Kostja: A.T. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx epost xxxxxxxxxxx), lep. esindaja Merike Roosileht (e-post: [email protected]) 31.08.2018 Pärnus, osalesid I.G., tema es adv. M. Tusti, A.T. ja tema es. M. Roosileht.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada J.T. hagi A.T. vastu osaliselt.
2.Välja mõista A.T. ’lt (isikukood xxxxxxxxxxx) alaealise lapse J.T. (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks igakuuline elatis perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 01.01.2018. a 250 eurot) alates 01.09.2018. a kuni lapse täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx. a.
3.Kostja A.T.’l on õigus hagejale maksmisele kuuluvast igakuisest elatisest eelnevalt maha arvata 50 % (viiskümmend protsenti) Perehüvitiste § 17 alusel hagejale makstud igakuisest lapsetoetusest (2017.a lapsetoetuse täismäär oli 50 € kuus esimese ja teise lapse kohta, alates 01.01.2018.a on lapsetoetuse täismäär 55 € esimese ja teise lapse kohta). Kostjal on õigus otsuse täitmisel küsida hageja esindajalt ja Sotsiaalkindlustusametilt andmeid hagejale makstud/maksmisele kuuluvate lapsetoetuste kohta.
4.Välja mõista A.T.’lt alaealise lapse J.T. kasuks ühekordse summana elatise võlgnevus tagasiulatuvalt perioodi 06.02.2017 – 31.08.2018 eest kokku summas 2399,64 € (kaks tuhat kolmsada üheksakümmend üheksa eurot ja 64 senti).
5.Elatis makstakse kalendrikuu eest ette lapse seadusliku esindaja I.G.i (G., isikukood xxxxxxxxxxx) arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX AS Swedbank, märkides selgitusse „J. elatis/mis kuu eest“.
Tsiviilasi nr 2-18-103033
6.Keelduda vastu võtmast kostja A.T. poolt 21.09.2016 elektrooniliselt kohtule esitatud dokumente ja tõendeid nende hilinenult esitamise tõttu ning lugeda need kostjale tagastatuks TsMS § 238 lg 3 p 3 alusel. Jätta menetluskulud poolte endi kanda (alus TsMS § 163 lg 1). Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse.
Hageja nõue ja hagi asjaolud
1.06.02.2018 esitas J.T. nimel tema seaduslik esindaja, last kasvatav vanem I.G. Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse teiselt vanemalt, A.T.lt 250,00 euro elatise saamiseks. A.T. esitas 06.03.2018 makseettepanekule vastuväite ja 28.03.2018 määrusega nõue anti üle hagimenetlusse. 13.04.2018 esitas hageja Pärnu Maakohtule hagiavalduse vormis elatise ja elatise võlgnevuse nõude A.T. vastu. Hagiavalduse kohaselt hageja kasvab ema, I.G.i juures, lapse vajadustele kulub keskmiselt 490 eurot kuus. Lapse emale kuulub eluasemeks olev maja Xxxxxxxxxxx, muu vara ja sissetulekute kohta ega ka kostja varalise seisundi kohta midagi ei märgi. Hageja taotleb elatise väljamõistmist seadusega kehtestatud miinimummääras alates 06.02.2017, so üks aasta tagasiulatuvalt arvates hagi esitamisest 06.02.2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja vastus ja menetluse edasine käik
