28. september 2018.a Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-15-5846
Tsiviilasi
O.K.i (seaduslik esindaja M.K.) hagi M.T.’ vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise nõudes
Tsiviilasja hind
3500 + 1755 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: O.K., isikukood xxxxxxxxxxx, seaduslik esindaja
M.K.,
isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht mõlemal Xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxx , Xxxxxxxxxxx ; Kostja: M.T., sünd. xxxxxxxxxxx, Eesti isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxx 28.09.2018 Pärnus, osales M.K.
Kohtuistungi aeg ja koht
RESOLUTSIOON
1.Tuvastada, et O.K. (isikukood xxxxxxxxxxx, sündinud xxxxxxxxxxx, sünd on registreeritud xxxxxxxxxxx Paikuse Vallavalitsuses, sünnikanne 255-10-2015/7) põlvneb M.T.’st (isikukood xxxxxxxxxxx, sündinud xxxxxxxxxxx).
2.Välja mõista M.T.’lt (ik xxxxxxxxxxx) alaealise lapse O.K.’i (ik xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks elatis igakuiselt perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras, so poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses alates 01.10.2018.a. kuni O.K.’i täisealiseks saamiseni s.o. xxxxxxxxxxx.a.
Välja mõista M.T.`lt (ik xxxxxxxxxxx) alaealise lapse O.K.`i ( ik xxxxxxxxxxx) kasuks elatise võlgnevus hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni, so perioodi 17.04.2015 – 30.09.2018 eest kokku summas 9301 (üheksa tuhat kolmsada üks) eurot (2015.a elatise miinimummäär oli 195 eurot kuus, 2016.a 215 eurot kuus, 2017.a 235 eurot kuus, 2018.a kehtiv elatise miinimummäär on 250 eurot kuus).
4.Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Elatis tuleb maksta hiljemalt jooksva kuu 01. kuupäevaks M.K.’i (isikukood xxxxxxxxxxx) arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX Swedbank AS-is, selgitusega: Oskari elatis /mis kuu eest.
4.Kohtuotsus saata jõustumisest arvates 10 päeva jooksul perekonnaseisukande muutmiseks perekonnaseisuasutusele (Pärnu Linnavalitsuse perekonnaseisutoimingute- ja rahvastikuregistriteenistusele). Menetluskulude jaotus
Tsiviilasi nr 2-15-5846
5.Menetluskulud jätta kostja M.T. kanda TsMS § 164 lg 1.1 alusel.
6.Välja mõista kostja M.T.’lt riigituludesse riigi poolt 23.12.2016 ja 13.11.2017 kohtumääruste alusel asjas mitte menetlusosalisena kantud tõlkekulud summas 122,94 eurot (ükssada kakskümmend kaks eurot ja 94 senti) (alus: TsMS § 179 lg 1).
7.Anda M.T.’le tähtaeg tõlkekulude tasumiseks riigituludesse 15 päeva arvates kohtuotsuse jõustumisest. Hüvitis tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole ja viitenumbrile vastavalt käesolevale määrusele lisatud makseinfolehele. Viitenumbri lisamine summa maksmisel on kohustuslik! Makse selgituseks märkida: tõlkekulude hüvitis, tsiviilasi nr 2-15-5846, T.. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Sisulised asjaolud
1.17.04.2015 esitas alaaelise O.K.i seaduslik esindaja M.K. Pärnu Maakohtusse lapse nimel hagiavalduse M.T. vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt M.K.i ja kostja M.T. suhtest sündis xxxxxxxxxxx poeg O.K.. Kostja ei ole isadust omaks võtnud ning isa kohta kanne hageja sünnitunnistusel puudub. Kostja teab, et hageja on tema laps, kuid isaduse omaksvõtmise vastu huvi ei tunne ja vabatahtlikult isadust omaks võtma nõus ei ole. Hageja on oma ema ülalpidamisel. Kostja hageja ülalpidamises ei osale. Seega rikub kostja hageja suhtes oma ülalpidamiskohustusi. Hageja palub tuvastada tema põlvnemine kostjast kohtulikult ja välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis miinimummääras alates hagi esitamisest 2015.a kuni hageja täisealiseks saamiseni.
