lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-13-27270/84

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 28.08.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-13-27270/84
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
28.08.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1974
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 4, 5, 9Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 113 lg 1ViivisAdvS § 47TsMS § 138 lg 1Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 178 lg 4Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 195Tagatise tagasiandmine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-13-27270/64Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium09.02.2015

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OÜ ADVOKAADIBÜROO KARL SAAVO10515082(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

28. august 2015, Tartu

Tsiviilasja number

2-13-27270

Tsiviilasi

Kalmer Rahulani hagi Valli Murde ja OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo vastu kahju hüvitamiseks; OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo vastuhagi Kalmer Rahulani vastu 1 773,60 euro ja viivise väljamõistmiseks Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 11. juuni 2015 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kalmer Rahulani määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja: Kalmer Rahulan (isikukood: XXXX); esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius; Vastustaja: Valli Murde (isikukood: XXXXXX); esindaja vandeadvokaat Britta Oltjer; Maakohtu menetluses kostja II / vastuhagis hageja: OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo (registrikood:10515082)

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Maakohtu 11. juuni 2015 määrus osas, milles maakohus määras määruse viivitamatule täitmisele menetluskulude kindlaksmääramise osas (resolutsiooni punkt 6). Teha selles osas uus määrus ja sõnastada määruse

resolutsiooni p 6 järgmiselt: „Määrus kuulub täitmisele lahendi jõustumisel“.

2.Ülejäänud osas jätta Tartu Maakohtu 11. juuni 2015 määrus muutmata.
TsMS § 207 lg 2Mitme hageja või kostja osavõtt asjast
TsMS § 386 lg 4Hagi tagamise abinõu asendamine ja hagi tagamise tühistamine
TsMS § 463 lg 2Kohtumäärus
TsMS § 467 lg 5Viivitamatu täitmine
TsMS § 469Viivitamatu täidetavus tagatise vastu
TsMS § 472Viivitamata täitmisele kuuluva lahendi vaidlustamine
TsMS § 654Ringkonnakohtu otsuse sisu
3.
Määruskaebus rahuldada osaliselt. Menetluskulude jaotus

Jätta määruskaebuse menetlemise kulud menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 178 lg 4).

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1.Tartu Maakohtu menetluses oli Kalmer Rahulani (hageja) hagi Valli Murde (kostja I) ja OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo (kostja II) vastu kahju hüvitamiseks ning OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo vastuhagi Kalmer Rahulani vastu 1 773,60 euro ja viivise väljamõistmiseks. Tartu Maakohus jättis 25. juuni 2014 otsusega K. Rahulani hagi ja kostja II vastuhagi rahuldamata. Maakohus jättis hagi menetluskulud hageja kanda ning vastuhagi menetluskulud kostja II kanda (II kd tl 105–110). Tartu Ringkonnakohus jättis 09. veebruari 2015 otsusega hageja apellatsioonkaebuse ja kostja II vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus jättis hageja ja kostja II menetluskulud maaja ringkonnakohtus nende endi kanda ning kostja I menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda (III kd tl 2–7). Riigikohus jättis 01. aprilli 2015 määrusega hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda (III kd tl 20). Kostja I esitas 20. jaanuaril 2015 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ning täiendas seda
29.aprillil 2015. Avalduse kohaselt on kostja I menetluskulud 12 001,63 eurot (sh käibemaks), millelt kostja I palub mõista välja ka viivise. Menetluskulude hüvitamist ei välista asjaolu, et kulud kandis kostja I eest kostja II. Enamus õigusabikulust seondus hagi menetlemisega. Kostja I ei ole käibemaksukohustuslane. Õigusabi eest tasumise kohustust tõendab lisaks arvetele ka kostja I ja Advokaadibüroo Aivar Pilv vahel sõlmitud õigusabileping. Kohustuse tekkimise aluseks on õigusabileping, mitte arve. Mitme lepingulise esindaja kulude väljamõistmine on põhjendatud. AdvS §-st 47 tulenev solidaarvastutus ei ole kohaldatav õigusabikulude kindlaksmääramise menetluses ega anna alust jätta õigusabikulude sisu hindamata. TsMS § 207 lg 2 sätestab, et iga kostja osaleb menetluses teise poole suhtes iseseisvalt. Kuna kostja 1 menetluskulud jäeti hageja kanda ning õigusabikulud seondusid hagi menetlemisega, tuleb need hagejalt kostja 1 kasuks välja mõista. Asja materjalidest nähtub, et vastuhagi menetlemine ei saanud moodustada lepinguliste esindajate toimingutest rohkem kui 10%.
2.Hageja vaidles kostja I menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ning palus jätta see rahuldamata või alternatiivselt osaliselt rahuldamata. Arved on esitatud kostjale II, seega täitis ta arveid tasudes enda kohustust. Kostja I ei ole tõendanud, et tal on kohustus hüvitada kostjale II viimase kantud kulud. Kuna kostjal I ei ole tekkinud õigusabi eest tasumise kohustust, puudub alus TsMS § 174 lg 9 kohaldamiseks. Mitme lepingulise esindaja kulude hüvitamine ei ole põhjendatud. Menetluskulude nimekirjas loetletud toimingud on tehtud mõlema kostja huvides. Olukorras, kus