2.06.05.2018. a kirjalikus vastuses kostja A.T. nõustub elatisraha maksma hagejale alates 2018.a. juunist põhjendatud ulatuses, kuid palub jätta hagi rahuldamata tagasiulatuva elatise nõudes ja 2018.a. jaanuar - märts eest elatise nõudes ning menetluskulud jätta hageja kanda. Lapse ema on põhjendamatult esitanud hagi kostja vastu, teades ise, et kostja on pidevalt taganud hageja ülalpidamise, sh. ajal, mil lapse ema ise viibis kodust eemal Xxxxxxxxxxx. Samuti pole hageja enne hagi esitamist ning vahetult pärast seda ülalpidamiskohustuse järjepidevalt täitmist nõudnud, mistõttu nõude tagantjärele rahuldamine nimetatud ajaperioodi eest ei täidaks mingil juhul oma eesmärki, st. lapse igapäevaste vajaduste katmist. Kostja selgitusel 2006.a. lapse ema asus tööle Xxxxxxxxxxx, kust naases tagasi kostjale teadaolevalt alles paar kuud tagasi. Kuni 31.08.2016.a. hooldas, kasvatas kostja poolte ühist last üksinda ja laps oli täielikult kostja ülalpidamisel. 31.08.2016.a. teatas lapse ema, et tuleb tagasi Xxxxxxxxxxx ja soovib ise last kasvatada. Laps asus elama oma ema juurde Xxxxxxxxxxx, kus elab kuni käesoleva ajani. Kostja asus elama Xxxxxxxxxxx üüripinnale. Hiljem selgus, et tegelikult jätkas lapse ema Xxxxxxxxxxx töötamist ja jättis lapse omapead elama, olles naabrinaisega kokku leppinud, et naaber käib lapsel õhtuti süüa tegemas ja aitab ahju kütta. Kui kostja sai sellest teada, käis ja viibis ta ise lapse juures nii kaua, kui lapse ema keelas tal ilma tema kohalolekuta tema majja siseneda. Kostja töötab Xxxxxxxxxxx-s ja kuna ta on tööga seotud Xxxxxxxxxxx, siis on ta vastavalt oma võimalustele käinud nii palju kui võimalik lapse juures süüa, riideid viimas, remontinud lapse kodus vannitoa ja olnud lapsega võimalikult palju koos. Kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks on 989.16 eurot. Kostja elab 1- toalises korteris Xxxxxxxxxxx, aadressil: Xxxxxxxxxxxüüripinnal ja maksab igakuiselt üüri 150.00 eurot ja maksab kõrvalkulusid 50.00 eurot/kuus, kokku: 200.00 eurot kuus. Peale eluasemega seotud kulude kandmist jääb kostjale alles keskmiselt 600.00 – 700.00 eurot/kuus, talle kuulubsõiduk Ford Transit (eh.aasta 1986, väärtus ca 500 €) ja Xxxxxxxxxxx (maatulundusmaa 14,6 ha ja 11,5 ha, turuväärtus ca 10 000 €). Kostja tõendab Swedbank AS pangakonto väljavõttega, et on lapsele ostnud Xxxxxxxxxxx kauplustest pidevalt toitu, teinud kulutusi transpordile seoses Xxxxxxxxxxxe lapse külastamisega, 2 (7)
Tsiviilasi nr 2-18-103033 ostnud lapsele diivani (11.01.2018.a.), trenniriideid summas 48.06 eurot ja 20.95 eurot (27.12.2017.a.), trenniriided summas 75.00 eurot (11.02.2018.a.), talvejope 99.95 eurot (20.10.2017.a.), andnud lapsele pidevalt kuluraha ja maksnud kinni lapse trennid, tegi korda lapse jaoks oma rahaliste vahenditega vannitoa ja viis 2017.a. oktoobris 6 m2. küttepuid, mille eest maksis 210.00 eurot (olemas selle kohta fotod, mille kostja esitab vajadusel). Kostja palub tagasiulatuva elatise nõude puhul tõendite põhjal arvestada, et on perioodil juuli 2017 – aprill 2018 teinud lapse jaoks kulutusi kuude kaupa järgmiselt: 2017 juulis 90,64 €, aug 265,48 €, sept 80,10 €, okt 589,27 €, nov 237,55 € ja dets 103 €, 2018 jaan 371,81 €, veebr 137,55 €, märts 107,23 €, ja apr 22,73 €. Lisaks eeltoodule on kostja andnud lapsele raha sularahas ja ostnud toitu, mis ei kajastu pangakonto väljavõtetel, tõendid pole säilinud. Elatisraha väljamõistmisel palub kostja kohtul arvestada ka sellega, et hageja seaduslik esindaja on saanud ja saab lapse ülalpidamiseks ettenähtud peretoetuse 55.00 € enda pangakontole, mistõttu kostja ei nõustu maksma elatist enam kui 222.50 € (250.00 – 1⁄2 peretoetust 27.50 €). Kostja tegi kompromissettepaneku, et maksab hagejale 