17. detsember 2018, Pärnu kohtumaja Rüütli tn kantselei kaudu
Tsiviilasi
AA hagi BB vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2250 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AA (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxx x-x, xxxxx xxxx), seaduslik esindaja CC (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxx x-x, xxxxx; e-post xxx) Kostja: BB (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht registris xxxxx xxx x, xxxxxxx xxxxxx, xxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx, kindel elukoht puudub, e-post xxx, tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata), lepinguline esindaja Jaanus Krevald (e-post [email protected])
Kohtuistung
06.12.2018, osalesid CC ja Jaanus Krevald
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AA hagi BB vastu elatise väljamõistmiseks osaliselt.
2.Välja mõista BBlt (B., isikukood xxxxxxxxxxx) AA (A., isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks alates 18.09.2018 kuni AA täisealiseks saamiseni xx xx xxxx elatis 222,50 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, millest on maha arvestatud pool lapsele makstavast lapsetoetuse summast kuus.
3.Elatist makstakse iga kuu eest ette. Väljamõistetud elatis tuleb BBl tasuda iga kuu 10.kuupäevaks CC (isikukood xxxxxxxxxxx) arvelduskontole nr EExxx, selgituseks „A.“. Kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud kolme kuu elatise võlgnevus 667,50 eurot tuleb BBl lisaks igakuisele elatisele tasuda mõistliku aja jooksul ühekordse summana, kui BB ja CC ei lepi kokku teisiti.
4.Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu jätta menetluskulude suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.
Tsiviilasi nr 2-18-13941 Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJATE NÕUE
AA (seadusliku esindaja CC kaudu) esitas Pärnu Maakohtusse hagi BB vastu elatise saamiseks miinimumsummas alates hagi esitamisest 18.09.2018. Hagiavalduse kohaselt lapse isa last rahaliselt mitte mingil moel ei toeta ning ei osale lapse elus alates märtsist 2018. Lapse isa jättis lapse ema võlgadesse ning seetõttu ei suuda ega saa lapse ema lapsele kõike vajalikku soetada. Kohtuistungil hageja seaduslik esindaja nõustus, et elatise miinimumsummast arvestatakse maha poolt riiklikust lapsetoetusest.
KOSTJA VASTUS
Kostja kirjalikus vastuses vaidleb hagile vastu. Hageja esindajal tuleb tõendada, et hagejal ja hageja seaduslikul esindajal varaline seisund puudub, selleks sobib kahe aasta pangakonto väljavõte. Kostjal pangakonto ja igasugune sissetulek puudub, isik saab peavarju ja süüa xxxxxxxxxxx, keda kostja xxxxxxx xxxxxxx abistab. BB on töötu, kuid ei ole hetkel töötuna arvel. Hageja seadusliku esindaja ja kostja kooselu lõppes xx xx xxxx, telefonisuhtlus 2018.a märtsis ning hageja seaduslik esindaja ei ole kordagi mingilgi viisil nõudnud, et kostja tasuks lapsele elatist. Käesolevaks ajaks ei ole kostja suutnud leida sellist sissetulekut, mis tagaks ka tema enda inimväärse elustandardi, kui kostja peaks hakkama tasuma hagejale elatist minimaalses summas, kahjustaks kostja sellega iseenda ülalpidamist. Hetkel saaks kostja tasuda elatist maksimaalselt 100 eurot igakuiselt, kuid kui elujärg paraneb, siis tasuks kostja elatist ka minimaalses määras. Kostja töötab juhutöödel, aitab xxxxxxxx, kus võimalik ning kostja igakuine sissetulek jääb paarisaja euro piirimaile, arvestada ka PKS § 102 lg 1 sätestatut. Kostja palub samuti arvestada, et osaliselt on lapse kulud kaetud lapsetoetusega 55 eurot kuus, 2019.a tõuseb toetus 60 eurole. Kostja soovib veenduda, et lapsele tasutav elatis kulutatakse lapse vajaduste katmiseks, mitte CC lõbustuste peale, ja igakuiselt kanda elatise selleks eraldi loodava pangakonto peale, millele on kostjal visuaalne ligipääs, kuid puudub õigus käsutada kontol olevaid rahalisi vahendeid. Kohtuistungil 06.12.2018 kostja esindaja jäi kirjalikult esitatud seisukohtade juurde, kostjal puudub pangakonto, kindel elukoht ja sissetulek. Kostja esindaja sõnul kostja elab peamiselt xxxxxxxxx, kus xxxxxxxxxxxxx, sh kostja, kulud tasub xxxxxxxx. Kostja xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxx teistes riikides, xxxxxxxxxxx eest saab paarsada eurot kuus ka raha, arveldatakse sularahas, ametlikku töökohta kostjal ei ole. Enda olukorra ja sissetulekute kohta kostjal tõendeid esitada ei ole. Kostja esindaja palus arvestada elatisest maha poole lapsetoetusest, s.o praegu 27,50 eurot, ning kinnitas, et kostja on nõus kohtu määratava summaga ja püüab seda võimaluse korral tasuda.