2.Kostja M.T.le õnnestus hagiavalduse ja asja materjalid isiklikult allkirja vastu kätte toimetada Rootsi kohtu kaudu 26.07.2016 Xxxxxxxxxxx tema elukohas, kuid kostja kohtule midagi ei vastanud.
3.Kohus määras 28.06.2016 määrusega asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks läbi viia Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis (EKEI-s) DNA ekspertiisi, tuvastamaks, kas xxxxxxxxxxx. a sündinud O.K. põlvneb M.T.’st. Kuna kostja ei vastanud kohtule ega ilmunud Eestisse, siis korraldas kohus 9.12.2016 ja 01.03.2017 määrustega ekspertiisiks vajaliku tõendi, DNA proovi saamise tõendi kogumise korras kostja elukohajärgse Rootsi kohtu, Solna Tingrätti kaudu.
4.14.05.2018 saabus kohtule EKEI kohtuekspert Egle Toover’i koostatud 09.05.2018 ekspertiisiakt nr 16E-GE0889, mille kohaselt M.T.. saab olla 99,999998% tõenäosusega O.K.’i isa. Rootsi kohus toimetas kostjale ekspertiisiakti ja kohtukutse 27.06.2018 istungile isiklikult kätte 26.06.2018. Kuna kostja 27.06.2018 istungile ei ilmunud ega kohtule vastanud ning TsMS § 343 lg 2 kohaselt peab kutse kätte saamise ja istungi vahele jääma vähemalt 10 päeva, siis kohus määras asjas kostjale uue seisukohta esitamise aja 05.09.2018 ja uue istungiaja 28.09.2018. Kostja sai Rootsi kohtu vahendusel kohtunõude ja kohtukutse kätte 28.08.2018, seega on kostja kutse kätte saanud piisavalt varakult.
5.28.09.2018 kohtuistungil hageja esindaja M.K. jäi hagi juurde ja palus selle rahuldada, kinnitas, et elas kostjaga mõnda aega koos ja laps on kostja oma. Menetluskulusid kostjalt ei nõudnud.
2 (4)
Tsiviilasi nr 2-15-5846 Kostja M. T. kohtuistungile ei ilmunud. Kohus pidas võimalikuks arutada asja kostja kohalolekuta, kuna M.T. on hagimaterjalid, ekspertiisiakti ja ka kohtukutse isiklikult allkirja vastu kätte saanud ja asjast teadlik. Kohtuotsuse põhjendused
6.Perekonnaseaduse (PkS) § 82 lg 1 kohaselt tulenevad lapse ja vanemate õigused ja kohustused lapse põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. PkS § 84 lg 1 kohaselt on lapse isa mees, kes on lapse eostanud. PkS § 84 lg 1 p 3 alusel loetakse, et lapse on eostanud mees, kelle isaduse on tuvastanud kohus. PkS § 94 lg 1 järgi kohus tuvastab isaduse, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. PkS 94 lg 2 järgi põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest.
7.Põlvnemise nõue. Kohus peab võimalikuks rahuldada põlvnemise hagi, kuivõrd hagi on põhjendatud ja tõendatud hageja poolt esitatud hagiavalduse ja asjas kogutud kirjalike tõenditega, eelkõige molekulaargeneetilise ekspertiisi tulemustega - EKEI kohtuekspert Egle Toover’i koostatud 09.05.2018 ekspertiisiakti nr 16E-GE0889 kohaselt M.T.. saab olla 99,999998% tõenäosusega O.K.’i isa. Hageja seaduslik esindaja M.K. kohtuistungil kinnitas, et kostja on O.K.`i isa. Kostja vastuväiteid peale ekspertiisitulemuste saamist ei ole esitanud. Seega tuleb lugeda tuvastatuks, et O.K. põlvneb M.T.st. Lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini, nagu seda on ka isast põlvnemise vaidlustamise tõttu lapse sünniakti kande ebaõigeks tunnistamine. Seega tuleb mees kohtus põlvnemise tuvastamise korral lugeda lapse isaks, s.o esimese astme ülenejaks sugulaseks, alates lapse sünnist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-36-08).
