Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Tsiviilasi nr 2-17-3229 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Sisulised asjaolud 28.02.2017 esitas alaaelise AA’e seaduslik esindaja BB Pärnu Maakohtusse lapse nimel hagiavalduse CC vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt BBe ja kostja CC’e kooselust sündis xx xx xxxx poeg AA. Kostja ei osale lapse elus, keeldub vabatahtlikult oma isadust tunnistamast ja kohtuväliselt lapsele elatise maksmisest. Hageja palub tuvastada tema põlvnemine kostjast kohtulikult ja välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis miinimummääras alates hagi esitamisest 2017.a kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja CC sai hagiavalduse ja asja materjalid isiklikult allkirja vastu kätte 29.05.2017 xxxxxx oma elukohas (väljastusteade tlk. 40), kuid kohtule midagi ei vastanud. 23.10.2017.a. määrusega määras kohus AA’e põlvnemise tuvastamiseks molekulaargeneetilise ekspertiisi Eesti Kohtuarstlikus Ekspertiisibüroos. Kuna kostja kohtu määratud ajal ekspertiisi ei ilmunud, määras kohus 28.12.2017 määrusega veelkord ekspertiisiks vajaliku proovi andmiseks kostjale uue aja, selgitades kostjale, et proovi andmisest korduvat õigustamatut keeldumist võidakse tõlgendada tema kahjuks. Mõlemad kohtumäärused saadeti kostjale tema elukoha aadressil xxxxxx, need tagastati hoiutähtaja möödumisel, kuna kostja ei ilmunud enam kirju vastu võtma, ka e-posti teel temale saadetud kohtudokumentide kohta ei ole kostja kinnitust andnud. 05.01.2018 kirjaga kohus taotles politseiasutuse abi kohtudokumentide kättetoimetamiseks, kuid 18.01.2018 kirjaga teatas PPA Lõuna Prefektuur kohtule, et politseil ei õnnestunud CCt antud aadressilt kindlaks teha (korteri ust ei avatud) ega tema lähisugulastega ühendust saada (tlk. 108). Kohtule kättesaadavate registrite järgi ei ole kostja elu- ja viibimiskoha andmed muutunud, kohus saatis kostjale 07.05.2018 kostja e-postiaadressile ning posti teel kostja elukohta xxxxxx xx-xx, xxxxxx kohtukutse TsMS § 314.1 hoiatusega, millega loetakse kohtukutse kostja CC’ele 10.05.2018 kättetoimetatuks. 28.05.2018 kohtuistungil hageja esindaja BB jäi hagi juurde. Selgitas, et tutvus kostjaga xxxx.a, kostja tuli tema juurde elama, kui BB rase ja kostja lahkus, kui laps oli x kuune, 1 kuu umbes tundis ta veel lapse vastu huvi, aga siis tekkis vaikus. Kui laps sai x aastaseks siis ta korra tuli lapse sünnipäevale ja peale seda ei ole ta suhelnud. Lapse sünni hetkel oli lapse isa alaealine ja seetõttu jäi isa lapse sünniakti kandmata. Kui kostja sai täisealiseks, siis ta enam ei tahtnud, et teda isana sünniakti kantakse, kuna ta teab, et ema oleks siis saanud hakata elatist nõudma. Elatisest on juttu olnud, aga kostja väidab, et tööl ta ei käi ja tal ei ole raha, mille eest elatist tasuda. BB kinnitas, et kostja on nende ühise lapse AA isa ja palus tuvastada lapse põlvnemine kostjast. Elatist lapsele ei ole kostja seni üldse andnud, kostjaga suhtlus puudub. Elatise nõue on alates hagi esitamisest s.o. 28 02 2017 ja seadusandja poolt kehtestatud miinimummääras, elatise palub BB kanda enda kontole, menetluskulude nõudeid ei ole. Kostja CC kohtuistungile ei ilmunud. Kohus pidas võimalikuks arutada asja kostja kohalolekuta, kuna CC on hagimaterjalid isiklikult allkirja vastu kätte saanud ja asjast teadlik ning kõik dokumendid on edaspidi saadetud tema elukoha aadressil (kust kostja hagimaterjalid kätte sai, kostja ei ole elukoha muutusest kohtule teada andnud) mitmel erineval viisil nii tähitud postiga, politsei kaudu, lihtpostiga ja 3 päeva teatega vastavalt TsMS § 314.1, samuti e-posti aadressil. Kohtuotsuse põhjendused 2 (4)

Tsiviilasi nr 2-17-3229 Perekonnaseaduse (PkS) § 82 lg 1 kohaselt tulenevad lapse ja vanemate õigused ja kohustused lapse põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. PkS § 84 lg 1 kohaselt on lapse isa mees, kes on lapse eostanud. PkS § 84 lg 1 p 3 alusel loetakse, et lapse on eostanud mees, kelle isaduse on tuvastanud kohus. PkS § 94 lg 1 järgi kohus tuvastab isaduse, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. PkS 94 lg 2 järgi põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Kohus peab võimalikuks rahuldada põlvnemise hagi, kuivõrd hagi on põhjendatud ja tõendatud hageja poolt esitatud hagiavalduse, kirjalike tõendite ja BB’e selgitustega ja puuduvad vastupidist kinnitavad tõendid. Kostja mingeid vastuväiteid hagile ei ole esitanud ega ole teinud endast olenevat põlvnemise hagi kinnitamiseks või ümberlükkamiseks vajaliku tõendi saamiseks, so DNA-ekspertiisiks vajaliku proovi andmiseks. Kohus selgitas 28.12.2017 määruses kostjale, et proovi andmisest keeldumist saab tõlgendada