200.00 eurot kuus alates 01.06.2018.a ja muud kulud jäävad poolte endi kanda. Kostja lisas vastusele pangakonto väljavõtted perioodist 26.04.2016 – 26.04.2018, töötasu tõendi, üürilepingu koopia, sõiduki tehnilise passi koopia ja kinnistusraamatuväljatrüki. Kohtu nõudel esitas kostja 10.06.2018 Swedbank AS-ist deebetkaardi ja krediitkaardi väljatrükid perioodi 01.01.2017-31.05.2018 kohta – laekumisi 17 kuu jooksul kogusummas 18 254,19 €, so keskmiselt 1073,8 € kuus. Samuti esitas 20.06.2018 hageja esindaja I.G. oma kontoväljavõtted sama perioodi kohta – 2017.a 12 kuuga laekumisi kogusummas 24 087,99 , so keskmiselt 2007,25 kuus ja 2018.a 5 kuuga kogusummas 8789,30 e, so keskmiselt 1757,86 € kuus. 31.08.2018 esitas kostja pangakonto väljavõtte perioodil 01.06-28.08.2018 hageja esindaja kontole tasutud 3 kuu elatise kohta summas 450 eurot (neli 150 eurost makset, millest üks uuestikanne hageja vahepealse tagasikande tõttu).
3.Menetluse käik. 31.08.2018 istungil selgitas kostja oma sissetulekuid Xxxxxxxxxxx puksiirijuhina (2017.a keskmine palk 950 € kuus), palus arvestada mõlema vanema sissetulekuid ning oli kompromissina nõus edasiulatuva elatisega summas 222,50 € kuus. Hageja nõustus lastetoetuse pooles ulatuses maha arvamisega ja elatisevõla maksegraafikuga tasumisega. Istungil hageja es. I.G. võttis osaliselt õigeks perioodil juuli 2017 – august 2018, sh kostja poolt 06.05.2018 vastuses toodud ülalpidamiskulud, peamiselt taskurahale, trennile, toidule ja riietele ja alates juunist makstud 2018 elatise, kokku summas 1530,36 eurot, so juuli 2017 kuni jaanuar 2018.a kulud summas 823,64 eurot (juuli 25,94+ august 143,93+ sept 30,10+ okt 250,44+ nov 96,45+ dets 97,55+ jaan 179,23) ja alates hagi esitamisest veebruaris 2018.a kulud summas 706,72 eurot (veebr 137,55+ märts 35,90+ aprill 39,27+ mai 20 + juuni 150 + juuli 150 + august 150 + määramata aja sõidukulu 24 €). Kuude kaupa täpsemalt järgmistes summades: - Juuli 2017 kulutused õigeksvõetud summas 25,94 € (taskuraha 10 € + 15,94€ toit); - August 2017 õigeksvõetud kulutused toidule summas 143,93 € (5,44+6,41+10,39 + 19,64 +11,21 +20,77+ 21,47+10,81+21,95+15,84) - September 2017 õigeksvõetud kulutused summas 30,10 € (toidule 15,20+10,01+4,89) - Oktoober 2017 õigeksvõetud kulutused summas 250,44 € (jope 99,95€+ küttepuud 100€ + toit 9,27+12,58+11,08+3,79+13,77) - November 2017 õigeksvõetud kulutused summas 96,45 € (toit 7,53+14,70+13,99+6,57 +20,50 +8,16 + trenn 20,00 € + taskuraha 5 €) - Detsember 2017 õigeksvõetud kulutused summas 97,55 € (trenniriided 20,95+48,06 € + toit 13,43 + 5,11 + taskuraha 5 + 5 €) - Jaanuar 2018 õigeksvõetud kulutused summas 179,23 € (trenniraha 20,00€+ toidule 23,21+40,29+20,58+11,87+16,69+16,52+14,48+11,28+4,31)
3 (7)
Tsiviilasi nr 2-18-103033 -
Veebruar 2018 õigeksvõetud kulutused summas 137,55 € (vitamiinid 2,73€ + trenniriided 31+33+11€ + trenniraha 20+20 + transport trenni 19,82€) - Märts 2018 õigeksvõetud kulutused summas 35,90 € (taskuraha 5€ + trenniraha 20€ + tuharest 10,90€) - Aprill 2018 õigeksvõetud kulutused summas 39,27 € (20,00 € trenniraha + toit 4,70+14,57). - Mai 2018 õigeksvõetud kulutused summas 20,00 € trenniraha. Lisaks kulud trennisõiduks 24 € (kaks sõitu määramata kuudel). - Juuni - august 2018 on olnud elatise maksed summas 450 