2-18-11939
Kohus Kohtunik Kohtujurist Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlustoiming
Pärnu Maakohus Tambet Grauberg Eneli Kivi 16. oktoober 2018.a, Pärnu kohtumaja 2-18-11939 G.K. (seaduslik esindaja J.O.) hagi R.K. vastu elatise nõudes. R.K. avaldus lapsega suhtluskorra reguleerimiseks. Hageja:
isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: Xxxxxxxxxxx Riigi õigusabi korras määratud esindaja: Urmas Arumäe; epost: [email protected] Hageja seaduslik esindaja: J.O., isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: Xxxxxxxxxxx; e-post: xxxxxxxxxxx Hageja lepinguline esindaja: Andrus Post; asukoht: Posti tn 26, 90504 Haapsalu; e-post: [email protected] Kostja:
isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: Xxxxxxxxxxx; e-post: xxxxxxxxxxx Pärnu linn (linnavalitsuse kaudu); asukoht: Suur-Sepa 16, Pärnu; e-post: [email protected] Häädemeeste vald (vallavalitsuse kaudu); asukoht: Uulu, Pargi tee 1, Pärnu maakond; e-post: [email protected] Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine
2-18-11939 1.3 Lapsevanemate endi sünnipäevad on lapsel õigus veeta selle vanema juures kelle sünnipäev aset leiab, sõltumata sellest, kumma vanema suhtlemiskorra kohasele nädalale tähtpäev satub. 1.4 Isadepäeval on lapsel õigus veeta päev isaga ning emadepäeval emaga sõltumata sellest, kumma vanema suhtlemiskorra kohasele nädalale tähtpäev satub. 1.5 Jõulud veedab laps võrdselt mõlema vanema juures, so esimese poole 24. detsember kuni 25. detsember ühe vanemaga ning teise poole 25. detsember kuni 26. detsember teise vanemaga. Aastal 2018 on laps emaga 24. detsember kuni 25. detsember ja järgnevatel aastatel vaheldumisi. Lapse üleandmine toimub 24. detsember hiljemalt kell 16.30 ja lapse tagasitoomine 25. detsembril ja 26. detsembril hiljemalt kell 19.00. 1.6 Lapse isa puhkuse ajal suvekuudel on lapse isal õigus viibida koos lapsega järjest 2 nädalat. Juhul kui lapse isal ei ole võimalik vahetult viibida lapsega koos, võib ta lapse anda hoida oma lähisugulastele. Nimetatud tingimus kehtib kuni lapse 5 aastaseks saamiseni. Alates lapse 5 aastaseks saamisel võib anda lapse ajutiselt hoida ka oma elukaaslasele (abikaasale). 1.7 Eelnevas punktis nimetatud tingimused kohalduvad ka lapse emale. 1.8 Mõlemal vanemal on õigus reisida lapsega välisriiki suhtluskorraga reguleeritud ajal, teavitades teist vanemat sellest ette vähemalt 7 kalendripäeva. Kui välisriigis viibitakse lapsega üle 10 kalendripäeva, tuleb sellest ette teavitada vähemalt 21 kalendripäeva. Teavitamine toimub e-kirja teel. 1.9 Kui lapsevanematel ilmneb käesoleva suhtlemiskorra täitmisel takistusi, kohustuvad nad teineteist sellest teavitama vähemalt 3 (kolm) päeva ette. Informatiivseid teateid, sh käesoleva suhtlemiskorra asjaoludest tulenevaid, edastatakse teineteisele kas telefonitsi või e-posti vahendusel. 1.10 Lapsega suhtlemine käesolevast suhtlemise korrast erinevatel tingimustel võib toimuda ainult mõlema lapsevanema eelneval nõusolekul. Ärajäänud kohtumised, mis on toimunud erandlikel juhtudel ning millest on vanem teist vanemat korrektselt teavitanud, asendatakse võimalusel vanemate ühisel kokkuleppel mõlemapoolselt aktsepteeritud ajal. 1.11 Lapsevanemad kohustuvad kasvatama last üksmeeles ja teineteise huve arvestades, mitte halvustama teineteist lapse juuresolekul ning suhtuma teineteisse lugupidavalt, sh tegema endast kõik oleneva, et suhtlemiskord toimiks tagamaks lapsele stabiilne, terve ja perekesksust väärtustav kasvukeskkond. 1.12 Suhtluskorra punktides 1.3 ja 1.4 märgitud lühiajalised kohtumised kestavad vähemalt 3 tundi. 1.13 Kostja R.K. kohustub maksma hageja G.K. kasuks igakuist elatist summas 250 eurot kuus, kuid mitte vähem kui PKS § 101 lg 1 sätestatud elatise miinimummäärast, s.o alates 01.11.2018.a kuni hageja G.K. täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx.a. 1.14 Kostja R.K. tasub elatise hageja seadusliku esindaja J.O. arveldusarvele nr Xxxxxxxxxxx, hiljemalt iga kuu 5. kuupäevaks kalendrikuu eest ette.
2-18-11939
2-18-11939
Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja avaldatud kompromissiga leiab, et arvestades menetlusökonoomika põhimõtet, võib poolte sõlmitud kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või
2-18-11939 avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Hageja seaduslik esindaja ja kostja R.K. esitasid kohtule allkirjastatud kompromissi 15.10.2018.a istungil. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus on menetlusosalistega 15.10.2018.a toimunud istungil läbiarutanud kõik kompromissipunktid ning asub seisukohale, et lapse huvides on vanemate suhtlemiskorra kindlaks määramine. Lapse huvides on mõlema vanemaga suhelda ning tugevdada emotsionaalset sidet mõlema vanemaga. Kohtu hinnangul poolte vahel kokkulepitu tagab, et G.K.l on võimalus suhelda mõlema vanemaga ning teine vanem ei takista suhtlust. Pooled kinnitasid kompromisslepingus, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga vastavalt TsMS § 430 lg-le 1. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. TSMS § 172 lg 3 kohaselt samuti hagita perekonnaasja menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohtu hinnangul on põhjendatud jätta riigi õigusabi kulud riigi kanda, kuna kulud olid tehtud laste õiguste kaitsmiseks vajalikud. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.