Viru Maakohus
Kohtunik
Maido Roots
Kohtuotsuse teatavaks tegemise aeg ja koht
18.01.2019.a. Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8 Rakvere
Tsiviilasja number
2-16-125202
Tsiviilasi
P R hagi S S vastu elatise nõudes
Menetlusosalised, esindajad
Hageja: P R (ik XXX) Hageja seaduslik esindaja: A D (ik XXX) Hageja lepinguline esindaja: adv. Anneliis Räpo Kostja: S S (ik: XXX) Kostja lepinguline esindaja: adv. Aleksei Forstiman
Hagi hind
1935.- eurot
Kirjalikus menetluses
Hagi rahuldada. Mõista kostjalt S S välja elatis hageja P R kasuks alates 26.10.2016.a. summas 215.- eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni hageja täisealiseks saamiseni 25.06.2023.a. Jätta menetluskulud kostja kanda. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 2316,86 eurot. Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis menetluskuludelt (2316,86 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras. Kohtuotsus pooltele kätte toimetada.
Edasikaebamise kord: Kohtuotsusele on õigus esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest põhjendatud apellatsioonikaebus Tartu Ringkonnakohtule. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. I Hageja nõuded ja seisukohad. Hageja palub mõista kostjalt välja elatis hageja P R kasuks alates 26.10.2016.a. 215.- eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, kuni elatist saama õigustatud isiku täisealiseks saamiseni 25.06.2023.a. A.R ja S.S olid abielus alates 2003.a kuni 11.02.2008 a., abielust sündis tütar P S (peale 11.12.2010.a R). Kostja ei osale lapse ülalpidamises peale poolte abielu lahutamist. Poolte vahel oli suuline kokkulepe, et kostja toetab last materiaalselt ja ostab lapsele vajalikud asjad. Kuid kostja on teinud seda harva ja siis ka ainult korduvatel meeldetuletustel. Kostja ei ole last igakuiselt materiaalselt toetanud. Vahel harva, üksikutel kohtumistel lapsega on ta andnud sularaha mitte rohkem kui 50 eurot. Hageja elab koos emaga ja on tema ülalpidamisel. Elatise nõudmist välistav vanematevaheline kokkulepe on tühine, kuna õigustatud isik elatise saamiseks on laps, mitte lapsega koosolev vanem. Mistahes väited elatiskokkulepete kohta on alusetud ja sisutühjad. Lisaks on need tõendamata. Enne 23.07.2007.a Abikaasade Ühisvara jagamise lepingu sõlmimist oli pooltel ühisvara, st ühine majapidamine, ühised kulud. 03.07.2007.a Abikaasade ühisvara jagamise lepingu sõlmimisel jagasid abikaasad ühisvara. Abikaasad teatasid p-s 3.2. ja 3.3., et ei oma pärast lepingu sõlmimist jagatava ühisvara jagamise osas pretensioone. 119500 EEK-i kandis kostja 2007.a aprilli-juuni kuu jooksul üle hagejale vabatahtlikult, ilma mingite tingimusteta, kuna tol ajal pooled oli abielus ja neil oli ühine vara. Hageja ei saa Suurbritannias lapsetoetust alates 05.06.2017.a. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit enda piiratud teovõime kohta. Seejuures ei ole asja materjalide juures Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti ega mõne muu pädeva ameti selgitust, otsust ega tõendit, millest nähtuks, et kostja ei ole võimeline tööga sissetulekut teenima. Kostja ei ole tõendanud ka, et tal oleks teisi lapsi, kes kannataksid hagejale miinimumelatise tasumise tagajärjel puudust või saaksid ebavõrdselt koheldud. Hageja eluasemega seotud kulud ühes kuus on ca 416 naela/474 eurot kuus. Lisades sinna juurde kommunaalmaksed, küündivad hageja elamiskulud 520-530 euroni kuus; hageja koduse toidu kulude suuruseks on ühes kuus ca 150 naela/171 eurot, s.o ca 5,7 eurot päevas. Hageja osa igakuistest majapidamiskuludest (puhastusvahendid, tualetitarbed, kodukeemia jms) ca 28,5 eurot; hageja sidekulud on ühes kuus kokku 27,33 naela/31,20 eurot. Hageja transpordikulud igakuiselt on kokku ca 157 naela/179 eurot. Tervishoiukulud hõlmavad hageja igakuisetest kuludest ca 85,50 eurot. Lisaks kulud meelelahutuse, reisimise/sünnipäevade ja mänguasjadega seoses on igakuiselt ca 336,50 eurot. Hagejal kulub koolikohustuse täitmisega (kantseleikaubad, koolivorm, ekskursioonid jm) seoses igakuiselt 153 eurot. Hageja kannab riiete, jalanõude, peakatete ja parfüümi soetamisega seoses igakuiselt kulusid 70 naela/80 euro ulatuses. Huviringikulud moodustavad hageja igakuistest kuludest ca 285 naela/325 eurot. Seega on hageja igakuised kulud kokku ca 1 936 eurot (arvestamata eraõppega seotud kulusid
füüsikas, vene keeles ja inglise keeles). Sellises suurusjärgus on hageja kulud olnud alates Ühendkuningriiki kolimisest. Kostja panus lapse ülalpidamiseks peaks seeläbi olema 968 eurot. Hageja on pöördunud kostja vastu kohtusse aga miinimumelatise nõudes. Hageja seadusliku esindaja näol on tegemist keskmise pereemaga, kes teenib Ühendkuningriigi standardite järgi pigem tagasihoidlikku sissetulekut (2 000 naela/2 280 eurot kuus) ning kellele kuulub korteriomand Eesti Vabariigis.
