Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ulvi Loonurm, Reet Allikvere, Imbi Sidok-Toomsalu
Määruse tegemise aeg ja koht
7.09.2015, Tallinn
Kohtuasja number
2-13-25867
Tsiviilasi
ÜT hagi KM ümberlükkamiseks hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13.05.2015 määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KM määruskaebus
Menetlusosalised, nende esindajad
Hageja ÜT (ik XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik
vastu ebaõigete andmete ja mittevaralise kahju
Kostja KM (ik XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Allar Jõks ja Carri Ginter Menetluse liik
Kirjalik menetlus
õigusabi 85 h 48 min ulatuses tunnihinnaga 180 eurot (käibemaksuga). Hageja palus märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses asja menetlusega ja et ta ei ole käibemaksukohustuslane.
ekspertiisikulu 793 eurot. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 750 eurot ja vastuapellatsioonikaebuselt 425 eurot. PhD Krista Kerge koostatud tekstiekspertiisi on maakohus tõendina otsuses arvestanud ja sellele tuginenud. Ka on ekspertiisi eest esitatud arved tasutud. Seega on vastavate kulude kandmine tõendatud, tegemist on põhjendatud ja vajalike kuludega. Maakohus leidis, et hageja lepingulise esindaja tunnihind 180 eurot (käibemaksuga) on õigusteenuse osutamisel keskmisest oluliselt kõrgem, mis ei ole põhjendatud. Iseenesest oli vaidlus olemuselt keskmisest keerukam, kuna vaidluse lahendamine eeldas aastatetaguste sündmuse taastamist. Samas läbis asja menetlus vaid kaks kohtusüsteemi astet ja tõendite maht ei olnud tavapärasest suurem. Vaidluse ajaline kestvus ei olnud keskmisest pikem. Asjas ei ole olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms, mis annaks alust lugeda tsiviilasja keerukaks TsMS § 175 lg 1 tähenduses õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel. Antud vaidlus ei olnud hageja esindaja jaoks õiguslikult nii keerukas, et eespool nimetatud õigusabi tunnitasu oleks täies ulatuses mõistlik ja põhjendatud. Hageja taotletud tunnitasu kohaldamist ei õigusta ka see, et vastaspool kasutas mõlemas kohtuastmes 3 erinevat advokaati ja istungitel esindas kostjat korraga 2 advokaati. Riigikohus peab mõistlikuks ja tavapäraseks vandeadvokaadi tunnihinnaks 123 eurot, millele lisandub käibemaks (vt 11.02.2015 määrus nr 3-2-1-115-14, p 14). Maakohus möönis, et isikutel on õigus kokku leppida ja tasuda õigusabi eest vabalt valitud tunnitasu määrade alusel, kuid arvestades menetluskulude ettenähtavuse printsiipi, ei tähenda kokkuleppevabaduse austamine ja kasutamine, et teised menetlusosalised peaksid hüvitama õigusabikulusid turu keskmist ületavate tunnitasu määrade alusel (seda enam, et teistel menetlusosalistel puudub võimalus vastaspoole õigusabi tunnitasu määrasid mõjutada). Arvestades eeltoodut ja asja olemust oli põhjendatud lugeda hagejale õigusabi osutanud advokaadibüroo mõistlikuks tunnihinnaks 160 eurot (käibemaksuga). Maakohus, tutvunud hagiga ja lisatud tõenditega, arvestanud nende sisu ja mahtu, leidis, et hagi koostamise ja tõendite kogumise ajakulu (23.05.2013, 9 h 11 min) on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalik. Esindaja ei kulutanud toimingule aega ülemääraselt. Hageja 3.06.2013 ajakulu 31 min „kohtule vastamiseks“ on toimiku vahendusel kontrollitav. Kulu põhjustas hageja 3.06.2013 vastus kohtu 27.05.2013 määrusele. Arvestades vastuse sisu ja mahtu, oli toimingu ajakulu põhjendatud. Maakohus leidis, et 17.06.2013 ja 28.06.2013 toimingute ajakulu 3 h 52 min oli põhjendatud. Kostja vastus, mida hageja esindaja analüüsis ja millele vastas, oli sisutihe ja mahukas (sisuline maht 7 lk). Hageja koostatud vastus oli samuti sisuline ja selle maht oli 3,75 lk. Seega ei kulutanud hageja esindaja toimingule ülemääraselt aega. Kohtu hinnangul on hagejal kostja täiendava vastuse analüüsiks ja sellele vastuseks 24.09.2013 esitatud seisukoha koostamiseks 13.09.