2-17-19314/35 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval - lahend.ee

28.12.2017 AA esitas kohtule hagiavalduse BBlt täisealise õppiva hageja kasuks elatise väljamõistmiseks. Hageja korduvalt täpsustas nõuet ja lõpliku nõudena hageja taotleb mõista BBlt hageja kasuks välja alates jaanuar 2018 kuni juuni 2018 (kaasa arvatud) igakuine elatis 435 eurot kuus. Summat tuleb vähendada kostja poolt sellel perioodil hagejale tasutud 250 euro võrra, s.o 435 x 6 = 2610 eurot – 250 = 2360 eurot. Teise nõudena taotleb hageja mõista BBlt hageja kasuks välja elatise tagasiulatuvalt ühe aasta eest (28.12.2016 - 28.12.2017) enne hagi esitamist, v.a kuudel, kui hageja teenis endale ise sissetulekut, kokku tagasiulatuv elatis 10 kuu eest). Tagasiulatuva elatise summa on 3567 eurot (10 x 435 eurot, millest on lahutatud BB poolt hagejale perioodil jaanuar 2017 - detsember 2017 tasutud summa 783 eurot). Hageja juhib seejuures tähelepanu asjaolule, et kuni xx xx xxxx.a oli ta alaealine, mistõttu ei saanud hagejale makstav elatis olla väiksem kui PKS § 101 sätestatud alaealise lapse miinimumelatis, s.o pool miinimumpalgast. 2017.a oli miinimumelatis 235 eurot kuus ja 2016.a oli miinimumelatis 215 eurot kuus. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt hageja elas kuni xxxxxxxxx xxxx koos oma ema BBga, venna CC-ga (hetkel x-aastane) ja ema tolleaegse elukaaslase D-ga, xxxxxxxxx, xxxxx xxxxxx xxxx xxx x-x. Oma isaga hagejal kontakti ei ole, isa koht sünniaktis kanne puudub. Halbade suhete tõttu kostjaga hageja lahkus kodust ja elab alates xx xx xxxx vanaema juures xxxxx xxxxxx tänaval. Hageja koos vanaemaga pöördusid ka lastekaitse poole, kes proovis hageja ja BB suhteid parandada, mis aga ei õnnestunud. Koos lastekaitsega käidi BB juures hageja asju ära toomas (raamatuid, riideid, väiksemad esemed), kõik muud hagejale ostetud asjad (sh mööbel) jäi BB elukohta. Neid asju hagejale teadaolevalt enam xxxx xxx korteris alles ei ole, BB tüli käigus oli hagejale öelnud, et andis või müüs need asjad ära. Seoses oma olukorraga on hageja käinud ka psühholoogi juures (lastekaitse poolt määratud), et saada abi ja toetust elus edasi minemiseks. Lisaks psühholoogile on hagejat toetanud tema vanaema, tuttavad ja sugulased. Vanaema juures elab hageja vanaemaga kahekesi, vanaemaga läbisaamine on hea. BBga on suhtlemine alates kolimisest pinnapealne – kostja ei tunne oma tütre elu vastu huvi, ei küsi, kuidas hagejal läheb või kas tal on kõik korras. Kostja pöördub hageja poole Facebookis juhul, kui on vaja, et keegi oleks vennaga sel ajal, kui kostjat ei ole (on nt reisidel). Kui hageja on haige või on mingit sorti mured, siis hoolitseb hageja eest ja aitab teda vanaema, ema hagejast ei huvitu. Kostjaga kohtub hageja nendel hetkedel, kui ta väikevenda nende juurde toob või talle järele tuleb. Hageja ise on kostjaga rääkinud Facebookis olukordades, kui tal on vaja raha, et maksta näiteks oma treeningute eest vms. Kui hageja küsimused kostjale meelepärased ei ole, ta ignoreerib hagejat ja ei vasta midagi. Hageja õpib x.klassis, lõpetab xxxx.a kevadel xxxxx xxxxxxxxxxxxxx. Hageja plaanib pärast xxxxxxxxxxx lõpetamist edasi õppida xxxxxxxxxxxxx, tegeleb xxxxxxxxx praegu nii palju kui vähegi võimalik. On xxxxxxxx tegelenud alates 10.eluaastast, vahepeal olid küll pausid (peamiselt rahapuuduse tõttu, sest ema lõpetas pärast tema vanaema juurde kolimist treeningute eest tasumise), aga praegu käib hageja trennis kord nädalas. Hageja sooviks tulevikus tegelda edasi xxxxxx xxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxx. Kostja maksab hageja treeningute eest alates xxxx.a oktoobrikuust 35 eurot kuus, mis ei ole kaugeltki piisav. Et xxxxxxxxxxxxx kusagile ka jõuda ja saada rohkem kogemusi xxxxxxxxxxxxxxx seoses, peaks hageja käima trennis vähemalt 2-3 korda nädalas, mida praegu ei ole saanud rahapuudusel teha.