KOHTU PÕHJENDUSED
1.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike seisukohtadega, uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas esitatud tõendeid ning kuulanud hageja seadusliku esindaja ja kostja lepingulise esindaja ära 06.12.2018 kohtuistungil, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.
2.Asjas ei ole vaidlust, et hageja AA on CC ja kostja BB kooselust sündinud laps, kostja on isana kantud lapse sünniakti (toimikus lk 3). Hageja vanemate kooselu lõppes alates xxxx.a jaanuarist ning sellest ajast ei ole kostja hageja ülalpidamisel ega kasvatamisel osalenud.
3.Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. Ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (PKS § 96). Vanemal on seaduse järgi kohustus oma alaealist last ülal pidada ning 2 (5)
Tsiviilasi nr 2-18-13941 kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Seega seaduse järgi on vanem kohustatud nii ise last ülal pidama, kui nõudma elatise väljamõistmist teiselt vanemalt, kes lapse ülalpidamiskohustust rikub.
4.PKS § 100 lg 1 näeb ette, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Tulenevalt sama paragrahvi teisest lõikest täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut (PKS § 100 lg 3). Elatist makstakse iga kuu eest ette (PKS § 100 lg 4).
5.Vanematel on PKS §-st 96 ja § 97 p-st 1 tulenevalt oma alaealiste laste ülalpidamise kohustus ning ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 järgi kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
6.Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras. Senises kohtupraktikas on lähtutud eeldusest, et kui ka lapsega koos elav vanem panustab lapse igapäevasesse ülalpidamisse samaväärses ulatuses, katab minimaalmääras elatis lapse elementaarsed eluvajadused ning lapse tegelikke kulusid tuleb tõendada, kui soovitakse miinimumist suuremat elatist. Nii on Riigikohus mitmetes lahendites märkinud, et ülalpidamise ulatuse sätestab PKS § 99, mille lg-te 1 ja 2 järgi tuleb kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Kolleegium on selgitanud, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (vt Riigikohtu 26. juuni 2013.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15). (Riigikohtu 26.11.2014 lahend 3-2-1-120-14, p 14).
7.Kohus leiab, et hagiavalduses näidatud lapse kulude suurus kuluartiklite kaupa on pigem äärmiselt konservatiivne, välja on toodud põhilisemad kulugrupid (eluase 50 eurot, toit 100 eurot, tervishoid 10 eurot, hügieenitarvikud 30 eurot, lasteaed 70 eurot, riide-jalanõud 50 eurot, muud vältimatud püsikulud (mänguasjad, lõbustused) 100 eurot kuus) on mõistliku suurusega. Seejuures ei ole arvestatud transpordikulusid (tõenäoliselt osaliselt sisalduvad väikelapse kulud lõbustuste kuludes), sidekulusid (väikelapsega seoses tuleb teha kõnesid perearstile jms), lapsele vajaliku mööbli jms inventari kulusid. Samuti tuleb arvestada, et kohus mõistab elatise välja lapse täisealiseks saamiseni, hageja on praegu alles xxxxxxxxxxx ja kasvades tema vajadused ja kulud järjest suurenevad. Hageja soovib elatist miinimummääras, kostja ei ole hageja vajaduste ulatust vaidlustanud ega toonud esile ka asjaolusid, mis annaksid aluse väljamõistetava elatise vähendamiseks PKS § 102 lg 2 alusel. Seetõttu kohus lähtub eeldusest, et hageja igapäevaste kulude suurus vastab Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalgale.
8.Kostja põhjendas elatise alla miinimumi väljamõistmise taotlust üksnes endal kindla ja piisava sissetuleku puudumisega. Kostja väidetel kostja teeb juhutöid, abistab xxxxx, mis xxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx. Kostja saab sularahas tasu umbes 200 eurot kuus ning lisaks tasutakse xxxxx xxxxxxxxx poolt kõik kostja enda elamiskulud. Kohus leiab, et kostja paljasõnaline väide, et tal ei ole elatise maksmiseks piisavat sissetulekut, ei ole usutavad. Kostja lepingulise esindaja väidetel on kostja töötu, kuid ei ole töötukassas ennast arvele võtnud. Samas kostja esindaja kinnitas, et kostja on xxxxxx ja xxxxx xxxxxxxxxxx liige, peamiselt elab kostja välismaal, kus 3 (5)
Tsiviilasi nr 2-18-13941 kõik tema enda elamise kulud tasutakse xxxxx xxxxxxxxx poolt, lisaks saavad xxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxx eest tasu. Kostja möönab ka ise, et ei esine PKS § 102 lg-s 2 sätestatud asjaolusid, mis lubaksid elatist vähendada alla alammäära. Kohus leiab, et kostjal on põhiseaduslik õigus vabalt valida tegevusala ja enda elulaadi, kuid see ei vabasta teda alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kostjal on seadusest tulenev kohustus leida endale mõistlikku sissetulekut andev tegevus, et ennast ja oma alaealist last ära elatada.
