Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Tsiviilasi nr 2-18-109024

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse.

Hageja nõue ja hagi asjaolud 1.Hageja esitatud hagiavalduse kohaselt esitavad hagejad kostja vastu hagi ülalpidamiskohustuse täitmise nõudes. Kostja on hagejate isa, mida tõendavad hageja I suhtes Xxxxxxxxxxxe poolt 27. aprill 2007.a välja antud sünnitunnistus nr. 0333019 , hageja 2 suhtes Xxxxxxxxxxxe poolt 6. juuli 2009.a välja antud sünnitunnistus nr. 0385349 ja hageja 3 suhtes Xxxxxxxxxxxe poolt 19. september 2011.a välja antud sünni tõend nr 274-2011/634 . Hagejate vanemad ei ela reaalselt koos. Perekonnaseaduse (PKS) § 80 kohaselt Kui üks isik põlvneb teisest, on nad otsejoones sugulased. Otsejoones sugulased on ülenejad ja alanejad. Hagejad on kostjale otsejoones alanejad ning kostja on PKS § 96 kohaselt kohustatud ülal pidama alanejaid sugulasi, samuti on PKS § 97 punkti 1 kohaselt hagejad õigustatud saama ülalpidamist. Hagejate seaduslik esindaja selgitab, vastavalt vanemate vahelisele kokkuleppele pidi kostja kuni laste ema tööleminekuni sügisel 2014 tasuma elatist 1250 eurot kuus. Kui laste ema asus tööle vähendati kokkuleppel elatist 1000 euroni (Lisa 2 – konto väljavõte). Vaatamata lastekaitse soovitusele elatise summa notariaalselt kinnitada hagejate seaduslik esindaja seda ei teinud, kuna ta ei uskunud, et kostja võiks keelduda elatist maksmast kokkulepitud ulatuses. Edasi teatas kostja oktoobris 2014, et tasub edaspidi elatist 750 eurot ning 250 eurot kogutakse fondi, mida saab kasutada suuremat väljaminekut nõudvate asjade soetamiseks. Aastal 2016, kui fondi väärtus pidanuks olema ligikaudu 4000 eurot palus hagejate seaduslik esindaja raha suuskade ostmiseks. Kostja teatas, et lastefondi enam ei eksisteeri. Käesoleva aasta aprillis tasus isa elatist lastele alla seaduses sätestatud miinimumi, so summas 556,30 eurot , vähendades elatist alusetult ligi 200 eurose taksoarve võrra. 2016 ja 2017 aasta algul, kui elatis suurenes, pidi hagejate seaduslik esindaja kostjale seda meelde tuletama, millega kaasneb alati negatiivne verbaalne suhtlemine. Kostja elatise tasumise kuupäevad on muutuvad, samuti on kostja tasunud elatist mitmes osas. Eelnev teeb hagejate seaduslikule esindajale keeruliseks rahaasjade planeerimise. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Hagejate seaduslik esindaja palub määrata elatise tasumise iga kalendrikuu eest ette. Hagejad paluvad kohtul kooskõlas PKS § 101 lõikega 1 kostja alaealiste laste kasuks välja mõista edasiulatuvalt igakuine elatis ning kohustada kostjat täitma ülalpidamiskohustust kohaselt kuni laste täisealiseks saamiseni. Elatise nõue kostja vastu on 250 €/kuus, kuid mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsusse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Hagejad nõuavad kostjalt ainult PKS § 101 lg 1 sätestatud elatise miinimumnõude väljamõistmist ning üle kandmist hagejate seadusliku esindaja kontole Swedbank konto XXXXXXXXXXX, selgitusega „elatis M., S.J. ja I.“ Kostja kirjalikud vastuväited hagile 2 (13)