-20.09.2013 ja 24.09.2013 kulunud 9 h 10 min põhjendatud ning mõistlikult kontrollitav. Toimingute – kostja seisukoha analüüs, sellele vastuse koostamine, istungiks valmistumine ja sellele osalemine – ajakulu on 9 h 10 min. Arvestades istungi kestvust (1 h 20 min), asja olemust ja mõistlikku istungiks valmistumise ajakulu, oli istungiga seotud toimingute tarbeks põhjendatud arvestada ajakuluga 3 h. Analüüsitava kostja vastuse maht oli 6,25 lk, mistõttu oli analüüsi ajakulu aktsepteeritav. Hageja 24.09.2013 menetlusdokumendi maht on 8,5 lk. Arvestades eeltoodut, hageja menetlusdokumendi ja sellele lisatud tõendite mahtu, oli toimingute ajakulu põhjendatud ja asjatundliku õigusteenuse osutamiseks vajalik. Hageja esindajal kulus 13.03.2014 maakohtu istungil osalemiseks 3 h 38 min. Istungi protokollist nähtuvalt kestis istung 2 h 50 min. Maakohus vähendas märgitud ajakulu 48 min võrra. Kostja apellatsioonkaebuse analüüsimiseks, sellele vastamiseks ja vastuapellatsioonkaebuse koostamiseks kulus hageja esindajal 10 h 20 min, mis oli kohtu hinnangul põhjendatud. Kostja kaebus, mida hageja esindaja analüüsis ja millele vastuse koostas, oli sisutihe ning mahukas (sisuline maht 11 lk). Hageja koostatud vastus ja vastukaebus olid samuti sisutihedad ning nende maht oli kokku ca 8,5 lk ja selle koostamiseks kulus 8 h 54 min. Arvestades eeltoodut, ei nähtu, et hageja esindaja oleks toimingule aega kulutanud ülemääraselt. 26.11.-27.11.2014 valmistus hageja esindaja istungiks (ühel päeval 1 h 7 min, teisel 1 h 4 min). Istungiks valmistumise ajakulu oli mõistlik. Arvestades istungi kestvust (1 h 26 min), kulgu ning menetluse iseloomu, ei olnud
istungiks valmistumine 2 h 11 min vältel ülemäärane. 8.12.2014 kulus hageja esindajal 52 min kostja esindajaga kompromissettepaneku teemal suhtlemiseks, mis oli mõistlik ajakulu. Kostja arusaam, et suheldud on vaid e-kirja teel, ei ole korrektne. Maakohus nõustus, et 30.12.2014 hageja esindaja ajakulu 1 h 7 min ringkonnakohtu otsuse analüüsiks, oli mõistlik ning põhjendatud ja asjatundliku ning professionaalse õigusteenuse osutamiseks vajalik. Maakohus leidis, et 30.01.2015 hageja esindaja ajakulu 56 min kostja kassatsioonkaebuse analüüsiks, oli põhjendamatu (vt Riigikohtu 18.12.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-158-12, p 12). Vastukassatsiooni saab hageja esitada juhul, kui Riigikohus on kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtnud ja selle osas hagejalt seisukohta küsinud. Hageja esindajal ei ole keelatud menetlusdokumendiga tutvuda, kuid nimetatud kulusid ei pea vastaspool kandma. Maakohus leidis, et kõik ülejäänud menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas asja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks ülejäänud toimingute osas kulutanud aega põhjendamatult. Kokku luges maakohus hageja lepingulise esindaja kulusid põhjendatuks mahus 84 h 4 min (85 h 48 min – 1 h 44 min), mis hageja lepingulise esindaja kohtu poolt mõistlikuks peetud tunnihinda (160 eurot käibemaksuga) arvestades vastab 13 450 eurole 67 sendile. Kohus rahuldas hageja avalduse osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 15 418 eurot 67 senti (13 450,67+1175+793). Hageja avaldus jäi rahuldamata 1993 euro 33 sendi ulatuses (17 412–15 418,67). Määruskaebus
Seega ei olnud hageja menetluskulud osaliselt põhjendatud. Põhjendatud menetluskuludeks kokku ei saa lugeda üle 11 117 euro 30 sendi. Kuna maakohus hindas tõendeid ebaõigesti, luges kohus kulud põhjendatuks ka ebavajalikus osas. Menetluse edasine käik
/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.