eurot, so 150 eur kuus (juuni 2018 esimese makse 14.06.2018 summas 150 eur saatis hageja tagasi, asjaolu on kostja poolt õigeks võetud). Hageja vaidleb vastu kostja ehituskuludele, kuna on need hüvitanud (kostja nõustus), samuti transpordikuludele, kuna leiab, et kostjal on maakodu lapse kodu läheduses ning see, et kostja on ka lapsega suhelnud oma reiside käigus, ei anna alust seda elatise maksmiseks arvestada. Jaanuaris ostetud diivanvoodi loeb lapse jõulukingiks, kostja võttis õigeks. Hageja kinnitusel veebruar – juuni 2017 kostja ei osalenud ülalpidamises, selle perioodi kohta ei ole ka kostja ise esitanud kohtule lapse jaoks tehtud kulutuste arvestust. Kostja istungil palus jätta tagasiulatuva elatise nõude täielikult rahuldamata. Kohus istungil andis pooltele täiendavalt aega kohtule kirjalikult kompromissi esitamiseks kuni 20.09.2018.
3.1.21.09.2018 kompromissettepanekus kostja jäi istungil pakutu juurde, kuid leidis, et alates hagi esitamisest so. 06.02.2018 kuni 02.09.2018.a. tehtud kulutusi arvestades on edasiulatuva elatise võlgnevus 839.86 €, mida kostja on nõus tasuma hagejale maksegraafiku alusel 18 kuu jooksul. Kostja esitas lisaks ka täiendavaid tõendeid 02.09.2018 tehtud ostude kohta. 24.09.2018 vastuväites hageja kompromissi ettepanekuga ei nõustunud ja palus täiendavaid tõendeid mitte arvestada. Kuna pooled jäid oma seisukohtadele ja kohtu antud tähtaja jooksul asjas kompromissile ei ole jõudnud, lahendab kohus asja sisuliselt. Kohtuotsuse põhjendused
4.Kohus, kuulanud ära poolte selgitused istungil ning tutvunud esitatud kirjalike tõendite ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
4.1.Täiendavate tõendite tagastamine. Kohus selgitab pooltele, et peale kohtuistungit, kui kohus läheb otsust tegema, ei saa enam seisukohti ja tõendeid asjas esitada. Kuna asi oli 31.08.2018 kohtuistungil ja kohus läks otsust tegema, siis tuleb TsMS § 237 lg 1 ja § 238 lg 3 p 3 alusel keelduda kostja poolt hilinenult, 21.09.2018 elektrooniliselt esitatud menetlusdokumentide vastuvõtmisest ja lugeda need tagastatuks.
5.Ülalpidamiskohustus. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 sätestab, et alaealine laps on õigustatud saama ülalpidamist. Elatise väljamõistmiseks saab alaealise lapse vanem tema seadusliku esindajana esitada kohustatud isiku vastu kohtule hagi ülalpidamist saama õigustatud alaealise lapse nimel. Vanemal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Seega seaduse järgi on vanem kohustatud nii ise last ülal pidama, kui nõudma elatise väljamõistmist teiselt vanemalt, kes lapse ülalpidamiskohustust rikub. Elatist saab üks vanem teiselt nõuda alaealise lapse nimel kuni lapse täisealiseks saamiseni.
4 (7)
Tsiviilasi nr 2-18-103033 PKS § 100 lg 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Riigikohus on leidnud, et vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ei anna ülalpidamist piisavalt või annab seda ebaregulaarselt. Elatise maksmine loetakse kohaselt täidetuks, kui elatist antakse piisavalt ja regulaarselt ning lapse ülalpidamiseks ettenähtud raha antakse teisele vanemale, mitte lapsele endale. Riigikohus (nt lahendis nr 3-2-1-159-12) on selgitanud, et perekonnaseaduse järgi on vanem ülalpidamiskohustuse täitnud eeskätt siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb.
