Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Ivika Sillaots
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
17. detsember 2018 Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-18-17688
Tsiviilasi
A.K.’u hagi T.K.’u vastu abielu lahutamise nõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja A.K., isikukood xxxxxxxxxxx, Xxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxx;
elukoht
Kostja T.K., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxx 17. detsember 2018 , Pärnus
Kohtuistungi toimumise aeg
17.12.2018 kohtuistungil hageja jääb esitatud avalduse juurde ja palub asi ära lahendada ilma T.K.u osavõtuta, kuna hageja rääkis eelmine nädal temaga telefoni teel ja tal oli täiesti ükskõik, kas ta on abielus või mitte. Hageja selgitusel abielulised suhted lõppesid aprill 2018 ja sellest ajast elavad ka erinevatel aadressidel. Pooltel on 2 ühist alaealist last, kes elavad hageja juures ning jäävad edaspidi tema juurde elama. Leppimine ei ole võimalik, kuna kostja tarbib ohtralt alkoholi. Hageja soovib peale lahutust tagasi oma abielueelse perekonnanime T. Kohus peab võimalikuks asi lahendada kostja osavõtuta, kuna kostja on isiklikult allkirja vastu kutse kätte saanud, istungi ajast ning kohast teadlik. Mitteilmumise mõjuvatest põhjustest ei ole teatanud ega ole kohtule kirjalikult midagi vastanud. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud eraldi vähemalt kaks aastat (PKS § 67 lg 2). Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik (PKS § 67 lg 3). Kohus, kuulanud ära hageja seletused, leiab, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja neid ei saa taastada, pealegi ei ole pooled ise selleks soovi avaldanud. Abielust on sündinud kaks last, xxxxxxxxxxx Xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxx Xxxxxxxxxxx, kes elavad ja jäävad elama hageja juurde. Pooled on elanud lahus üle poole aasta, hageja leppida ei soovi, kuid kostja ei ole nõus abielu lahutama vabatahtlikult perekonnaseisuasutuses ning hageja on pöördunud hagiga kohtusse (alus PkS § 65 lg 2). Kohtu hinnangul puudub mõistlik põhjus võtta tarvitusele abinõud abielu taastamiseks olukorras, kus kostja ise asja vastu huvi ei tunne. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja on istungil taotlenud taastada tema abielueelne, mis on ka hageja sünnijärgne perekonnanimi - „T.“. Kohus rahuldab hagi abielu lahutamise nõudes. Hageja A.K.’u perekonnanimeks saab „T.“. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud hagilises abieluasjas jätta poolte endi kanda. Teadaolevaks ainsaks menetluskuluks asjas on hageja tasutud riigilõiv.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik
2 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.