Tsiviilasi nr 2-18-109024

Tsiviilasi nr 2-18-109024 seonduvalt nt tulevikuperspektiivis. Mis aga puudutab hagiavalduse väidet, et käesoleva aasta aprillis tasus isa elatist lastele alla seaduses sätestatud miinimumi, so summas 556,30 € , vähendades elatist alusetult ligi 200 € taksoarve võrra, siis esitab kostja selle osas omapoolse selgituse: Kohtumäärusega kinnitatud suhtluskorra järgselt pidi isa võtma reedel lapsed Pärnust ning tooma nad enda juurde koju Alliku külla Saue vallas. Ema seevastu pidi alati pühapäeviti ise lastele Tallinna järele tulema. Kuivõrd lapsed on kohtumääruse väljaandmisest märgatavalt kasvanud, siis oli isa korduvalt pakkunud emale välja, et lapsed võiksid vabalt ka ise bussiga kahe linna vahet sõita, kui üks vanem paneb lapsed bussi peale ja teine nad kohale jõudes maha võtab. Lisaks palus isa, et kui ema tuleb lastele järele autoga, siis tuleks ta lastele isa juurde järele või saaks Tallinna piiril kokku, mis vähendaks laste linna sõite vähemalt 1 tunni võrra. Ema eeltoodud pakkumistega ei nõustunud. Mingil hetkel saatis hagejate seaduslik esindaja kostjale reedel 30.03.2018 e-maili, milles oli sõnum. "Kuna ainuke inimene kes hetkel muutust soovib, oled sina ja sul pole midagi laste kojutoomise vastu, siis lähtub sellest, et annad L teada, mis kell lapsed P koju jõuavad“.. Antud ootamatu olukorra lahendamiseks, kus hagejate seaduslik esindaja, rikkudes kohtuga määratud Suhtluskorra reeglistikku, pani kostja fakti ette, et kostja peab lapsed ka pühapäeval Pärnu tagasi tooma, broneeris kostja antud segases olukorras Tallink takso, millega lapsed saaksid Pühapäeval tagasi Pärnu sõita. Nagu eelpool toodud, pakkus kostja hagejate seaduslikule esindaja kompromissettepaneku, et taksoga laste Pärnu saatmise asemel võiks lapsed üle anda kostja elukoha juures või selle läheduses (ema oli autoga Tallinnas), aga hagejate seaduslik esindaja sellega ei nõustunud ja nii siis saatis kostja lapsed taksoga tagasi Pärnusse, vähendades elatisraha 200 € võrra. Laste ema väide selle kohta, et 2016 ja 2017 aasta algul, kui elatis suurenes, pidi hagejate seaduslik esindaja kostjale seda meelde tuletama, millega kaasneb alati negatiivne verbaalne suhtlemine, ei vasta suuresti tõele. Hagi lisa 2 toodud panga väljavõttes on näha, et 5.01.2016 on kostja tasunud elatisraha 645€ ehk 2016 aastal Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär x 3 last. Jääb arusaamatuks, et mida ja millal hagejate seaduslik esindaja siinjuures kostjale meelde tuletas. Kostja küll möönab, et 2017 jaanuaris ununes tal korrigeerida pangas püsimaksekorralduse summat elatisraha tasumisel vastavalt kehtestatud kuupalga alammäärale 2017 aastal, kuid kohe pärast hagejate seadusliku esindaja poolse kirjaliku meeldetuletuse saamist vormistas kostja ka teise püsimaksekorralduse summale 60 eurot selgitusega: "Laste elatisraha (M., S, I.) 2017 lisasumma". Seega laekus 2017 aasta jookusul 5. kuupäeval elatisraha summas 645 eurot ja 10 kuupäeval 60 eurot. Nagu eelpool sai mainitud, ei ole kostja ka elatise tasumise kuupäeva teadlikult muutnud. Nimelt on kostja teinud püsimakse korralduse panka, millest tulenevalt peaks summa alati ühel ja samal päeval maha minema, kuid ilmselgelt on tegu olukorraga, kus mõlemal isikul on konto erinevas pangas, mistõttu võib olla summa laekumine erineval päeval, eriti veel kui arvestada nädalavahetusi. Kuna eelnevalt ei ole selle osas probleemi tekitatud, siis ei osanud kostja selles ka midagi halba näha või ei ole selle peale isegi mitte tulla osanud, et see oleks laste emale mingiks probleemiks. Ka hagiavaldusest ei nähtu, et makse laekumise kuupäevaga oleks olnud varasemalt poolte vahel vaidlust või, et hagejate seaduslik esindaja oleks nõudnud mingil kindlal päeval makse laekumist. Kui praegu selgub, et see on laste emale probleemiks, siis pakub kostja selle edaspidiseks vältimiseks välja lahenduse, et lepitakse kokku makse laekumise kuupäev (nt 15. kuupäev) Selline probleem oleks saanud aga lahenduse, kui laste ema oleks kasvõi kordki isale maininud, et soovib summat konkreetsel päeval kätte saada ja mitte ei oleks pidanud aga selle lahendamiseks kohtu poole pöörduma. Mis aga puudutab praegust nõuet, kus hagejate seaduslik esindaja palub määrata elatise tasumise iga kalendrikuu eest ette, nagu seda näeb ette seadus, siis selle osas selgitab kostja alljärgnevat: 2014. a kevadel hagejate seaduslik esindaja ja kostja kooselu lõppes ning kostja lahkus 2.05.2014 poolte ühisest elukohast Harjumaal. . Esimese elatisraha makse, summas 1250 eurot, kandis kostja hagejate seadusliku esindaja kontole 5.05.2014, st 3 päeva pärast isa lahkumist. Nii on kuni tänaseni mõlemapoolselt olnud aktsepteeritud elatisraha maksmine sama kalendrikuu sees aga mitte üks kalendrikuu ette. Seda kinnitab ka fakt, et kui aasta algul on elatisraha suurenenud, siis Kostja on esimese suurema summa tasunud jaanuari kuus aga mitte 4 (13)