8.Elatise nõue. Perekonnaseaduse (PkS) § 97 p 1 annab alaealisele lapsele õiguse saada ülalpidamist vanemalt. PkS § 99 lg 1 järgi lähtub kohus lapse ülalpidamiseks väljamõistetava igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist. PkS § 99 lg 2 täpsustab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PkS § 101 lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hagi esitamise ajal 17.04.2015.a oli elatise miinimummäär 195 eurot kuus lapse kohta, 2016.a oli 215 eurot kuus, 2017.a 235 eurot kuus ja alates 01.01.2018 250 eurot kuus lapse kohta. PkS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Riigikohus on leidnud, et vanemalt, kellest laps põlvneb, ei saa nõuda elatist tagasiulatuvalt, kuid kohus saab esitatud elatise nõude rahuldada alates hagi esitamisest. Antud asjas kostja ei ole elatise osas mingeid vastuväiteid esitanud. Seega rahuldab kohus esitatud avalduse ka elatise väljamõistmise osas PkS § 101 lg 1 tulenevas miinimummääras alates hagi esitamisest 17.04.2015 kuni lapse täisealiseks saamiseni, sh määrates kindlaks elatisevõla kuni otsuse tegemiseni, so 30.09.2018 seisuga. Elatise võlgnevuse väljamõistmise vajadust selguse huvides kuni kohtuotsuse tegemiseni on rõhutanud Riigikohus oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-137-11 p 14. Elatise võlgnevuse arvutuskäik on järgmine: perioodi 17.-30.04.2017 so 14 päeva x 6,5 €/päev eest võlg 91 € + 8 kuud eest (mai- dets 2015) summas 1560 €, kokku 2015.a võlg summas 1651 eurot. 2016.a võlg moodustab 2580 eurot (12 kuud x 215 €/kuus), 2016.a võlg 2820 eurot (12 kuud x 235 €/kuus) ning 2018.a esimese 9 kuu eest võlg 2250 eurot (9 kuud x 250 €/kuus). Kostja elatise võlg perioodi 17.04.2018 – 30.09.2018 eest kokku on 9301 eurot (1651+2580+2820+2250).
3 (4)
Tsiviilasi nr 2-15-5846 Menetluskulud
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1.1 kohaselt põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud kostja. TsMS §162 lg.1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kohtuistungil menetluskulude kindlaksmääramist ja väljamõistmist kostjalt ei soovinud. Seega kohus menetluskulusid kindlaks ei määra ja menetluskulude kindlaksmääramise nõuet ei saa enam esitada.
10.TsMS § 179 lg. 1 ja 2 kohaselt mõistab asja lahendav kohus menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, riigi kasuks kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Pärnu Maakohtu 23.12.2016 määrusega maksti menetlusdokumentide rootsi keelest eesti keelde tõlkimise eest riigi arvelt välja AD REM TÕLKEBÜROO OÜ-le tõlketasu 51,28 eurot ning 13.11.2017 määrusega veel 71,66 eurot. Seega on riik, olemata asjas menetlusosaline, kandnud käesolevas asjas tõendite kogumisel kulusid seoses kostja M.T. asukohaga Rootsis ja kostjast tingitud põhjustel (ekspertiisiks vajaliku proovi kogumisel kostjale korduvalt tehtud hoiatuste ja trahvide protokollide tõlked). Nimetatud asja läbivaatamise kulud, so tõlkekulud summas 122,94 eurot (51,28+71,66) jäävad kostja kanda. Kohus mõistab asjas kostja tõttu tekkinud ja riigi kantud menetluskulud kostjalt välja riigituludesse summas 122,94 eurot ning annab kostjale tähtaja menetluskulude riigile hüvitamiseks 15 päeva arvates otsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.