Igapäevaselt tegelebki hageja peamiselt õppimisega, kooliga seoses on ka päris palju ülesandeid. Korra nädalas käib hageja alates xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxxxxx. Hageja tahaks väga käia ka jõusaalis, et ennast füüsiliselt paremas vormis hoida, aga rahapuudusel ei ole see olnud võimalik. Hageja tunneb huvi ka xxxxxxxxxxx vastu, tahaks osaleda mõnel xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, aga ka selleks ei ole tal reaalselt täna võimalusi. Kuna talle on xxxxxxxxxxx hetkel kõige olulisem, ongi ta teinud huvialade valikul otsuseid xxxxxxxxxxx kasuks. Kui hagejal on võimalik, käib ta ka erinevatel kontsertidel, et ennast kultuuriliselt harida. xxxx.a suvel (xx xx – xx xx xxx) töötas hageja xxxxxx xxxxx ja sai töötasu 550 eurot kuus (brutosumma). Seoses kooli algusega ei olnud tal võimalik töösuhet jätkata. xxxxxxxxxx lõpuklassis käivalt õpilaselt ei ole ka võimalik eeldada lisaks koolis käimisele ka veel töötamist. Hagejal ei ole infot BB igakuise sissetuleku kohta. Hageja teab, et kostja töötab xxxx xxxx xxxxx xxxxxxxx xxxxxx, samuti xxxxxxxxx xxxxxxx ja xxxxxxxxxx (vt xxx). Hageja eeldab, et kui tema teenis xxxxxx xxxxx 550 eurot (brutosumma), siis BB sissetulek xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxxxxx ja xxxxxxxxxx on kindlasti oluliselt suurem. Lisaks saab BB regulaarselt ka elatist venna ülalpidamiseks hageja venna isalt. Avalikest registritest on teada, et BBle kuulub äriühing xxxxxxxx xx (registrikood xxxxxxxx), mis tegeleb xxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx ning mille käive kvartalis on teatmik.ee andmetel vahemikus 7500 - 12 500 eurot. Töötasusid xx-st ei maksta. Äriühing on registreeritud BB elukohta. BB kasutab nii erasõitudeks kui ilmselt ka töösõitudeks sõidukit (xxxx xxxxxxxx), Hageja eeldab, et see sõiduk kuulub BBle (või temaga seotud äriühingule). BBle kuulub avalike registriandmete kohaselt (kinnistusraamat.ee) 3 kinnistut – korter xxxxxxxxx, xxxx xxxxxx xxxxxxxx xxxx xxx x-x; kinnistu xxxxxxxxx, xxxx xxxxxx, xxxxx xxxx, xxx xx xx; samuti kinnistu xxxxx xxxxxx xxxxxx xx. BB erinevate rahaliste kohustuste kohta hagejal info puudub. Hagejale teadaolevalt on BB viimase poole aasta jooksul vähemalt kolmel korral käinud reisidel välismaal (viimati xxxx/xxxx aastavahetusel ning xx xx - xx xx xxxx xxxxxxx). Sellest võib eeldada, et kostjal on rahalisi vahendeid, mille arvelt on võimalik sellise tihedusega välisreise endale lubada. Arvestusega, et hageja elab vanaema juures ning ei pea eraldi maksma elukoha üürimisega seotud kulutusi, on hageja kulud keskmiselt 569 eurot ühes kuus. Suurema osa kulutustest on kandnud hetkel tema vanaema. Perioodil xx xx – xx xx xxxx töötades teenis hageja kokku 1058,56 eurot (netosummana) ja kandis osad kulud ka enda teenitud vahenditest. BB on hagejale perioodil 28.12.2016 - 28.12.2017 raha tasunud