2-17-17963
Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Menetlustoiming Asja lahendamise viis Menetlusosalised ja esindajad
Viru Maakohus Tamara Šabarova 31. detsember 2018, Narva kohtumaja 2-17-17963 A V hagi T K vastu notariaalselt tõestatud kokkuleppe alusel elatise suuruse tuvastamiseks Menetluse lõpetamine Kirjalik menetlus Hageja: A V (isikukood xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilya Zuev Kostja: T K (isikukood xxx), lepinguline esindaja Liudmila Bogdanova
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, 1(5)
2-17-17963 annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
A V esitas Viru Maakohtule hagi T K vastu notariaalselt tõestatud kokkuleppe alusel elatise suuruse tuvastamiseks. Hageja palub tuvastada, et A V ja T K vahel 10.01.2013 sõlmitud notariaalne kokkeulepe nr 156 elatise maksmisest alaealiste laste ülalpidamiseks p 2.2 alusel on alates hagi kättetoimetamisest kostjale A Vl kohustus tasuda elatist laste T V ülalpidamiseks 100 eurot kuus ja I V ülalpidamiseks 100 eurot kuus. Viru Maakohus 15.12.2018 määrusega võttis hagi menetlusse. Kostja esitas vastuväited hageja nõudele, milles ei nõustu elatise summa vähendamisega. 18.04.2018 esitasid lapsed T V ja I V tsiviilasjas vastuhagi avalduse elatise väljamõistmiseks. Kohus 04.05.2018 määrusega keeldus vastuhagi menetlusse võtmisest vastuhagina tsiviilasjas nr 2-17-17963 ja andis vastuhagi tsiviilkantseleile jagamiseks uue tsiviilasjana. Kostja esitas 15.08.2018 uue vastuhagi avalduse 13.01.2013 sõlmitud notariaalse kokkuleppe nr 156 ülesütlemiseks. Vastuhagiavalduse esitamistega seotud asjaolud arutas kohus 05.09.2018 kohtuistungil. 11.09.2018 määrusega jättis kohus vastuhagi avalduse käiguta ning määras kostjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks – vastuhagi aluseks olevate asjaolude ja nõude täpsustamiseks. Kostja sai kohtumääruse kätte 11.09.2018. Kohtu määratud tähtaja jooksul ei ole ta vastuhagi puuduseid kõrvaldanud. Hageja esitas 20.11.2018 kohtule avalduse, milles teatab, et soovib loobuda esitatu hagist ja palub lõpetada asja menetlus. Hagejale on teada hagist loobumise tagajärjed. Menetluskulud palub hageja jagada vastavalt seadusele. Kostja palub lõpetada asja menetlus ja mõista hagejalt kostja menetluskulud välja. Kostja menetluskulud on summas
eurot. Hageja esitas vastuväiteid kostja menetluskulude taotlusele.
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et tuleb keelduda T K 15.08.2018 esitatud vastuhagi menetlusse võtmisest. Võtta tuleb vastu A V hagist loobumine ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Vastuhagi avalduse menetlusse võtmisest keeldumine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 373 lg 3 kohaselt vastuhagi avaldusele kohaldatakse hagiavalduse kohta sätestatut. Kohus leidis, et vastuhagi esitajal tuleb täpsustada vastuhagi nõudeid ja põhjendusi vastavalt TsMS § 363 lg 1 p 1 ja 2. Kohus selgitas, et esitatud vastuhagi on perspektiivitu TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi. Vastuhagi hageja ei ole selgitanud milline on tema õigustatud huvi lepingu lõppemise tuvastamises ning 2(5)
2-17-17963 mida ta soovib selle nõudega saavutada. Esitamata on andmed, et poolte vahel on selles küsimuses vaidlus. Kohus leidis, et ei ole täidetud eeldused nõude esitamiseks. Vastuhagi hageja ei ole vastuhagi puuduseid kõrvaldanud. Kohus keeldub vastuhagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Lähtuvalt TsMS § 372 lg 6, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Vastuhagi avalduse esitamisega seotud menetluskulud jäävad täies ulatuses vastuhagis hageja kanda. Hagist loobumise vastu võtmine ja menetluse lõpetamine TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Hageja on esitanud hagist loobumise avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab pooltele, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus leiab, et hageja ja kostja menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Hageja ei esitanud andmeid, et hagist loobumise aluseks oleks kostja poolt nõude täitmine pärast hagi esitamist. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kostja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja menetluskulud summas 601 eurot, sh kohtudokumentide tõlkimise kulud 81 eurot, kohtuistungil tõlgi osalemise kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 500 eurot. Hageja leiab, et kostja tõlkekulud ei ole põhjendatud menetluskulud, kuna kostjal on menetluses õigusteadmistega isik, kes peab valdama eesti keelt. Samas ei ole põhjendatud ja 3(5)