hageja nõue on esitatud solidaarselt mõlema kostja vastu ning neil on ühine lepinguline esindaja, tuleb poolte menetluskulud lugeda üldjuhul võrdseks. Kostja I menetluskulude nimekiri sisaldab vähemalt 50% ulatuses kostja II kulusid, mille kindlaksmääramist ja hagejalt väljamõistmist ei saa kostja I nõuda. Vastuhagi menetlemisega oli esindajate toimingutest seotud vähemalt 50%. Menetlusosaliselt ei saa välja mõista hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. Puudub alus hagejalt kostja I kasuks käibemaksu väljamõistmiseks, menetluskulud on kandnud käibemaksukohustuslasest juriidiline isik.

3.Karl Saavo 28. mai 2015 teatise kohaselt on kostjal I kohustus kostja II tasutud õigusabikulud hüvitada.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4.Tartu Maakohus rahuldas 11. juuni 2015 määrusega V. Murde avalduse osaliselt, määras V. Murde menetluskuluks ja mõistis K. Rahulanilt välja V. Murde kasuks õigusabikulu 3 422,55 eurot. Maakohus jättis avalduse õigusabikulu 8 579,08 euro osas rahuldamata. K. Rahulanil tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on menetluskulu TsMS § 138 lg 1, § 144 p 1 järgi menetlusosalise esindaja kulud. Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Maakohus nõustus hagejaga, et kahe lepingulise esindaja kulude hüvitamine TsMS 175 lg 3 kohaselt ei olnud põhjendatud. Tegemist oli käsunduslepingust tuleneva vaidlusega ning menetluses ei tehtud keskmisest enam aeganõudvaid toiminguid ega käsitletud tavapärasest suuremas mahus asjaolusid või tõendeid. Tuginedes Riigikohtu otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, leidis maakohus, et õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, et poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus. Menetluskulu tõendavaks dokumendiks on lisaks kulu kandmist tõendavale dokumendile ka menetlusosalisele esitatud arve. Maakohus leidis, et kuigi kõik arved on esitatud kostjale II, on kostjal I tulenevalt kostjate ja AS-i Advokaadibüroo Aivar Pilv vahel sõlmitud kliendilepingu p-st 7 ning K. Saavo 28. mai 2015 teatisest kohustus tasuda õigusabi eest. Maakohus leidis, et kostjate esindaja tunnitasu 130 eurot ning 110 eurot, millele lisandub käibemaks, on põhjendatud ja vajalik ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule. Kuivõrd hagi oli esitatud solidaarselt kahe kostja vastu, kostjate huvid olid kokkulangevad, hagi rahuldamine kostja I suhtes oleks AdvS § 47 alusel toonud kaasa ka kostja II vastutuse hageja ees ning kostjatel on ühine lepinguline esindaja, tuleb poolte menetluskulud lugeda üldjuhul võrdseks ning kostja I põhjendatud menetluskuluks on pool hagiga seotud õigusabikulust. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et esindajad oleksid teinud kõiki või teatud hagiga seotud toiminguid üksnes ühe kostja huvides. Maakohus analüüsis iga arvega seotud toimingute põhjendatust ja vajalikkust ning leidis, et kostja I põhjendatud ja vajalik õigusabikulu on 3 422,55 eurot. Maakohus ei pidanud põhjendatuks kostja I esindajate istungiks valmistumise ja istungil esindamise ajakulu kattuvas ulatuses. Samuti ei ole maakohtu hinnangul põhjendatud kliendiga kohtumise ja büroosisese nõupidamise ajakulu ning sõidu ajakulu. Kuivõrd menetlusdokumendid olid seotud ka vastuhagiga, vähendas maakohus põhjendatud ajakulu selle võrra. Kuna arved on esitatud kostjale II, kes on käibemaksukohustuslane, ei pidanud maakohus käibemaksu kostjale I hüvitamist põhjendatuks. Maakohus rahuldas kostja I taotluse ja mõistis TsMS § 177 lg 4 alusel hagejalt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5.Hageja K. Rahulan esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 11. juuni 2015 määrus osas, millega maakohus mõistis K. Rahulanilt V. Murde kasuks välja menetluskulud summas 3 422,55 eurot ning viivise ning teha tühistatud osas uus kohtumäärus, millega jätta V. Murde 29. aprilli 2015 menetluskulude kindlaksmääramise avaldus täies ulatuses rahuldamata. Määruskaebuse kohaselt: 1) tuvastas maakohus ebaõigesti, et V. Murdel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus. AS Advokaadibüroo Aivar Pilv, OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo ja Valli Murde vahel sõlmitud õigusabileping ei tõenda kohustuse tekkimist V. Murdel. Kliendilepingust koosmõjus selle alusel väljastatud arvetega järeldub, et õigusabi eest tasumise kohustus on tekkinud OÜ-l Advokaadibüroo Karl Saavo. Kuna õigusteenuse osutamise leping ei reguleeri OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo ja V. Murde vahelisi kokkuleppeid, ei saa sellega tõendada vastustajate vahelist kokkulepet õigusabikulude hüvitamise kohta. K. Saavo 28. mai 2015 teatis on väljastatud kasutamiseks just käesolevas menetluses ning üksnes eesmärgiga luua alus K. Rahulanilt kulude väljamõistmiseks; 2) ei ole vastustaja kandnud menetluskulusid tsiviilasja nr 2-13-27270 menetluses, mistõttu ei ole tal õigust nende väljamõistmist vastaspoolelt nõuda. 3) ei ole maakohus õiguslikult ega sisuliselt põhjendanud kohtumääruse resolutsiooni p 6, mille kohaselt kuulub kohtumäärus viivitamatule täitmisele. Tegemist ei ole lahendiga, mida kohus võiks TsMS § 463 lg 2 ja § 468 koostoimes teoreetiliselt omal algatusel tagatiseta täidetavaks tunnistada. Teiste lahendite viivitamatult täidetavaks tunnistamine saab toimuda üksnes menetlusosalise taotluse alusel (TsMS § 469) ning V. Murde vastavat taotlust esitanud ei ole. Menetluskulude kindlaksmääramise kohtumäärus on erand TsMS § 467 lg-s 5 sätestatud üldregulatsioonist ega kuulu viivitamatule täitmisele.
6.Tartu Maakohus tagas 26. juuni 2015 määrusega K. Rahulani määruskaebuse ning peatas tagatise vastu Tartu Maakohtu 11. juuni 2015 määruse täitmise K. Rahulani määruskaebuse lahendamise ajaks. Maakohus määras peatada täitmine, kui K. Rahulan tasub tagatise 171 eurot. Arvestades K. Rahulani põhjendusi ning tuginedes TsMS § 472 lg-le 1, pidas maakohus mõistlikuks ja otstarbekaks määruskaebus tagada. K. Rahulani avaldusest ei nähtu, et esineks alus peatada täitmine tagatise andmiseta. Maakohus pidas piisavaks tagatiseks 171 eurot (5% väljamõistetud summast). Tagatis 171 eurot tasuti K. Rahulani eest 26. juunil 2015.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