lokku 783 eurot. Hageja leiab, et arvestades eeltoodut, sh hageja igakuiseid kulutusi ja vajadusi, on põhjendatud mõista BBlt hageja kasuks välja igakuine elatis 560 eurot kuus. Hageja leiab, et BB majanduslik olukord ja elulaad kinnitavad seda, et tal on võimalik hageja poolt märgitud ulatuses elatist hagejale tasuda. Arvestades, et hageja on elanud praeguseks 3,5 aastat oma vanaema juures ning BB ei ole selle aja jooksul hageja ülalpidamiskohustust täies ulatuses täitnud, palub hageja perekonnaseaduse § 108 alusel välja mõista elatis tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist (s.o perioodi detsember 2016.a kuni november 2017.a eest, v.a kuudel, kui hageja teenis endale ise sissetulekut, s.o kokku 10 kuu eest). 01.06.2018 hageja, võtte arvesse kostja vastuväiteid hageja kulude suuruse kohta, täpsustas nõuet. Hageja jäi oma nõuete juurde, kuid vähendas nõutavaid summasid. Hagi selgitas, et hagiavalduse terviktekstis märgitud 1 kuu kulutuste summa 569 eurot on hageja kulutused ideaalis, kui hageja elaks normaalset noore tüdruku elu ja ei peaks iga päev kaaluma, milliseid kulutusi teha, otsima odavamaid (kasutatud) riideid ja tegema valikuid, kas minna nt sõbrannadega kinno või selle asemel osta endale süüa. Hageja vältimatud kulud kuus on 434,7 eurot, mille hageja ümardab 435 eurole. Summa sisaldab ka xxxxxxxxxxx lõpetamisega seotud kulutusi, s.o pidulikke riideid, samuti xxxxxxxxxxx 1x nädalas ning hetkel vajaminevat xxxxxxxxx.

Hageja näidatud kulud on ülepaisutatud, kostja sissetulek ja tema enda püsikohustused ei võimalda nõutavas suuruses elatist maksta, kostja ülalpidamisel on ka üks alaealine laps. Tõele ei vasta hageja väide, et kostja ei tunne tema vastu huvi ega osale hageja ülalpidamises. Kostja on soovinud hageja kontaktnumbrit, mida kahjuks siiani ei ole edastatud, Messengeris on kostja hagejaga suhelnud ja tähtpäevadel/pühadel alati kingitusi teinud. Hageja on ise väitnud nii lastekaitsele kui ka pereterapeudile, et ei soovi suhelda kostjaga ja väldib igal juhul kohtumist kostjaga. Hageja kontakteerub Messengeris ainult juhul kui on raha vaja, kostja on vastavalt võimalustele ka alati panustanud ning raha edastanud. xxxxxxxxxx tegelemises tekkis hagejal mitmeaastane paus seoses trennis xxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxx, mitte kostja poolt arvete mittetasumise tõttu. Alates xxxx.a xxxxxxxx, kui hageja soovis jälle xxxxxxxxxxxxx tegeleda, tasub kostja taas hageja xxxxxxxxxxxxxxxx arveid. Lisaks, kui hageja on kostjalt küsinud raha xxxxxxxxxxxx ostuks, on kostja seda raha ka kandnud hageja kontole. xxxx. aastal viis kostja endine elukaaslane hagejale suhteliselt uue xxxx võimsa lauaarvuti (koos tarkvara ning programmidega), mille järelmaksu tasus kostja veel 2017. aastani. Kostja töötab xxxx xxxx xxxxx xxxxxxxx juhina ning alates xx xx xxxx kostja igakuine töötasu on 1000 eurot