lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-61091/35

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 21.08.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-13-61091/35
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.08.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1510
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 177 lg 1Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamiselTsÜS § 146 lg 1Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaegTsÜS § 147 lg 1Aegumistähtaja algusTsÜS § 160Aegumise peatumine hagi esitamisegaVÕS § 127Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatusVÕS § 186

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-13-61091/14Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja23.05.2014

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-2-1-33-15Riigikohus29.04.2015

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
City Law OÜ12501049(Hageja)Hooneühistu Kuramaa80075555(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Iko Nõmm, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. august 2015, Tallinn

Tsiviilasja number

2-13-61091

Tsiviilasi

City Law OÜ hagi Hooneühistu (likvideerimisel) vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23. mai 2014 otsus

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

37 777,75 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ City Law apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: OÜ City Law (registrikood 12501049), lepinguline esindaja vandeadvokaat Eve Selberg

Kuramaa

Kostja: Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel), (registrikood 80075555), lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Ustav Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Jätta Harju Maakohtu 23. mai 2014 otsuse resolutsioon muutmata, muutes kohtuotsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS:

Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja OÜ City Law kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
Võlasuhte lõppemise alused
1.OÜ City Law esitas 22.12.2013 hagi hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) vastu 35 151,40 euro suuruse kahjuhüvitise ja viivise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ Toomas & Partnerid ja kostja 24.04.2006 Tallinnas Vikerlase 11 asuva kinnistu mõttelise osa müügilepingu, kinnistu valdamise ja kasutamise korra kokkuleppe, kokkuleppe ehitustööde tegemise kohta, võlaõigusliku kinnistu korteriomanditeks jagamise ja kaasomandi lõpetamise kokkuleppe, avalduse eelmärke kinnistamiseks, hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu. Lepingu kohaselt kohustus OÜ Toomas & Partnerid tegema omal kulul hiljemalt kolme aasta jooksul alates ehitusloa väljastamisest Vikerlase 11 asuvas hoones ehitustöid. Ehitusluba väljastati 13.02.2007. Kokkulepitud tööde tegemiseks sõlmis OÜ Toomas & Partnerid 24.11.2008 töövõtulepingu OÜ-ga Donata.
2.OÜ Donata ütles 06.01.2009 töövõtulepingu üles, kuna hoone ei olnud varustatud tööde tegemiseks vajaliku elektrienergiaga. OÜ Toomas & Partnerid poolt tasutud tagatisraha 550 000 krooni (35 151,40 eurot) jättis OÜ Donata leppetrahvi katteks endale. Pooled saavutasid siiski kokkuleppe töövõtulepingu kehtima jäämises ja lükkasid tööde tegemise algustähtaega edasi 20.01.2009 ja 25.04.2009 kokkulepetega. Kuna kokkulepitud tähtaegadeks ei olnud ehitusobjekt endiselt elektrienergiaga varustatud, ütles OÜ Donata 10.09.2009 töövõtulepingu uuesti üles ja jättis tasutud tagatisraha leppetrahvi katteks endale.
3.OÜ Donata loovutas 25.09.2009 OÜ-ga Toomas & Partnerid sõlmitud töövõtulepingust nr 2 tulenevad nõuded AŠ-le. 28.12.2010 sõlmisid AŠ ja OÜ Toomas & Partnerid kokkuleppe, mille kohaselt loeti leping lõppenuks ülesütlemisega alates 28.12.2010 ja OÜ Toomas & Partnerid tasutud tagatisraha jäeti leppetrahvina AŠ-le, kes ei esitaks töövõtulepingu täitmata jätmisest tulenevaid kahju hüvitamise nõudeid.
4.Kostja tekitas kahju, kui jättis täitmata oma lepingujärgse kohustuse sõlmida võrguettevõttega leping. OÜ-l Toomas & Partnerid ei olnud seetõttu võimalik ehitada välja tehnovõrkusid, mis tingis OÜ Donata poolt lepingu ülesütlemise ja leppetrahvi nõude esitamise.
5.OÜ Toomas & Partnerid loovutas 12.09.2013 oma kahju hüvitamise nõude HÜ Kuramaa vastu hagejale. Hageja on enda nõude esitanud ka kostja likvideerimismenetluses.

