageja jäänud enda seisukoha juurde. Menetluse käigus on hageja nõus olnud leppimiseks tähtaja andmisega, kui kostja loobub alkoholi tarbimisest. Kostja alkoholi tarbimine on tekitanud perekonnas pingeid ning hageja on kannatanud vaimse vägivalla ja hirmu all, kui kostja on alkoholijoobes. Hageja hinnangul ei saa abielusuhe jätkuda, kuna esimese kohtuistungi järgselt ei ole kostja alkoholi tarbimisharjumus sisuliselt muutunud. Kohtu hinnangul sellises olukorras ei ole põhjendatud abielu jätkamine vaid põhjusel, et kostja pool soovib abieluga jätkata. Arvestades hageja tahet ja asjaolu, et hageja leppida ei soovi, on põhjendatud abielu lahutada. Kohtu hinnangul seob pooli hetkel ühine elukoht ning poolte vahel on abielulised suhted lõppenud. Kohtu antud tähtaja jooksul ei ole pooled esitanud hagiavaldust ühisvara jagamiseks. Pooltel on võimalik jagada ühisvara ka pärast abielu lahutamist. Eelnevast tulenevalt kohus leiab, et A.K. ja V.K. abielu, mis sõlmiti xxxxxxxxxxxxx.a Pärnu Linna Perekonnaseisuametis, tuleb lahutada. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 150 lg 8 alusel maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 64 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.