6.Jooksva elatise suurus ja väljamõistmine. PKS § 101 lg 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Seega kohus saab elatise välja mõista viitega seaduses sätestatud elatise minimaalmäärale, kindlat summat näitamata. Selliselt muutub väljamõistetud elatise suurus koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalga ja sellega seotud elatise suuruse muutumisega. PKS § 101 lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (alates 01.01.2017. a oli miinimumelatise suurus 235,00 eurot kuus, alates 01.01.2018 on 250,00 eurot kuus). PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Pooltel ei ole vaidlust selles, et kostjal A.T.l, kes ei ela hagejaga koos, on hageja ees ülalpidamiskohustus eeltoodud seadusjärgses miinimummääras. Kostja on istungil hagi õigeks võtnud PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras elatise maksmise nõudes, paludes üksnes väljamõistetava elatise määra vähendada 1⁄2 lastetoetuse osa võrra. Seega on seadusega kooskõlas ja kuulub rahuldamisele hageja nõue välja mõista kostjalt elatusraha PKS § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 01.01.2018. a 250,00 eurot kuus) igakuuliselt lapse J.T. ülalpidamiseks alates hagi esitamisest 06.02.2018 kuni lapse täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx.
7.Riiklike lastetoetuste arvesse võtmine elatise määramisel. 01. jaanuaril 2017 jõustunud Perehüvitiste seaduse (PHüvS) § 17 lg 3 järgi oli 2017.a lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 50 eurot kuus ja alates 01.01.2018 on 55 eurot kuus. Kostja taotleb elatise väljamõistmisel arvesse võtta, et last kasvatav vanem saab riigilt lastetoetust vähemalt 55 € kuus. See asjaolu on ka tõendatud I.G.i 2017 ja 2018 pangakontode väljavõtetega. Kohus nõustub kostjaga selles, et Riigikohus on mitmetes lahendites (RK otsus nr 3-2-1-37-11, p 16; otsus nr 3-2-1-127-09, p 15 ja otsus nr 3-2-1-124-15 p 16) välja toonud , et "Lapse seadusliku esindaja käsutuses on lapse ülalpidamiseks ka riigilt saadavad peretoetused, mistõttu tuleb elatisest maha arvestada lapsele määratud kõik riiklikud peretoetused. Riiklike peretoetuste seaduse (RPTS) § 1 järgi on muuhulgas laste toetamisel eesmärgiks tagada lastega peredel. Riigikohus 22.03.2017 lahendis nr 3-2-1-174-16 p. 13 on selgitanud, et kohtul on võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse ja arvesse võtta riiklikke lapsetoetusi kostja taotlusel, st kui kostja ise on taotlenud seda asjaolu arvestada. Riigikohtu selgitustest sama lahendi punktist 14 nähtub, et võrdse ülalpidamise kohustuse juures kumbki vanem saab arvestada riigi poolt antud toetusest poole, mitte terve summaga oma kohustuste vähendamisel. Antud juhul kostja on sellise taotluse esitanud ning kohus võimaldab kostjal vähendada makstavat elatist Perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 sätestatud, hagejale makstavast lastetoetusest poole ehk 50% ulatuses kuus. Kuna sellised toetused on ajas muutuvad ning nende saamine sõltub PHS § 17 lg 1 ja 2 järgi ka sellest, kas ja millises õppeasutuses hagejad jätkavad õpinguid 16-aastaseks saades, siis kohus konkreetset summat elatise määra sisse ei arvuta ega määra ka protsendina kindlaks, vaid kostjale jääb õigus teha elatiselt enne maksmist vastav mahaarvamine. 5 (7)
Tsiviilasi nr 2-18-103033 Seega eeltoodut arvestades, tuleb kostjal hageja ülalpidamiseks maksta I.G.i kontole elatist alates 1 aasta hagi esitamisest 06.02.2018, so 06. veebruarist 2017 alates 235 € kuus ning alates hagi esitamisest ja ka otsuse tegemise ajal 250 eurot kuus, millest saab maha arvata pool hagejale makstud lapsetoetust (2017.a pere esimese ja teise lapse kohta 25,00 € kuus ja alates 01.01.2018 summas 27,50 € kuus). Hagejale makstava elatise summa muutub, kui muutub Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär ja/või hagejale makstav lapsetoetuse suurus. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Elatis tuleb maksta hageja esindaja I.G.’i pangakontole.