Tsiviilasi nr 2-18-109024 detsembris (st. üks kalendrikuu ette) ja selles osas ei ole hagejate seaduslik esindaja varasemalt pretensiooni esitanud. PKS § 100 lõige 3 kohaselt vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Seni on vanemad ka eeltoodud paragrahvi arvestades elatisraha arvestanud. Kui laste ema laste seadusliku esindajana soovib, et nüüdsest oleks elatisraha maksed 1 kuu ette, siis maksab isa ühel kuul lihtsalt 2x elatisraha. Tuginedes eeltoodule on kostja seisukohal, et laste ema poolt laste nimel esitatud hagiavaldus on alusetu, kuivõrd laste isa on kogu aeg kohusetundlikult püsimaksekorralduse alusel tasunud lastele seadusega määratud elatusraha. Veelgi enam, isa on lastele tasunud ka muid täiendavaid kulusid, ületades alates lahku kolimisest 7101 € võrra suurema summa, kui seda seadus ette näeb. Taotlus, elatise väljamõistmisel riikliku lastetoetuse arvestamiseks ja elatise vähendamiseks alla miinimum määra Lisaks eeltoodule kostja ei nõustu ka hagiavalduses toodud nõude suurusega ja seda alljärgneval põhjusel. Selgitame, et kui laste isa peaks tasuma lastele 750 eurot (250x3), siis peaks eelduslikult sama suure summa tasuma lastele ka laste ema. Sellisel juhul oleks 3 lapse kasutada 1500 €, millele lisandub ka laste toetus sumas 510 € ehk kokku 2010 €. Ilmselgelt on nimetatud summa igati üle paisutatud ning ei lähtu laste tegelikest huvidest. Senise kohtupraktika kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 järgi kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades tema kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Igakuine elatis ühele lapsele ei või PKS § 101 lg 1 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära nii nagu hageja käesolevas menetluses kostjalt nõuavadki. Eelduslikult ongi lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus PKS § 101 lg 1 järgi pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning et selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt nt Riigikohtu 28. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1124-15, p 13; 26. novembri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-14, p 14; 26. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15). Küll aga võib PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra, sama lõike neljanda lause järgi võib mõjuvaks põhjuseks olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PSK § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et tegemist on näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte (vt Riigikohtu 13. aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-2-1-17-16, p 11; 28. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15; 16. jaanuari 2013. a otsus asjas nr 3-2-1-160-12, p 17). Riigikohtu kolleegium leidis 22.03.2017 otsuses nr 3-2-1-174-16, et PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole mh välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad (vt ka Riigikohtu 19. oktoobri 2015. a määrus asjas nr 3-2-1-119-15, p 11). Samuti ei ole iseenesest välistatud arvesse võtta ka seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on tegelikult kaetud nt riiklike toetustega. Siiski on kohtul võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad. Mööname, et varasemalt on kohtud asunud seisukohale, et perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel oli riiklike peretoetuste seaduse alusel õigus saada lapsetoetust. Kuid uue, 01.07.2017 jõustuma hakanud perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 ja § 21 lg 2 redaktsiooni alusel on kolme lapselise pere toetus kokku 510 € kuus, mis on juba märkimisväärne summa, mis tuleks elatise väljamõistmisel arvesse võtta. Seda eeskätt asjaolul, et oluliselt on suurenenud ka Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär ja koos sellega ka elatise miinimummäär (PKS 5 (13)