9.Kostja taotlusel kohus arvestab, et lapse vajalikud kulud on osaliselt kaetud makstava riikliku lastetoetusega. Kostja lepinguline esindaja kohtuistungil kinnitas, et kui kohus nii otsustab, on kostja nõus maksma lapsele elatist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras, millest on maha arvestatud pool perehüvitiste seaduse § 16 lg 1 p 1 nimetatud lapsetoetusest. Riigikohus on elatise suurust käsitlevates otsustes selgitanud, et kostja taotlusel tuleb kohtul elatise suurust määrates arvestada, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega (vt Riigikohtu 25. mai 2011.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 16; 7. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1127-09, p 15). Seega kohus praeguses asjas ei saa jätta tähelepanuta kostja taotlust arvestada elatise suuruse määramisel lapsetoetusega. Lapse ema kohtuistung nõustus, et elatise miinimumsummast arvestatakse maha pool lapsele makstavast lapsetoetusest.
10.PKS § 101 lg 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõiste kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Kohus seob hageja kasuks väljamõistetava elatise seaduses sätestatud minimaalmääraga, millest tuleb maha arvestada pool riikliku lastetoetust. Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär on 2018.aastal 500 eurot, mille järgi minimaalne elatis ühe lapse kohta kuus on 250 eurot. Perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 kohaselt lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 55 eurot. Seega tuleb kehtivast miinimumelatisest 250 eurot maha arvestada pool lapsetoetust summas 27,50 eurot ning lapsele makstava elatise suuruseks on 222,50 eurot kuus (250-27,50).
11.Eeltoodu alusel kohus rahuldab AA hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja alates hagi esitamisest 18.09.2018 kuni AA täisealiseks saamiseni xx xx xxxx elatise 222,50 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, millest on maha arvestatud pool lapsele makstava lapsetoetuse summast kuus.
12.PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kostja kirjalikus vastuses leiab, et elatise jaoks tuleks avada eraldi konto, millel tehtavaid makseid oleks võimalik kostjal visuaalselt jälgida. Kohus on seisukohal, et elatis tuleb siiski kanda lapse ema kontole, kes lapse eest igapäevaselt hoolitseb ning teab kõige paremini lapse vajadusi. PKS § 100 lg 2 teine lause paneb lapsega koos elavale vanemale kohustuse kasutada elatist lapse huvides. Kostja ei ole ühegi asjaoluga põhistanud enda kahtlusi, et hageja seaduslik esindaja võib elatist hakata kasutama enda lõbustuste eest maksmiseks, mitte lapse vajaduste rahuldamiseks. Kostja ei ole esile toonud, rääkimata konkreetsete asjaoludega põhistamisest, et CC juures on laps jäänud vajaliku hoolitsuseta või tema igapäevased vajadused rahuldamata. Kostja vastusest ei selgu, kuidas pangakonto „visuaalse kontrolliga“ oleks kostjal võimalik tagada, et CC kasutab raha lapse huvides. Kooselu lõppemise järel tänaseks ligi aasta jooksul ei ole kostja lapse ülalpidamises osalenud ega ole tundnud huvi, kas hagejal on kõik vajalik olemas. Kohtu hinnangul saab sellest järeldada, et kostja viited sellele, et lapse ema võib elatist kasutada enda isiklikuks otstarbeks, on ajendatud pigem suhte purunemisega paratamatult kaasnevatest negatiivsetest tunnetest lapse ema suhtes, kui tõsisest murest lapse heaolu pärast. Vanematel tuleb kõigesse lapsesse puutuvas alati seada esiplaanile lapse huvid ning ka lahus elavad vanemad peavad lapsega seotud küsimustes tegema koostööd.
13.Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota kulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Vaidluse poolteks on alaealine laps ja 4 (5)
Tsiviilasi nr 2-18-13941 isa, seetõttu kohus peab õigeks jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus kulude suurust kindlaks ei määra.
/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.