Kostja vastuväited

6.Kostja vaidles hagile vastu ja taotles vaheotsuse tegemist hageja nõude aegumise tuvastamiseks või hagi rahuldamata jätmist.
7.Hagiavaldusest ei selgu, milles seisneb kostja lepingurikkumine. Lepingu kohaselt kohustus OÜ Toomas & Partnerid tegema ehitustööd omal kulul. Kostja ei ole lepingu tingimusi rikkunud ja kahju tekitanud. Kostja ei ole teadlik OÜ Toomas & Partnerid ja kolmanda isiku vahel sõlmitud lepingu tingimustest.
8.Kostjat ei teavitatud leppetrahvinõudest ja selle tasumise kohustusest enne 10.10.2013 nõudekirja saamist. Praeguseks registrist kustutatud töövõtjal ei ole kunagi olnud ehitustööde tegemiseks vajaminevat registreeringut majandustegevuse registris, ehkki selline nõue tulenes hagejale kostjaga sõlmitud lepingu punktist 5.1.6. Isegi kui eeldada, et kostja rikkus oma kohustusi ja hageja tasus leppetrahvi, ei ole see kostjalt sissenõutav VÕS § 127 lg-te 2 ja 3 alusel.
9.Kostjal ei olnud ehituse toimumise tagamiseks kohustust sõlmida lepingut kolmandate isikutega. OÜ-l Toomas & Partnerid oli võimalus sõlmida leping Eesti Energiaga ise.
10.Kuna OÜ-le Toomas & Partnerid esitati leppetrahvi nõue juba 10.09.2009, on talle sellest ajast teada ka leppetrahvist tulenev kahju. Hageja nõue on aegunud. Esimese astme kohtu otsus
11.Maakohus jättis hagi aegumise tõttu rahuldamata ja menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
12.Lepingu järgi kohustus OÜ Toomas & Partnerid lõpetama kõik kinnistul tehtavad tööd kolme aasta jooksul arvates ehitusloa väljastamisest. Ehitusluba anti välja 13.02.2007. Hageja nõude kolmeaastase aegumistähtaja algust tuleb seega arvestada alates 13.02.2010. Hagejal pidi selle aja jooksul olema teada võimalik kostja lepingurikkumisest tulenev kahju. Selleks ajaks oli töövõtja töövõtulepingu 06.01.2009 ja 10.09.2009 üles öelnud ja mõlemal korral teatanud, et jätab hageja tasutud tagatisraha leppetrahvina endale.
13.Asjaolu, et hageja õiguseellane pidas läbirääkimisi töövõtjalt nõude omandanud AŠ-iga, ei mõjuta aegumise kulgu, kuna hageja pidi arvestama, et läbirääkimised ei pruugi tema jaoks positiivselt lõppeda. Aegumise kulg ei peatunud ka kostja poolt 22.06.2010 esitatud taotlusega ehitusloa tühistamiseks. Sellise taotluse esitamine ei ole võrdsustatav hageja poolt hagi või sellega võrdsustatud nõuete esitamisega TsÜS § 160 järgi.
14.Kuna töövõtulepingus oli sätestatud töövõtja õigus nõuda leppetrahvi kui leping öeldakse üles tööandjast tulenevatel põhjustel, pidi hageja sellega arvestama juba alates 01.06.2009, mistõttu ei saa nõustuda tema seisukohaga, et kahjunõue muutus sissenõutavaks alles 28.12.2010. Apellatsioonkaebus
15.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta aegumine kohaldamata ja saata asi menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule ning jätta menetluskulud hageja kanda.
16.OÜ Toomas & Partnerid ja AŠ saavutasid kohtuvälise kokkuleppe leppetrahvi tasumise osas ja muude kahjunõuete välistamiseks 28.12.2010. Enne 28.12.2010 ei olnud OÜ Toomas & Partnerid leppetrahvi tasunud ega leppetrahvi tasumise kohustust tunnustanud.

Seega ei saanud OÜ Toomas & Partnerid enne 28.12.2010 ka kahju, mille hüvitamist ta oleks saanud hagejalt nõuda.