Tsiviilasi nr 2-18-109024 jõustumisel 1. juulil 2010. a oli see 2175 krooni (139 eurot), 2011. a 139 eurot, 2012. a 145 eurot, 2013. a 160 eurot, 2014. a 177 eurot 50 senti, 2015. a 195 eurot, 2016. a 215 eurot ja on 2017. a 235 eurot lapse kohta kuus). Keskmine kuupalk ei ole samavõrra tõusnud. Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2010. aastal 12 397 krooni ehk 792 eurot (keskmine netokuupalk 637 eurot) ja 2016. aastal 1146 eurot (keskmine netokuupalk 918 eurot). Kui elatise miinimummäär oli 2016. aastal 2010. aastaga võrreldes kasvanud 54,7%, siis keskmine brutokuupalk kasvas vastaval perioodil 44,7%. Seega, kui keskmist brutokuupalka saaval elatist maksma kohustatud vanemal on kolm last, siis on tal seaduse järgi kohustus üldjuhul maksta lastele elatiseks pea kogu sissetulek, mida riigikohus õigeks ei pea. Riigikohus oma 22.03.2017 otsuses nr 3-2-1-174-16 selgitanud, et kolleegiumi hinnangul tuleb arvesse võtta asjaolu, et kuna lapse ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal ja vanemate kohustuse ulatus on eelduslikult võrdne (PKS § 116 lg 1), siis peaks miinimummäära arvestades olema lapse vajaduseks kokku 250 x 2 ehk 500 € lapse kohta, mis ei pruugi aga olla lapse tegelikud vajadused. Kohus on selgitanud, et laialdase kohtupraktika kohaselt, tuginetakse elatise asjades Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE uuringule, milles on uuritud laste tegelikke vajadusi. 2013. a novembris koostatud uuringus „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika uuendamine ja analüüs" (http://skytte.ut.ee/sites/default/files/ec/lapse_ulalpidamiskulud_lo pparuanne_2014.pdf) leiti, et aastatel 2010-2012 oli keskmine lapse ülalpidamiskulu Eestis 280 eurot kuus ühe lapse kohta. Seega leiti, et lapse keskmised vajadused on madalamad kui praegune elatise seaduses sätestatud miinimummäär. Kusjuures uuringus rõhutati, et kõige suuremad on lapse ülalpidamiskulud ühelapselistes leibkondades ning madalamad ülalpidamiskulud kahe ja enamalapselistes leibkondades on selgitatavad otseste elamiskulude (toit, eluase jms) jagunemisega suurema arvu leibkonnaliikmete vahel (mastaabisääst), samuti on nooremal lapsel võimalus kasutada vanematest lastest jäänud mänguasju, riideid jms. 2013. aastal oli tarbijahinnaindeksi muutus eelmise aastaga võrreldes 2,8% ning aastatel 2014-2016 on tarbijahinnaindeksi muutus olnud 0% või negatiivne. Seega ei ole tarbijahinnaindeks vaadeldaval perioodil oluliselt tõusnud ning seega ei ole eelduslikult ka keskmine ülalpidamiskulu lapse kohta märgatavalt suurenenud. Kui korrigeerida uuringus leitud 280 euro suurust keskmist ülalpidamiskulu lapse kohta 2013. aasta tarbijahinnaindeksiga, on keskmiseks ülalpidamiskuluks lapse kohta 287 eurot.“ Kostja täiendab seda uuemate arvudega, tuues välja, et aastal 2017, oli tarbijahinna indeksi muutus 3,4%, kuid ka see ei ole märgatava muutus, millest tulenevalt peaks olema lapse keskmiseks kuluks 297 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja, et tänast seadust arvesse võttes ületab mõlema vanema poolt lapsele kulutatav summa 500 € (miinimum elatis 250x2 €) juba niikuinii keskmise lapse vajadusi märgatavalt, praktiliselt 200 eurot lapse kohta. Viitame, et praegusel juhul ei ole tegemist erivajadustega lastega ega tegele lapsed ka selliste kallite harrastustega, mis nõuaks suuremaid kulutusi. Seega peaks praegusel juhul olema elatise miinimum summat arvestades kolme lapse puhul laste vajadusteks minev summa kokku 3x500 = 1500 € (statistikat arvestades peaks see aga jääma alla 1000 €). Kuivõrd kolme lapse puhul makstakse lastega koos elavale vanemale lastega seotud toetusi kokku summas 510 eurot, siis tuleks elatisraha väljamõistmisel eeltoodud 1500 € vähendada kõigepealt nimetatud toetuse summa 510 € võrra ja järelejäänud summa tuleks jagada mõlema vanema vahel võrdselt. Sellisel juhul saaks enam vähem mõistliku elatise kolmele lapsele. Kuigi eeltoodud kohtulahendile ning Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE uuringule toetudes peaks laste tegelik vajadus olema veel väiksem summa. Kuivõrd hagejate seaduslik esindaja on nõudnud laste vajadusteks miinimum elatise tasumist, ega ole väitnud, et laste vajadused oleks suuremad kui 1500 € kuus, siis lähtume eeltoodud numbrist. Tuginedes eeltoodule taotleme kohtult elatise vähendamist alla elatise miinimumi, võttes arvesse laste vajadused ning riiklikud toetused summas 510 €, vähendades laste vajadusteks minevast summast 1500 €-st riiklikud toetused summas 510 € ning saadud summa jagame mõlema vanema vahel võrdses osas. Sellisel juhul oleks kolmele lapsele makstava elatise suuruseks kokku (1500-510)/2 = 495 € ehk 165 € lapsele. Elatise väljamõistmisel palume määrata elatise laekumise kuupäevaks 15. kuupäeva, kuivõrd selle 6 (13)