7.Vastustaja V. Murde vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Vastuse kohaselt: 1) ei ole maakohus vastustaja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud ning on esitanud määruses piisavad kaalutlused oma järelduste põhjendamiseks; 2) ei välista TsMS § 174 lg 4 kohaselt menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui tema eest kandis need muu isik; 3) ei pea menetlusosaline TsMS § 174 lg 5 teise lause järgi kohtu nõudmiseta esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Vaatamata vastavasisulise kohustuse puudumisele esitas vastustaja kohtule detailsed tõendid, mis kinnitasid üheselt, et V. Murde on sõlminud Advokaadibürooga Aivar Pilv õigusabilepingu, mille p-st 7 tulenes V. Murdele kohustus tasuda õigusabi osutamise eest. Asjaolu, et õigusabileping oli sõlmitud nii vastustaja kui ka Advokaadibürooga Karl Saavo, ei välistanud

V. Murde õigusabi eest tasumise kohustust. Lisaks esitas vastustaja kohtule ka K. Saavo 28. mai 2015 teatise, mille kohaselt on kostjal I kohustus kostja II tasutud õigusabikulud hüvitada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9.Ringkonnakohus leiab, et K. Rahulani määruskaebus väljamõistetud menetluskulude osas tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu 11. juuni 2015 määrus selles osas muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid korrata. Maakohus tuvastas õigesti, et V. Murdel on tekkinud kohustus õigusabi eest tasuda. Õigusabi kulude hüvitamist ei välista see, kui neid kandis menetlusosalise eest kolmas isik. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Viidatud sätte järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-174-10 p 10; määruse nr 3-2-1-132-10 p 10; määruse nr 3-2-1-43-10 p 19). Praegusel juhul on maakohus kostja I kasuks välja mõistetud esindajakulu suurust põhjendanud ja diskretsioonipiire ei ole ületatud.
10.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et maakohus on põhjendamatult määranud, et vaidlustatud kohtumäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Ringkonnakohus tühistab selles osas Tartu Maakohtu 11. juuni 2015 määruse ning teeb tühistatud osas uue määruse ja sõnastab määruse resolutsiooni p 6 järgmiselt: „Määrus kuulub täitmisele lahendi jõustumisel“. Õige on määruskaebuse esitaja seisukoht, et maakohus ei ole määruses põhjendanud, miks kuulub määrus tervikuna täitmisele viivitamatult. Ringkonnakohus jääb oma tsiviilasjas nr 2-13-30822 väljendatud seisukoha juurde, et TsMS § 467 lg 5 sätestab üldnormina, et kohtumäärus kuulub viivitamatule täitmisele, kui seadusest ei tulene teisiti. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 467 lg 5 ja § 177 lg 4 koosmõjust tuleneb, et menetluskulude kindlaksmääramise osas ei kuulu kohtumäärus viivitamatule täitmisele, st tegemist on lubatud erandiga üldreeglist. Vastavalt tuleb maakohtu määrust punktis 6 muuta.
11.Ringkonnakohus tühistab TsMS § 386 lg 4 kohaselt 26. juuni 2015 määrusega määruskaebuse tagamise. Määruskaebuse esitajal on TsMS § 195 lg-st 1 tulenevalt õigus nõuda tagatise tagastamist.
12.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.