8.Tagasiulatuva perioodi elatise võlgnevus kuni otsuse tegemiseni. PKS § 108 alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja nõuab perioodi veebruar 2017 – jaanuar 2018, so tagasiulatuvalt enne hagi esitamist 12 kuu eest saamata elatist miinimumääras, so summas 2835 € ( 11 kuud x 235€/kuus = 2585 € + 250 € = 2835 €) ning kuni otsuse tegemiseni, so veebruar – august 2018, so 7 kuu eest on hagejal õigus saada elatist miinimummääras veel summas 1750 € (7 x 250), kokku 4585 €. Kuna kostja on hagejale PerehüvS § 17 alusel makstud lastetoetuse arvelt õigus maha arvata 495 eurot (2017.a elatise osas 11 kuud x 25 € /kuus = 275 € ja 2018.a elatise osas 8 x 27,50€/kuus=220€), siis kokku moodustab 31.08.2018 seisuga perioodi veebruar 2017 – august 2018 elatise võlg ilma tõendatud ja põhjendatud ulatuses kostja kulutuste mahaarvarvamisteta 4090 eurot (4585 – 495).
9.Kostja tagasiulatuva elatise nõuet ei tunnista, väites, et on vähemmakstud elatise asemel andnud hagejale ülalpidamist muul viisil ja ei pea midagi maksma. Kostja põhjendab ka, et hageja esindaja pole temalt varem, enne kohtusse pöördumist elatist (järjepidevalt) küsinud. Kohus leiab, et hageja ei pea tagasiulatuva elatise hüvitise nõude esitamiseks tõendama varasemat kostja poole pöördumist, kuna PKS § 108 sätestatu sellist eeldust ette ei näe. Lapsele piisava ja regulaarse ülalpidamise andmist ei saa pidada kostjale üllatuslikuks kohustuseks, mille osas peaks teda kindlasti ette hoiatama või mille täitmisest võiks kostja vabaneda, kui nõuet järjepidevalt (igakuiselt?) ei esitata (kostja on Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-35-16 tõlgendamisel sellisele järeldusele jõudnud). Samuti ei ole õigustatud kostja väide, et tagantjärele elatise nõudmine ei täida oma eesmärki ja ei ole lapsele vajalik. Vastupidi, PKS § 108 sätte eesmärk on elatise puudumise tagajärjel tekkinud kahju vähemalt konkreetse perioodi ulatuses hüvitamise kaudu lapse heaolu taastamine. RKL 3-2-1-136-13 punktis 13 on tsiviilkolleegium leidnud, et ka ajavahemikul aasta enne hagi esitamist saab määrata ülalpidamiskohustuse ulatuse õigustatud isiku toonaste vajaduste järgi PKS § 99 mõttes, arvestades mh ka kohustatud isiku varalist seisundit PKS § 102 ja § 105 lg 3 mõttes. Seega kohus võib, eeskätt PKS 102 toodud alustel kostja äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda sattumise vältimiseks elatise võla suurust vähendada, kuid käesoleval juhul kostja ei ole tegelikult sellist riski kuidagi põhistanud. Hageja on kostja ainus ülalpeetav, kostja töötas 2017.a keskmise kuupalgaga 950 € ning kostja teatel jääb tal peale eluasemekulude kandmist järele vähemalt 600 eurot ning ta suudab last ülalpidada.