brutosummana. Kostja poja isa tasub igakuiselt elatist (stabiilselt alates xxxxxxxx xxxx riigikohtu otsuse alusel miinimumi). Lisaks laekub riiklik lastetoetus kostja pojale. Kostja BB on xxxxxxxx xx juhatuse liige. Töötasusid ettevõttest ei maksta, tasutakse ainult ettevõtlusega seotud kulusid, tulu kostja ettevõttest ei saa. Sõiduk xxxx xxxxxxxx kuulub liisingettevõttele ning seotud leping on xxxxxxxx xx-ga. Sõiduk on kasutusel ainult töösõitude jaoks, mis nähtub ka Maanteeametist. BBle kuulub xxxx xxx x - x, xxxxxxxx xxxx, xxxx xxxx, xxxxxxxxx asuv korter, mis on xxxx. aastal soetatud krediidiasutuse abiga, et pakkuda turvalist ja kaasaegsete võimalustega kodu endale ning oma tütrele, ning mis on tänase päevani kostja ja tema poja elukohaks. BBle kuulub 1⁄4 kaasomandist xxx xx xx, xxxxx xxxx paiknevast kinnisasjast ja 1⁄4 kaasomandist xxxxxx xx, xxxxx xxxx paiknevast kinnisasjast, viimasel aadressil elab käesoleval hetkel ka hageja, hageja ja tema vanaema EE kasutavad tasuta ka kostjale kuuluvat kaasomandiosa. Kostja selgitab, et tal on olnud võimalused viibida välismaal tänu meestuttavale xxxxxxx, kes on teinud vastavad kulutused. Kostja väljaminekud ühe kuu lõikes: Kodulaen + kindlustus 350 eurot BIG laenuleping 120 eurot Kommunaalmaksed 80 – 140 eurot Internet ja TV 32 eurot Poja xxxxxxxxx 30 eurot Poja xxxxxxxxxxxx 33 eurot

see kehtib üksnes PKS § 97 p 1 järgsele alaealise lapse elatisenõudele. Miinimumelatise rakendamine kõigile täisealiseks saanud õppivate või muul põhjusel abivajavate täisealiseks saanud laste elatisenõuetele (PKS § 97 p-d 2 ja 3) ei oleks kolleegiumi arvates põhjendatud, sest erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest. Seega ei pruugi täisealiseks saanud laps vajada elatist kõigi oma eluvajaduste rahuldamiseks, mistõttu ei ole ka põhjendatud kohaldada täisealiseks saanud lapse elatisenõudele PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäära.“ Riigikohus on viidatud lahendi punktis 11 selgitanud, et asja lahendamisel tuleb lähtuda PKS § 99 lg-st 1, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kuigi ülalpidamise ulatus on PKS § 99 lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada PKS § 102 ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit. Esmalt tuleb elatist välja mõistes arvestada, et PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Lisaks tuleneb PKS § 102 lg-st 1, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanem üksnes alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab sellises olukorras kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, kuid alla miinimummäära saab elatist vähendada üksnes mõjuval põhjusel. Seega PKS § 102 lg 2 kohaldub juba selle sõnastuse järgi üksnes alaealise lapse ülalpidamise korral ning muudel juhtudel võib ülalpidamist andma kohustatud isik PKS § 102 lg 1 alusel ülalpidamiskohustusest vabaneda.