tema kahjuks. Sellisele seisukohale on jõudnud Riigikohus oma 06.11.2013 otsuses nr 3-2-1-11913 punktis 16: „kui isik keeldub õigustamatult proovi andmast ning temalt ei õnnestu mingil põhjusel ekspertiisiks vajalikku proovi saada, tuleb kolleegiumi hinnangul arvestada seda asjaolu tõendite hindamisel. Kuna lapse põlvnemise tuvastamise asjas on tänapäeval kõige usaldusväärsemaks tõendiks molekulaargeneetiline uuring ning lapse eostamise kohta ei pruugi menetlusosalistel olla muid piisavalt usaldusväärseid tõendeid, tuleb kolleegiumi hinnangul tõlgendada isiku proovi andmisest korduvat õigustamatut keeldumist tema kahjuks, kohaldades TsMS § 8 lg 2 järgi analoogia korras TsMS § 283 lg-t 2, kuna isiku keeldumine annab alust arvata, et isik peab võimalikuks, et ta on lapse isa, ja kardab seetõttu ekspertiisi tulemust. TsMS § 272 lg 2 järgi on menetlusosalise esitatud eriteadmistega isiku arvamus dokumentaalne tõend. Kuigi põlvnemise tuvastamise asjas määratakse eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks ekspertiis, mitte ei kohustata menetlusosalist vastavat dokumentaalset tõendit esitama, on mõlemad olemuselt sarnased, mistõttu saab kolleegiumi hinnangul kohaldada kohtule dokumendi esitamata jätmise sätteid ka eksperdiarvamuseks TsMS § 300 järgi vajaliku proovi andmata jätmise korral. Kui vastaspool ei täida dokumendi kohtule esitamise kohustust, võib kohus TsMS § 283 lg 2 järgi lugeda mh tõendatuks tõendi taotleja väited esitamata jäetud dokumendi olemuse ja sisu kohta. Kolleegiumi arvates võib kohus viidatud sätet eksperdiarvamuseks vajalike proovide andmisest õigustamatule keeldumisele kohaldades lugeda tõendatuks ka ekspertiisi taotlenud menetlusosalise väited asjaolude (põlvnemise) kohta, mille tõendamiseks ta ekspertiisi taotles. Selleks peab aga kohus ekspertiisi määrates isikut õigustamatu keeldumise tagajärgede eest hoiatama. Kohus on 28.12.2017 ekspertiisimääruses kostjat hoiatanud, et ekspertiisimääruse täitmata jätmise korral võib kohus lähtuda eeldusest, nagu oleks ekspertiis tehtud ja selle tulemus kinnitaks hageja nõuet (tlk 101-103). Eeltoodu alusel kohus leiab, et ekspertiisitulemuse puudumine kostja tõttu tuleb lugeda kostja kahjuks ja hageja nõuet kinnitavaks. Seega tuleb lugeda tuvastatuks, et AA põlvneb CCest. Lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini, nagu seda on ka isast põlvnemise vaidlustamise tõttu lapse sünniakti kande ebaõigeks tunnistamine. Seega tuleb mees kohtus põlvnemise tuvastamise korral lugeda lapse isaks, s.o esimese astme ülenejaks sugulaseks, alates lapse sünnist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-36-08). Elatise nõue. Perekonnaseaduse (PkS) § 97 p 1 annab alaealisele lapsele õiguse saada ülalpidamist vanemalt. PkS § 99 lg 1 järgi lähtub kohus lapse ülalpidamiseks väljamõistetava igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist. PkS § 99 lg 2 täpsustab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete 3 (4)

Tsiviilasi nr 2-17-3229 ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PkS § 101 lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (hagi esitamise ajal 2017.a 235 eurot kuus lapse kohta, alates 01.01.2018 250 eurot kuus lapse kohta). PkS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. PkS § 108 annab ülalpidamise saamiseks õigustatud isikule aluse nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, s.t üldjuhul mõistetakse elatis välja hagi esitamisest. Ka Riigikohus on leidnud, et vanemalt, kellest põlvnemise tuvastamist taotletakse , ei saa nõuda elatist tagasiulatuvalt, kuid kohus saab esitatud elatise nõude rahuldada alates hagi esitamisest. Antud asjas kostja ei ole elatise osas vastuväiteid hagile esitanud. Hagimaterjalid on kostja isiklikult allkirja vastu kätte saanud. Seega rahuldab kohus esitatud avalduse ka elatise väljamõistmise osas PkS § 101 lg 1 tulenevas miinimummääras alates hagi esitamisest 28.02.2017 kuni lapse täisealiseks saamiseni, sh määrates kindlaks elatisevõla kuni otsuse tegemiseni. Elatise võlgnevuse väljamõistmise vajadust selguse huvides kuni kohtuotsuse tegemiseni on rõhutanud Riigikohus oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11 p 14. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud hagilises perekonnaasjas poolte endi kanda, mis on õiglane, arvestades, et hagi esitamine oli seaduse järgi riigilõivuvaba, hageja on ekspertiisikulu kandmisest vabastatud ja muid kulusid asjas teada ei ole. TsMS § 164 lg1.1 kuni lg 3 nimetatud erandlikke asjaolusid menetluskulude muul viisil jagamiseks pooled esile toonud ei ole. Hageja enda menetluskulude kindlaksmääramist asjas ei taotlenud. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.