10.Kohus leiab ka, et kostja vastuväited ülalpidamiskohustuse täitmise piisavuse osas on vastuolulised, kuna kostja vaidleb tagasiulatuva elatise nõudele täielikult vastu, samas aga toob 06.05.2018 esitatud kulude arvestuses välja kulutused alles alates juulist 2017 ega märgi midagi veebruar – juuni 2017 perioodi koha. Samuti ei kata kostja poolt kuude kaupa väljatoodud kulutused mitmel kuul tegelikku miinimummääras ülalpidamise kohustust, mis oli 2017.a 235 € kuus ja 2018.a 250 € kuus (nt juulis 2017 kulutused 90,64 €, sept 80,10€, dets 103 €, veebruaris 2018 137,55 €, märtsis 107,23 €). Seega kostja on andnud hagejale ülalpidamist ebaregulaarselt ja vähem, kui seadusjärgne miinimumäär ette näeb.
11.Kohus, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega ja selgitustega istungil, leiab, et hageja tagasiulatuva elatise võla nõue on põhjendatud osaliselt.
6 (7)
Tsiviilasi nr 2-18-103033 Kohus lähtub tagasiulatuva elatise võla lõpliku summa arvutamisel esmalt kostja 06.05.2018 esitatud arvutuste ja 31.08.2018 esitatud kontoväljavõtte alusel hageja poolt õigeks võetud summadest. Hageja on õigeks võtnud 31.08.2018 istungil, et kostja on juulist 2017 kuni maikuuni 2018 teinud lapsele vajalikke kulutusi kokku 1080,36 euro eest ning juunist kuni augustini 2018 tasunud elatist 450 eurot (150 € kuus), kokku võtab hageja õigeks ülalpidamiskohustuse täitmise perioodil veebruar 2017 – august 2018 summas 1530,36 eurot. Ülejäänud osas kostja vastuväidetega ei nõustu ning nõuab võla tasumist.
12.Kohus leiab, et hageja õigeks võetud summale tuleb lisada oktoober 2017 eest küttepuude kulu 110 eurot, kuna kostja esitatud kulu puude ostmisel summas 210 € (35€/m2 x 6) on mõistlik ja põhjendatud (hageja võttis õigeks 100€, kuid ei põhjendanud enda pakutud summat). Samuti peab kohus põhjendatuks lugeda lapsele vajalikuks kuluks sügisel 2017 seoses lapsega juhtunud traumaga kostja sõidukulu Xxxxxxxxxxx – Xxxxxxxxxxx – Xxxxxxxxxxx marsruudil summas 50 eurot (sõidukulu tõendab vastav nädalasisene kütuseost 11.okt 2017 summas 50 € - kostja selgitusel pidi ta kohe järgmisel hommikul tööle tagasi minema). Hageja ei vaielnud vastu, et selline sündmus oli ning kohtu hinnangul oli erakorraline sõit lapse jaoks vajalik. Lapse trenni sõidutamise kulud võttis hageja õigeks. Samas ülejäänud sõidukulude osas kohus nõustub hagejaga, et nende ülalpidamiskulude alla arvamine ei ole põhjendatud. Kohus leiab, et lapse vaatamas käimisega seotud sõidud tuleb lugeda kostja enda kuluks vanema hoolduskohustuse täitmisel. Kui vanemad ei ela koos, tuleb lapse suhtlemisõiguse tagamiseks vajalikud nn külastuskulud üldjuhul kanda vanematel võrdselt ning neid ei loeta ülalpidamise kohustuse täitmise osaks.
13.Seega on kohtu hinnangul põhjendatud maha arvata kostja elatise võlast hageja poolt õigeksvõetud ja kohtu poolt põhjendatuks loetud kulutused ning elatise maksed kokku summas 1690,36 eurot (1530,36+110+50), millega kostja võlg hageja ees vaidlusalusel perioodil moodustab 2399,64 eurot (4090 - 1690,36 = 2399,64 €). Eeltoodud asjaoludel ja põhjendustel kohus mõistab kostjalt hageja kasuks kindla summana välja elatise võlgnevuse perioodi 06.02.2017 – 31.08.2018 eest summas 2399,64 eurot ning jätab hageja hagiavalduses esitatud nõude rahuldamata 2185,36 euro osas (4585-2399,64=2185,36). Menetluskulud
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis jäävad menetluskulud poolte endi kanda ja poolte menetluskulusid lepingulistele esindajatele kohus kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.