II Kostja seisukohad. Kostja hagi ei tunnista, kuna leiab, poolte vahel oli kokkulepe. Nimelt leppisid vanemad kokku, et nende abielu kestel soetatud korter jääb hageja seaduslikule esindajale. Kostja lubas kanda vanemate ühised kohustused panga ees. Lisaks on kostja hageja seaduslikule esindajale üle kandnud summa 119 500 EEK. Nimetatud tingimuste täitmise korral ei pidanud hageja kostja vastu elatise nõuet kohtule esitama. Osa hageja kuludest on kaetud Suurbritannias riigilt saadava toetusega. Juhu1, kui hageja ema loobus lapsetoetusest omal algatusel, siis see võib olla seotud vaid sellega, et hageja ema varaline seisund võimaldab tagada hagejale ülalpidamise. Kostja tulu on töötasu F OÜ-ѕ 482 eurot kuus neto. Kostjale kuulub korteriomand aadressil XXX (reg. osa 1378109), mis on koormatud hüpoteegiga. Kostja igakuisteks kuludeks on laenu tagasimaksed, kindlustusmaksed, korteri majandamiskulud, sidekulud, kulutused toidule, järelmaks. Kokku 472,12 eurot. Kostja varaline seisund on olnud tagasihoidlik läbi aastate. Kostja ei valda eesti keelt ega oma kutseala. Kostja elukoha lähedal ei ole võimalik leida tasuvamat tööd. Kostja majanduslik seisund on mõjuvaks põhjuseks, miks elatist alla miinimumi vähendada.
III Kohtu seisukoht ja põhjendused. Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus märgib esmalt, et kohus on korduvalt lahendanud kohtualluvuse määramise taotlust ning leidnud, et käesolev elatise hagi kuulub lahendamisele Eesti Vabariigi kohtus. Samuti tuleb käesoleval juhul kohaldada Eesti õigust. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja on kostja alaealine laps (kd I lk 20, 21). Perekonnaseaduse (PKS) § 96 lause 1 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p-de 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg 4 kohaselt elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatis miinimummääras alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 26.10.2016.a. Kohus leiab, et hageja elatise nõue kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused elatise vähendamiseks alla miinimumi. PKS § 102 lg 1 ja 2 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus märgib, et kostja ei ole tõendanud ega ka tuginenud väidetele, et tal oleks töövõimetus või et tal on lisaks hagejale veel alaealisi lapsi. Seega mõjuvad põhjused elatise vähendamiseks alla miinimummäära puuduvad. Kohus leiab, et asjaolu, et kostjal puudub antud hetkel piisav sissetulek elatise tasumiseks (kd I lk 67; kd II lk 134, 136-142; kd III lk 7-211; kd III lk 73-80), ei anna alust elatise vähendamiseks. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Riigikohus on korduvalt leidnud, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Antud juhul ei takista kostjat tasuvama töö otsimisel töövõimetus või muud objektiivsed asjaolud. Kohus leiab, et puuduvad takistused riigikeele omandamiseks või uue töökoha otsimiseks teistest piirkondadest. Senises kohtupraktikas on leitud, et kohustatud vanema varaline seisund võib anda alust mõista temalt välja miinimumelatisest väiksem elatis, kuid sealjuures tuleb arvestada lapse huve ning seda, kas elatise vähendamine on vanema ja lapse huve kaaludes proportsionaalne. Arvestada tuleb sellega, millised on lapse vajadused ning kohustatud vanema sissetulek ja varaline seisund. Ainuüksi ühe vanema parem majanduslik seisund ei anna alust vähendada väljamõistetavat elatist alla miinimummäära. Kohus märgib, et hageja igakuised kulud on välja toodud ja nendest nähtub, et hageja kulutused ületavad tunduvalt kahekordset miinimumelatist. On tõendamist leidnud, et hageja seadusliku esindaja majanduslik seisund ja sissetulek ületavad kostja võimalusi (kd III lk 57-66; kd II lk 185-202). Samuti nähtub hageja seisukohtadest, et hageja kulutused on samas suurusjärgus, milles hageja seadusliku esindaja sissetulek. Antud juhul on ilmne, et hageja seaduslik esindaja katab enamiku hageja kulutustest olukorras, kus hagejal on ka teine vanem. Kohus möönab, et