Tsiviilasi nr 2-18-109024 tasumine sõltub suuresti kostja palgapäevast. Jätta hagiavaldus selles toodud ulatuses rahuldamata; Rahuldada kostja taotlus elatise vähendamiseks alla elatise miinimumi, võttes arvesse laste vajadused 1500 € kuus ning riiklikud toetused summas 510 €, vähendades laste vajadusteks minevast summast 1500 €-st riiklikud toetused summas 510 €. Sellisel juhul oleks kolmele lapsele makstava elatise suuruseks kokku (1500-510)/2 = 495 € ehk 165 € lapsele. Tuginedes eeltoodule taotleme elatise vähendamist alla miinimum summa, mõistes kõigile kolmele hagejale välja elatist 165 € kuus, kogusummas 495 € kuus. Määrata elatise laekumise kuupäevaks igakuiselt 15. kuupäeva. Menetluskulud jätta avaldaja kanda. Menetluse käik.

Tsiviilasi nr 2-18-109024

Maksekäsu kiirmenetluse avaldus kohtule esitatud 30.04.2018.a. ja hagi kohtule esitatud 30.06.2018.a. Kostja on tasunud hagejate ülalpidamiseks kohtumenetluse ajal ülalpidamist PKS §101 lg.1 nimetatud miinimummääras s.o.2018 aastal aprillis 556.30 eurot, mais 750 eurot, juunis 750 eurot, juulis 2018 750 eurot, augustis 750 eurot, septembris 750 eurot, oktoobris 750 eurot, novembris 750 eurot (I toimik tl.36, 164-167). Kohtuistungil M.K. ja S.L. kinnitasid, et laste elatisraha on tasutud ka detsembrikuu 2018.a. eest (II toimik tl.73). Kostja tasus kohtumenetluse ajal 30.11.2018 aprillis vähem tasutud elatise summas 193.70 eurot (I toimik tl. 191). Hagejate esindaja kohtuistungil kinnitas , et elatise nõue on alates 01.01.2019.a.

Tsiviilasi nr 2-18-109024 muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad) (viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2).

Tsiviilasi nr 2-18-109024 eur mis on paigas juba 2014 a ja kostja poolt välja arvestatud. Palju toidukaupa ostavad taluturult ja laatadelt ja tasumine toimub sularahas. Lapse kohta on 160 eur. Transpordile 65 eur kus on arvesse võetud auto hooldus ja tehno ülevaatus, talve ja suverehvide vahetus ning kütuse kulu. Pere vajadus on auto seoses kolmanda lapse sünniga. Summa on kulu kolme lapse kohta. Autoga sõidavad lastega reisile. M. ei kannata bussisõitu, sest süda läheb pahaks. Palju käivad lastega rabades. Soomes käisid autoga. Samuti Lätis ja Leedus. Sidekulud 30 eur mis on paketikulud, internet. M.i kulu on kõige suurem kuna käib välismaal ja on vajadus helistada. Samuti on palju vaja käia e-koolis ja kasutada õppematerjale internetis. I.il 2 eur pakett ja Sl 5 eur, pakett ning M.il 7 eur. Kodune internet 23.17. On telefonikõnede maksumus ja see on ka nii, et kui on laps välismaal oleks lapsel võimalik helistada. See summa on olnud 30 eur. On veel interneti püsimakse 27 eur, mis on jagatud neljaga. 