2-17-17963 vajalik menetlustoiming 18.04.2018 vastuhagiavalduse koostamine, sest seda ei olnud võetud kohtu menetlusse. Kohus leiab, et kostja taotlus menetluskulude osas kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulud kohtuväliseks kuluks. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostjat esindas menetluses lepinguline esindaja, kes vastab TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõuetele. Kostja esindaja tunnitasu 100 eurot ühe tunni kohta on mõistlik ja põhjendatud. Järgnevalt analüüsib kohus lepingulise esindaja toimingud ja neile kulutatud aja põhjendatust. Kostja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on menetluskuluks tasu õigusabi eest ilma käibemaksuta summas 500 eurot (5 tundi x100 eurot). Kohus, võttes arvesse tsiviilasja materjale, leiab, et kostja lepingulise esindaja menetluskulud on põhjendatud järgmiselt: 15.08.2018 kostja seisukoha hagiavaldusele ja taotluse koostamine (1,15 tundi)– 125 eurot; 05.09.2018 kohtuistungile ettevalmistamine ja istungil osalemine (1,5 tundi) – 150 eurot. Dokumentide uurimisega, õigusliku analüüsi ja kliendi nõustamisega seotud menetluskulud ei pea kohus põhjendatuks. Hagejalt saab välja mõista üksnes need menetluskulud, mis seonduvad otseselt menetluses osalemisega. Menetluskulude nimekirjast ei nähtu, millal see toiming oli tehtud ja millise dokumenti oli kostja esitanud peale seda. Kui kostja esindaja peab silmas, et ta andis kostjale nõu hagile vastuse esitamiseks, siis see ei kajastu kuidagi menetlusdokumentidest. Kostja esitatud vastus on allkirjastatud ja esitatud kostja poolt. Kohus leiab, et hageja ei pea hüvitama kulusid, millest ei kajastu esindaja osalust. Kui nimetatud kulu on seotud 15.08.2018 seisukoha ja taotluse koostamisega, siis tulenevalt esitatud dokumentide sisust hõlmab selle koostamise ja esitamise ajakulu ka dokumentidega tutvumist ja analüüsimist. Seega ei pea kohus põhjendatuks nimetatud 1 tund. Kohus ei pea põhjendatuks kostja menetluskuluks ka 18.04.2018 vastuhagiavalduse koostamise kulu. Kohus ei võtnud vastuhagi avaldust menetlusse, seega vastuhagi esitamisega seotud menetluskulud ei kuulu antud asjas hüvitamisele hageja poolt. Kohus leiab, et kostja tõlkekulusid ei saa pidada põhjendatud kuluks. Kohus selgitab, et TsMS § 143 p 1 järgi on asja läbivaatamise kuluks ka mh tõlgikulud. Sellegipoolest ei määrata menetlusosalisele tõlki, kui menetlusosalist esindab menetluses esindaja (TsMS § 34 lg 1). Piisab reeglina sellest, et esindaja refereerib menetlusosalisele menetluse käiku ning selgitab, mis toimub ja millised valikud menetluses eksisteerivad. Kostja esindaja oli suuteline kostjaga suhtlema vene keeles ning esindaja võttis isiklikult istungist osa. Kohus on ka seisukohal, et ei saa käesoleval juhul tõlkekulusid põhjendatuks lugeda, sest kostja ei ole esitanud kohtule selliseid põhjendusi, millest saaks järeldada, et käesoleva menetluse spetsiifikast tulenevalt oli oluline, et kostja saaks tutvuda sõna-sõnalt kõikide tõlgitud menetlusdokumentidega, selle asemel, et hoida ennast kursis üksnes esindaja käest saadud selgituste ja ülevaadete kaudu. Samuti ei saa kohus nõuda teiselt poolelt välja tõlkekulu, mis on tehtud kostja heaks, kuna viimane ei valda 4(5)
2-17-17963 riigikeelt. Kohus on seisukohal, et tegemist pole menetluskuluga, mis on vajalik ja põhjendatud teiselt poolelt välja mõista. Seega ei arvesta kohus põhjendatud ja vajaliku tõlkekuluna 101 eurot. Kohus rahuldab kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Hagejalt kuulub kostja kasuks väljamõistmisele põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 275 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.