elamiskulud on Suurbritannias suuremad kui Eestis. Samas ei saaks Eestis elavalt vanemalt sel põhjusel nõuda suurema elatise maksmist. Käesoleval juhul on esitatud miinimumelatise nõue. Kohus leiab, et see ei saa olla kostja jaoks üleliia koormav ning vastavas summas peaks kosja eelduslikult elatist maksma ka juhul, kui hageja Eestis elaks. Iseenesest ei ole välistatud arvesse võtta seda, et elatist taotleva lapse vajadused on kaetud riiklike toetustega. Siiski on kohtul võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et hagejale käesoleval hetkel Suurbritannias ega Eesti Vabariigis peretoetusi ei maksta (kd I lk 171-172; kd II lk 80; kd II lk 94). Seega ei ole alust elatist ka peretoetuste võrra vähendada. Isegi juhul kui hagejale toetusi makstaks või vaatamata sellele, et menetluse kestel on seda tehtud, ei ole põhjendatud nende võrra elatist alla miinimumi vähendada, kuivõrd lapse kulutused ületavad elatise suurust ka juhul, kui summale liita peretoetuste suurus. Kohus märgib, et hageja seadusliku esindaja ja kostja vahelised kokkulepped abielu lõppemisel seoses nende varaga ei oma käesolevas vaidluses tähendust (kd I lk 36-66; lk 68-71). Kohus leiab, et lapsel on õigus vanemalt ülalpidamist saada ning mistahes varalised kokkulepped vanemate vahel ei saa välistada lapse õigust esitada elatise nõuet. Vastavalt PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Kohus leiab, et nimetatud sätet tuleb tõlgendada selliselt, et kohustatud vanem võib igakuist elatist anda ka mul viisil, nt lapse igakuised kulusid kandes, kuid see ei saa kaasa tuua olukorda, kus vanema ühekordse tehinguga vabanetakse edaspidi lapse ülalpidamise kohustusest. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja on esitanud enda menetluskulude nimekirja. Selle kohaselt on hageja menetluskuludeks õigusabikulud lepingulistele esindajatele (s.o Artur Pärnoja toimingud 758 eurot ja Anneliis Räpo toimingud summas 1596 eurot) ning esindaja sõidukulud 54,86 eurot, kokku 2408,86 eurot. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu taotleb ta õigusabikulude kindlaksmääramist käibemaksuga. Kostja hageja menetluskuludega ei nõustu, leides, et 06.12.2018 istungil esitatud menetluskulude nimekiri on esitatud hilinemisega. Lisaks on kostja seisukohal, et hageja kulud ei ole piisaval määral põhjendatud, vajalikud ega tõendatud. Kohus on seisukohal, et pooled on esitanud enda menetluskulude nimekirjad õigeaegselt. Kohus leiab, et esindaja Anneliis Räpo tasu osas, mis hõlmab kohtuistungiks ettevalmistamist, ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohus vähendab kohtuistungiks ettevalmistamise ajakulu ühelt tunnilt poole tunnini.
Lisaks tuleb vähendada hageja lepingulise esindaja tasu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest. Kuivõrd TsMS näeb ette 20 eurot menetluskulude katteks maksekäsu kiirmenetluses, vähendab kohus põhjendatud ajakulu 15 minutini (arvestades, et tunnitasu oli 80 eurot, on 20 eurot 15 min tasu). Seega vähendab kohus tasu 92 eurot võrra (72+20). Ülejäänud osas on taotlus põhjendatud. Seega mõistab kohus kostjalt hageja menetluskulude katteks välja 2316,86 eurot (693 eurot Artur Pärnoja poolt osutatud õigusabi eest; 45 eurot tõlkekulu, 1524 eurot Anneliis Räpo poolt osutatud õigusabi eest; 54,86 eurot kütusekulu). Kohus juhindus kohtuotsuse tegemisel TsMS-i paragrahvidest 441-442.
Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Maido Roots
Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 12.09.2019 kohtuotsusega.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.