20.25 on kolme lapse kulud kokku. Sidekulud kuus on 37 eurot kolme lapse peale. Tervishoiule kulub 10 eur lapse koht s.o. näksid ja batoonid ning Hematogeeni apteegist. Samuti plaastreid, antiseptikume, sidemeid. Püsivaid ravimeid lastel ei ole. Hügieeni tarvetele 30 eur kolmele lapsele. Siia on arvestatud hambapastad, wc paber, pesuvahendid. Kulutused koolikohustuse täitmiseks 90 eur, mis on aasta lõikes. Kooli alguses on summad suuremad, kui on vaja osta koolikotid ja õppevahendid. On arvestatud ka ekskursioone kuhu läheb terve klass. Ekskursioonile kaasa jook ning söök. Igale lapsele tuleb osta eraldi riided, kuna lapsed on kasvult erinevad. Laste sünnipäeva peod ja kingitused on 100 eur kolme lapse peale kokku. Sünnipäeva kingitused on need mida saab üksteisele kinkida või kingitakse neile. Lastele on alati ka sünnipäeva peod korraldatud. Jõulupakke ei ole siia sisse arvatud. Lastele mõeldud paikade külastamised 300 eur kuus. Mitu korda käidud Soomes ja Lätis. Lastele meeldib basseinis ujumas käia, milleks on kümne korra kaart. Seiklusparkides on käinud. Trennid ja huviala laagrid. I. käib jalgpalli treeningus õppemaks 30 eur aga tõuseb 36 eur-le kuus. Turniiri tasu Eestis 25 eur kui läheb turniirile. Novembris oli 2 turniiri. Üldiselt on turniir üks kord kuus. Kord aastas välisturniir 300 eur mis võib tulla. Osta tuleb jalgpalli varustus. I.i kulutused kuus 100 eur. M.il on 30 eur kuutasu MTÜ Liikumiskunst, kus on tants ja akrobaatika. Suvel juuni kuni august makseid ei ole. Lisaks on esinemistasud kui on vaja osta riietust. Kostüümitasu aastas lapse kohta 10 eur. M. käis Makedoonias ja Türgis. 62,70 eur on M.i festivali tasud ühes kuus. Sel aastal käis M. Tartus tantsuakadeemia tantsulaagris, kus tasu oli 115 eur. M.i kulutused on 100 eur kuus. S käib akrobaatikas MTÜ liikumiskunst ja 25 eur kuutasu ning keraamikaringis kus on 20 eur kuutasu. S käis looduslaagris Hiiumaal, kus oli sularahamakse 3 päeva eest. S kulud kuus on 45 eur huvialaringidele. Ümardatult on summa Sle 100 eur. Jõuludega seoses on koolis loosipakid ja kingitused treeneritele ja õpetajatele. Juuksur ja tüdrukutel kosmeetik. M.i jõulukalender oli kosmeetika toodetega hinnas 45 eur. Juukseklambrid 40 eur. Juuksuritasud makstakse sularahas. Mänguasjad ja lauamängud summas 30 eur kuus kolme lapse kohta. Puudu olev või välja vahetamist vajav mööbel 120 eur kuus. Teater, raamatud ,kino 120 eur kuus kolme lapse kohta. Korra kuus käivad lapsed teatris. Kinos paar kuni kolm korda kuus. Renoveerimistööd vannitoas ja lastetoas aasta lõikes. Kolme lapse kohta kokku ilma remondi ja renoveerimistöödeta 1965 eurot kuus. 655 eurot tuleb ühe lapse kohta kuus, mis on lapse vajadus (II toimik tl. 171172). Kostja võttis kohtuistungil õigeks laste kulud alljärgnevalt : eluaseme kulu 140 eurot; kulud toidule 330 eurot; transpordile 3x 10 = 30 eurot; sidekulud 30 eurot; kulud tervishoiule 30 eurot; hügieenitarvetele 30 eurot; koolikohustuste täitmisele 90 eurot; riietele ja jalanõudele 120 eurot; sünnipäevakulud 100 eurot; trennikulud I.i osas 56 eurot; M.i osas 40 eurot ja S.J.a osas 55 eurot; juuksuri ja kosmeetiku kulud 50 eurot; mänguasjade ja lauamängude kulud 30 eurot; vajaliku mööbli ostukulud 60 eurot; teater, raamatud ja kino 30 eurot; renoveerimistööde kulu 100 eurot. Seega kostja võtab õigeks 3 lapse kulud kokku 1321 eurot. Kohus leiab, et laste kulud on suuremad kui kostja õigeks võtab. Põhjendatud kulu kolme lapse toidule on kohtu arvates 130 eurot lapse kohta s.o. 3 lapsele 390 eurot kuus; kulud transpordile 10 (13)

Tsiviilasi nr 2-18-109024 on põhjendatud kolme lapse kohta 45 eurot kuus; kulud riietele , jalanõudele on põhjendatud kolme lapse kohta 150 eurot kuus ja teater, raamatud, kino kolme lapse kohta 60 eurot kuus. Transpordikulu arvestamisel võtab kohus arvesse hageja seadusliku esindaja poolt selgitatut, et nad on käinud lastega autoga Soomes , Lätis, Leedus. Samuti külastavad vaatamisväärsusi, rabasid ja käivad Spaades Hagejad on esitanud ka kohtule tasumise kohta tõendid – Haapsalu piiskopilinnus , Haapsalu Raekoda,Iloni Imedemaa,Fra Mare Thalasso Spa, Lottemaa Teemapark, Minigolf, Sangaste loss, Sangaste Rukki Maja, Leedus Dinosauruste Park, Viinistu Kunstimuuseum jne. M.L. käinud reisimas seoses tantsutreeningutega. Laste isa pangakonto väljavõttelt nähtub, et on tasutud 10.03.2018 M.L. 1⁄2 Makedoonia reisi lennupilet ja osalemistasu 315 eurot. ( I toimik tl. 169- 170). M.L. on käinud lisaks Türgis ( II toimik tl. 71). Sellega seoses on lastel ka reisikulud, mida kostja ei ole üldse õigeks võtnud. Kohus leiab, et reisikulud kolme lapse kohta on põhjendatud 90 eurot kuus. Lapsed ei käi reisimas iga kuu ja ühekordne kulu tuleb jagada kuude peale. Samas laste treeningutega seotud kulud loeb kohus põhjendatuks kostja poolt õigeksvõetud ulatuses, kuna suuremas ulatuses pole kulud tõendatud. Kohus ei pea põhjendatuks ka suuremaid kulutusi remondi- ja renoveerimistöödele , kui laste isa on õigeks võtnud, kuna tegemist on ühekordsete töödega, mis tuleks jagada aastate peale ja tegemist on hagejate seaduslikule esindajale kuuluva eluruumiga , mille parendamisest saab eelkõige kasu eluruumi omanik ning kõiki kulusid ei saa arvestada laste elatise kuludeks. Seega 3 lapse põhjendatud vajadused kuus on kokku 1546 eurot. Arvestades eeltoodut kostja ei ole asjas tõendatud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad.