20.Eeltoodu alusel, arvestades, et lisaks Xxxx xxxx töötasule on kostjal võimalus enda osaühingust Xxxxxxxx xx saada (ja kostja tõenäoliselt ka saab) sissetulekut vähemalt 300 euro ulatuses kuus, asub kohus seisukohale, et kostja on oma majandusliku seisundi poolest suuteline tasuma hagejale elatist 250 eurot kuus. Kohus võtab elatise summa suuruse määramisel arvesse, et hageja kasutatava eluruumi aadressil xxxxxx xx xxxxxx ühisomanikuks on hageja vanaema kõrval ka kostja, seega osaliselt kostja annab hagejale ülalpidamist ka eluruumi võimaldamise läbi. Kuivõrd täisealise lapse õigus saada ülalpidamist on seotud õpingutega ning hageja lõpetas xxxxxxxxxxx xx xx xxxx, on 01.06.2018 nõude täpsustuse kohaselt alates 1.jaanuarist 2018 kuni õpingute lõpuni nõutav elatis muutunud kogu ulatuses sissenõutavaks. Seetõttu kohus mõistab perioodi eest 01.01.2018 – 22.06.2018 elatise välja ühekordse summana vastavalt järgnevale arvutusele. Selle perioodi eest arvestatud elatise summa on kokku 1433,33 eurot (s.o 5 kuud x 250 eurot + juunikuu 22 päeva eest 183,33 eurot (250 eurot : 30 päevaga x 22 päeva)). Hageja 01.06.2018 nõude täpsustuse kohaselt on kostja samal perioodil juba tasunud hagejale kokku 250 eurot (ehk 5 kuu jooksul keskmiselt 50 eurot kuus). Seega väljamõistetava elatise summaks on 1183,33 eurot (1433,33 eurot – 250 eurot= 1183,33 eurot). Kostja ei ole perioodi jooksul tasutud summa suuruse kohta vastuväiteid esitanud ega tegelikult tasutud summat täpsustanud, kuigi kohtu hinnangul on tõenäoline, et kostja poolt tasutud summa võib olla suurem. Kostja on alates xxxx.a xxxxxxxxxxx tasunud hageja xxxxxxxxxxxxxxxx eest 35 eurot kuus ja lisaks maksnud hageja pangakontole raha. Näiteks on ka 2018.a jaanuaris kostja hageja kontole kandnud 45 eurot ja maksnud xxxxxxxxxxxxxx eest 35 eurot. Üksnes xxxxxxxxxxxxxxx tasu 5 kuu eest moodustab 175 eurot. Hageja on ise esile toonud, et enne 22.05.2018 istungit ema üldjuhul tasus tema kontole 65 eurot kuus. Hageja konto 10.02.2018 seisuga ja kostja pangakontode 15.02.2018 seisuga esitatud väljavõtete kohaselt on kostja poolt hageja kontole kantud summad olnud vahemikus 45 – 145 eurot kuus (üle 100 euro siiski vaid detsembris 2017), koos xxxxxxxxxxxxxxxx tasuga seega elatise maksmisena käsitatav summa 75 – 175 eurot kuus. Kohtul ei ole alust eeldada, et kostja oleks alates veebruarist 2018 tasunud hagejale oluliselt vähem. Muude tõendatud andmete puudumise tõttu kohus arvestab kostja poolt tasutuks hageja näidatud 250 eurot ja vähendab selle summa võrra kostjalt väljamõistetava elatise summat. Siiski tuleb kohtuotsuse täitmisel arvesse võtta kõiki kostja poolt pärast 01.01.2018 hageja pangakontole kantud summasid, kostja poolt tasutud xxxxxxxxxxxxxxxx tasusid ja võimalikke muid makseid hageja kulude katteks. Kostjal tuleb vajadusel tasumist tõendada. Kuivõrd kogu elatis on muutunud sissenõutavaks, tuleb kogu summa tasuda ühe maksena mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Kohtu hinnangul on mõistlik aeg üks kuu. Pooled võivad kokku leppida tasumise tähtajas, samuti summa osade kaupa maksmises.

