Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Tsiviilasi nr 2-18-11278 puudumise tõttu jätta kulude suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Poolte kokkuleppe ja TsMS § 661 lg 4 alusel ei saa määruse peale edasi kaevata, sest pooled kokkuleppel välistasid määruse peale edasikaebamise õiguse. Määrus jõustub pooltele kättetoimetamisest (TsMS § 466 lg 1 ja lg 3 teine lause).

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pärnu Maakohtu menetluses on C. K. hagiavaldus K. K. vastu põlvnemise ja elatise nõudes. 12.09.2018 esitas hageja lepinguline esindaja kohtule hageja seadusliku esindaja ja kostja poolt 11.09.2018 allkirjastatud kompromissi ja taotluse kompromissi kinnitamiseks. Kompromissi kohaselt kostja kohustub igakuiselt tasuma hageja ülalpidamiseks PKS § 101 lõikes 1 sätestatult miinimum elatist iga aastaselt muutuvas suuruses kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja tasub elatise summa A. K. arveldusarvele alates 10.09.2018 iga kuu 10. kuupäevaks selgitusega "Elatis C. K.le" ja märkides ära kuu, mille eest elatis on tasutud. Kostja kohustub tasuma alates hagiavalduse esitamisest elatise kokku summas 298,36 eurot hiljemalt 07.09.2018 A. K. arvelduskontole. Septembrikuu elatisesumma kohustub kostja maksma vastavalt kompromissilepingu p-is 1.1 ja 1.2 toodule. Kompromisslepingu kohaselt kostja võtab omaks, et ta on hageja bioloogiline isa, mida tõendab 11.05.2018 EKEI poolt väljastatud uuringuakt nr xxxxxxxxx. Pooled paluvad Pärnu Maakohtul jõustunud kohtumääruse perekonnaseisuasutusele saatmist isaduskande rahvastikuregistrisse kandmiseks. Pooled lepivad kompromissi korras kokku, et tsiviilasjas nr 2-18-11278 kantud menetluskulud summas 573 eurot (õigusabikulu 513 eurot, 60 eurot kompromissi koostamise tasu) kohustub kostja tasuma A. K. arvelduskontole hiljemalt 10.09.2018. Pooled paluvad, et kohus kinnitaks kompromissi määrusega ja lõpetaks tsiviilasjas nr 2-18-11278 menetluse seoses kompromissi saavutamisega poolte vahel. Kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Pooled loobuvad määruse peale määruskaebuse esitamise õigusest. Kaaskirjas kompromissile hageja lepinguline esindaja kinnitab, et kostja on kompromisslepingu p-des 1.3 ja 3.1 sätestatud kohustused täitnud. Kohus leiab, et kompromiss millega pooled on kokku leppinud elatise nõude, menetluskulude ja kaebeõiguse osas on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Kohus märgib, et kompromissi korras puudub kohtul võimalus põlvnemise tuvastamist kinnitada. Samas lapse huvides ei ole uue kompromissi sõlmimise või kohtuistungi läbiviimisega seotud täiendavate menetluskulude tekitamine. Kohus lähtub eeldusest, et kompromiss on sõlmitud menetlusosaliste vahel elatise nõudes ning põlvnemise nõudes on kostja esitanud avalduse nõude omaksvõtu kohta. Põlvnemise omaksvõtu kohta teeb kohus eraldi lahendi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Eeltoodu alusel kohus kinnitab kompromissi ja TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab asjas menetluse. Kuivõrd menetlusosalised kompromissis ei kinnitanud, et nad on teadlikud kompromissiga sõlmitud menetluse lõpetamise tagajärgedest, siis kohus selgitab menetlusosalistele, et kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse 2 (3)

Tsiviilasi nr 2-18-11278 hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled on kulude jaotuses kokku leppinud, et tsiviilasjas kantud menetluskulud kokku 573 eurot kannab kostja ning hageja lepingulise esindaja kinnitusel on kostja seda ka teinud. Kuna kulud on jaotatud kokkuleppega, siis kohus täiendavalt kulusid ei jaota ning hüvitatavate kulude puudumise tõttu menetluskulude suurust kindlaks ei määra. TsMS § 661 lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse välistada. TsMS § 466 lg-te 1 ja 3 alusel jõustub määrus selle menetlusosalistele kättetoimetamisest. /Allkirjastatud digitaalselt/ A. Talu kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.