Tsiviilasi nr 2-18-109024 arvestatavas suuruses lastetoetusi , siis kohus leiab, et alates 01.01.2019 on põhjendatud ja õiglane, et kostjal on õigus elatise tasumisel miinimumelatisest 1⁄2 PHS § 17 lg.3 nimetatud lapsetoetused elatisest maha arvata s.o. esimese ja teise lapse kohta 30 eurot kuus ja kolmanda lapse kohta 50 eurot kuus. Kohus ei pea põhjendatuks elatisest maha arvata PHS § 21 lg.2 alusel makstavat lasterikka pere toetust ja PHS § 18 lg.1 p.3 alusel makstavat lapsehooldustasu.

JÕUSTUMINE:

Otsus jõustus osaliselt 08.05.2019 Riigikohtu määrusega. Tallinna Ringkonnakohtu 22.02.2019 otsuse resolutsioon: Resolutsioon Võtta hagejate apellatsioonkaebused Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 646 alusel otsustada asi üksnes apellatsioonkaebuste põhjal. Pärnu Maakohtu 10. jaanuari 2019 otsus tühistada osas, millega maakohus andis kostjale õiguse hagejatele maksmisele kuuluvast igakuisest elatisest eelnevalt maha arvata 50% perehüvitiste seaduse § 17 lõike 3 alusel hagejatele makstud igakuisest lapsetoetusest ning küsida hagejate esindajalt andmeid igakuiselt makstava lapsetoetuse kohta (maakohtu otsuse resolutsiooni punkt 5). Tühistada sama otsus ka osas, milles iga hageja kasuks mõisteti kostjalt välja elatis alates 1. jaanuarist 2019 suuremas summas kui perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummäära (käesoleval ajal 270 eurot kuus) ja perehüvitiste seaduse § 17 lõike 3 teises lauses sätestatud lapsetoetusest 50% (käesoleval ajal 50 eurot kuus, resolutsiooni punktid 2–4) vahe. Lisaks tühistada sama otsus menetluskulude jaotuse osas. Saata asi tühistatud osas uueks menetlemiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis. Punktis 3 viidatud otsus on edasi kaebamata jõustunud osas, milles kostjalt mõisteti iga hageja kasuks välja elatis alates 1. jaanuarist 2019 summas, mis on perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummäära (käesoleval ajal 270 eurot kuus) ja perehüvitiste seaduse § 17 lõike 3 teises lauses sätestatud lapsetoetusest 50% (käesoleval ajal 50 eurot

12 (13)

Tsiviilasi nr 2-18-109024 kuus) vahe (käesoleval ajal 220 eurot kuus, resolutsiooni punktid 2–4) ja määrati otsuse täitmise kord (resolutsiooni punkt 6). Apellatsioonkaebused rahuldada osaliselt.

VÄLJAVÕTE ÕIGE

13 (13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.