Tagasiulatuva elatise nõuet ei põhista see, et hageja elab viimased 3,5 aastat vanaema juures ja väidetavalt ema BB ei ole selle aja jooksul ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt täitnud. Asjaoludest nähtuvalt asus hageja vanaema juurde elama hageja enda algatusel, kuna läbisaamine kostjaga oli halb. Murdeealise lapse keerulised suhted oma vanema(te)ga ei ole midagi ebatavalist, kohtule ei ole esitatud andmeid ega tõendeid, et hageja oleks olnud ohus ja/või seetõttu eraldati perekonnast (emast). Hageja esitatud psühholoog x xxxxxxx xx xx xxxx tõend ja xxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xx xx xxxx vastus Pärnu linna päringule (lk 142 - 144) põhistavad küll hageja vanaema juurde elama asumist, kuid ei seondu elatise nõudega. Kostja vanemaõiguste piiramiseks ja hagejale eestkostja määramiseks ei ole kohtule avaldust esitatud, mistõttu ei ole kohtul alust arvata, et kostja jättis hageja vanemliku hoole ja ülalpidamiseta. Kostja on hageja vanaema juurde elama asumisega nõustunud. Hooldusõigusliku vanemana oli kostjal õigus määrata, kelle juures hageja elab. Samas hageja ei oleks saanud asuda vanaema juurde elama vastu vanaema tahtmist. Kohtule esitatud asjaoludest ja tõenditest ei nähtu, et vanaema oleks tingimuseks seadnud kostja poolt mingi summa tasumise hageja kulude katteks. Kohus leiab, et kui hagejat pidas ülal vanaema, s.o kostja ema, on tegemist PKS § 106 lg 2 kohase asenduskohustusega ning elatise nõudeõigus läks selles ulatuses üle hageja vanaemale. Sega hagejal ei saa olla elatise nõuet kostja vastu sama aja eest. Kohtu ette toodud asjaoludest ja tõenditest järelduvalt on hageja ülalpidamiseks olnud asjaosaliste vahel vähemalt vaikiv kokkulepe – hageja eest makstav peretoetus vormistati ümber vanaema nimele, hageja on regulaarselt maksnud hageja pangakontole raha, hageja ja kostja vahel on olnud ka pidev suhtlus ja kokkulepped seoses hageja kulude katmiseks raha andmisega. Hageja ise toob sõnumivahetuse allkirjas (lk 141) välja, et ema oli enne 22.05.2018 kohtuistungit lubanud kanda iga kuu 65 eurot. Sellest saab järeldada, et oli kokkulepe hageja ülalpidamise korraldamise osas. Kokkuleppe olemasolu ja selle kostja poolt täitmine nähtub ka hageja väidetest, et detsember 2016 – november 2017 on kostja tasunud tema ülalpidamiseks 783 eurot, s.o keskmiselt 65,25 eurot kuus. PKS § 100 lg 3 teisest lausest tulenevalt kokkulepe ei piira ega välista seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Kui kostja makstav raha ei olnud piisav ning hageja vanaema ei olnud nõus või suuteline hagejat lisaks oma sissetulekute arvel üleval pidama, tulnuks kostjalt suurema elatise saamiseks koheselt midagi ette võtta. Tagantjärele elatise väljamõistmisega ei ole võimalik saavutada elatise eesmärki – tagada ülalpidamist saama õigustatud hagejale vahendid enda igapäevavajaduste rahuldamiseks. Hageja kinnitas, et möödunud perioodil on hageja kulud kantud vanaema poolt. Seega hagejal ei saanud kostja poolt ülalpidamiskohustuse väidetava rikkumisega tekkida ka kahju, mille hüvitamiseks nõuda PKS § 108 alusel elatise summat tagasiulatuvalt kuni ühe aasta enne hagi esitamist (hageja ise ei ole kahju tekkimisele ka tuginenud).