17.Õige ei ole maakohtu järeldus, et ehitusloa tühistamise üle peetud vaidlus haldusasjas ei ole asjassepuutuv ega mõjuta aegumistähtaja kulgu. Kuigi TsÜS ei näe aegumise peatumise alusena ette poolte vahel peetavat halduskohtumenetlust, on hageja seisukohal, et kostja poolt halduskohtule esitatud kaebus tuleks võrdsustada hagimenetluse algatamisega. Vastus apellatsioonkaebusele
18.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Menetluse edasine käik
19.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 24.10.2014 otsusega apellatsioonkaebuse, tühistas maakohtu otsuse ja saatis asja samale maakohtule menetluse jätkamiseks, leides, et hagi ei ole aegunud.
20.Riigikohus tühistas 29.04.2015 otsusega ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
21.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muutmata, kuid muuta tuleb kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebuse jätab ringkonnakohus rahuldamata.
22.Maakohus leidis õigesti, et käesolevas asjas on tegemist lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudega, millele kehtib TsÜS § 146 lg 1 järgi kolmeaastane aegumistähtaeg. Aegumistähtaeg algab TsÜS § 147 lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisega. Nõustuda ei saa aga maakohtu järeldusega, et hageja nõude kolmeaastase aegumistähtaja algust tuleb arvestada alates 13.02.2010, mil möödus kolmeaastane tähtaeg ehitusloa väljastamisest, sest lepingu järgi oli ostja kohustatud selle aja jooksul lõpetama kõik kinnistul tehtavad tööd.
23.Riigikohus leidis 18.12.2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-102-13 tehtud otsuse p-s 11, et kahju hüvitamise nõue ei saa muutuda sissenõutavaks enne, kui kahju on tekkinud. Samal seisukohal oli Riigikohus 09.01.2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-167-12 tehtud otsuse p-s 10. Seega tuli kohtul aegumise kohaldamiseks teha kindlaks konkreetse kahju tekkimise aeg.
24.Hageja väitel tuleneb tema nõue ostja ja töövõtja vahel 24.11.2008 sõlmitud töövõtulepingust tulenevast leppetrahvi nõudest. Asja materjalist nähtub, et töövõtja saatis 06.01.2009 ostjale lepingu ülesütlemise teatise (I kd lk 45). 20.01.2009 ja 25.04.2009 sõlmisid pooled töövõtulepingu lisad, milles nad leppisid kokku tööde jätkamises (I kd lk 49, 50). Eeltooduga on tõendatud, et vaatamata lepingu varasemale ülesütlemisele oli poolte ühiseks tahteks töövõtulepingut jätkata. Pooled sõlmisid 20.01.2009 uue töövõtulepingu 24.11.2008 lepingu tingimustega, muutes üksnes tööde alustamise ja lõpetamise tähtaegu, mida muudeti veel 25.04.2009 lepingu lisaga.
25.Töövõtja esitas ostjale 10.09.2009 uue teatise, milles teatas, et ütleb töövõtulepingu üles ja jätab töövõtulepingu p-de 11.9 ja 11.10 kohaselt tagatisraha 550 000 krooni leppetrahvina

endale (I kd lk 51). Selle teatisega ütles töövõtja töövõtulepingu üles ja töövõtulepingust tulenev võlasuhe lõppes VÕS § 186 p 5 järgi. Kuna töövõtuleping lõppes 10.09.2009 ülesütlemise tõttu, siis jõustus samal ajal ka töövõtja tahteavaldus tasaarvestada ostja nõue saada tagasi töövõtjale makstud tagatisraha leppetrahviga, mida väidetavalt võlgnes ostja töövõtjale. Seega oli ostjale kahju tekkimine (kohustus maksta leppetrahvi) kindel ja aegumine algas 11.09.2009. Eeltoodud asjaoludel ei nõustu ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väitega, et ostja ei saanud enne 28.12.2010 kahju, mille hüvitamist ta oleks saanud hagejalt nõuda.

26.Maakohus leidis õigesti, et aegumise kulg ei peatunud kostja poolt 22.06.2010 esitatud taotlusega ehitusloa tühistamiseks. Selles osas ei korda ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi.
27.Kuna töövõtuleping lõppes 10.09.2009 ja sellega koos kaotas ostja tagatisraha, sest töövõtja tasaarvestas tagatisraha nõude lepptrahvi nõudega, aegus hageja nõue TsÜS § 146 lg 1 järgi 10.09.2012. Hageja esitas hagi 22.12.2013, s.o pärast aegumistähtaja möödumist, mistõttu jääb hagi aegumise tõttu rahuldamata. Menetluskulude jaotus
28.Kuna ringkonnakohus jätab hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja esimese astme kohtu otsuse lõppjärelduses muutmata, jätab kohus apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2). Gaida Kivinurm

Iko Nõmm

Ande Tänav

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja